1-15-9150/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-15-9150

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16. 2016

märts .a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9150 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul Riina Palmi Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.L tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.L isikukood XXX, viibib Viru Vanglas , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. G.L

Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus G.L i´ le riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot.

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi G.L 72 eest.

G.L ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700078467 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 18.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.L Viru Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega 424

on süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistati 8 kuu vangistusega alates 19.10.2015. Karistuse kandmise . algus 19.10.2015 ja 19.06.2016 lõpp

Kinnipidamisasutuses G.L-i

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Käitumine vanglas on nõuetekohane. Vabanedes asub elama venna korterisse aadressile xxx, kuna tema korter samas majas on veel

remondis. Kinnipeetaval on haridus. On . Tahab põhi omal käel omandanud keevitaja oskused

tulevikus omada ka keevitaja pabereid. enamasti mitteametlikult enne vangistust On töötanud

töötas Rootsis venna firmas ametlikult. Vabanedes soovib minna uuesti venna firmasse tööle.

Vabanemisel on xxx , kui garanteeritud töökoht . Õde ja vend on nõus teda igati toetama d kinnipeetav peab asuma tööle Rootsi asumata võlgnevus . T i on 16 713 eurot. Vabaduses tarvitas

alkoholi, kuriteod pani toime alkoholijoobes. Väidetavalt on saanud alkoholivastast ravi. Alkoholisõltuvust diagnoositud pole. Kinnipeetav on karistatud 6 korda ning reaalset vangistust kannab 3. korda. Isikul on diagnoositud xxx, tervislik seisund on hea. Isik on impulsiivne ning

mõtlematu oma käitumise ja võimalike tagajärgede suhtes. Probleeme ei lahenda alati

seaduslikult. Eesmärkideks on elada seadusekuulekalt, vältida joobes rooli istumist. Tingimisi karistused pole siiani eesmärki täitnud, ta on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mis näitab, et ta ei respekteeri kõiki ühiskonnas kehtivaid norme. Saab aru, et kriminaalhooldus on vajalik ja on

motiveeritud elama edaspidi seadusi rikkumata. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20 0

%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul %. Viru Vangla toetab G.L-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.L soovib asida elama venna xx xx korterisse aadressil xxx. G.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis nii tingimisi kui ka reaalselt. Karistused pole mõju avaldanud

viimane tingimisi karistus ebaõnnestus, kuna G.L rikkus registreerimiskohustust, ei sooritanud

üldkasuliku töö tunde ettenähtud korras.

Prokurör toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.L taotleb e

nnetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ng ära kuulanud ni

G.L-i ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

G.L kannab vanglakaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Karistusregistri andmetel on G.L korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega analoogse

3 teo eest

. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning üldkasuliku töö tegemine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab mitme kohtuotsuse liitmise

teel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav 3. korda.

Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht garanteeritud ht G.L ja tööko , lähedased on nõus

vabanemisel toetama. Distsiplinaarkaristus pole. i Samas asub garanteeritud töökoht

Rootsis, mis ei võimaldaks tal elada kohtu poolt määratud elukohas Eestis ning ilmuda

regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellest tulenevalt ei saaks G.L

kriminaalhoolduse ajal Rootsi tööle asuda ning tal puuduks majanduslik sissetulek.

Samuti on tal vaid põhiharidus ning puudub omandatud eriala, (kuigi keevitaja oskused on olemas) seega oleks tal raske leida kriminaalhoolduse ajaks tööd Eesti tööturul. Enne vangistust töötas samuti Rootsis venna firmas.

Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud

oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu rikkus registreerimiskohtust ning ei

sooritanud üldkasuliku töö tunde ettenähtud korras), ei ole seega varasemad karistused ja

määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Teda on korduvalt

karistatud liiklusalaste estab kogumis kohtu hinnangul süütegude eest. Kõik see ilm süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu

jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on

alkoholi tarvitamine.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik soovib vabanedes tööle minna ja korterit remontida ning lapsi aidata. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades G.L-i kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvad joobeseisundis toimepandud kuriteod ), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku (kalduvus alkoholi tarvitamisele), ei ole G.L-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et

karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb .2016, ärakandmiseks on veel natuke üle 19.06 kolme kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste

toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku

puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

4

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isiku välja kuju l nenud

harjumus juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega. G.L oli kahel korral määratud

kriminaalhooldusele

nnestusid. (ühel juhul koos üldkasuliku tööga) ning mõlemad need ebaõ

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

G.L-i

vabastamisega temale Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega karistuse mõistetud kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /