1-12-4351/120 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4351

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. veebruari 2016

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andres Assoni (Andres Asson, isikukood

39202275257) kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. veebruari 2016 määrus tühistada.

2. Viru Vangla esitatud materjalid jätta läbi vaatamata.

3. Vandeadvokaat Liis Toomsalu määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega tunnistati Andres Asson süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 ja

§ 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg

1 alusel kogumis Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega mõistetud karistusega loeti A. Assoni

liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetavast karistusest arvati maha Viru Maakohtu 27.06.2012

otsuse järgi kantud karistus 400 tunni üldkasuliku töö ulatuses, s.o 6 kuud 20 päeva vangistust.

Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks moodustus 3 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust.

A. Assoni karistusaeg algas 06.10.2014.

2. Viru Maakohtu 18.05.2015 määrusega A. Assoni karistust korrigeeriti ning temale Viru

Maakohtu 15.05.2013 otsusega mõistetud liitkaristuseks loeti 3 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust.

Nimelt tuvastas kohus, et A. Asson oli 15.05.2013 seisuga sooritanud kõik 536 üldkasuliku töö

tundi.

3. Viru Vangla esitas 06.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Assoni tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

4. Viru Maakohus 11.02.2016 määrusega jättis A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla vabastamata. Vastava otsustuse tõi kaasa kohtu seisukoht, et süüdimõistetu

karistuse eesmärk (s.o uute kuritegude toimepanemisest hoidumine) ei ole praeguseks veel täidetud

ning samuti on ärakantud karistusaeg ebaproportsionaalne tema karistuse pikkusega.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Assoni kaitsja Liis Toomsalu, kes taotleb lahendi

tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist.

Kaitsja leiab, et vanglakaristus, mis on A. Assonile esmane, on temale soovitud mõju avaldanud ja

karistuse eesmärgid on praeguseks juba täidetud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse, selle peale esitatud kaebuse ja kohtutoimiku

materjalidega, tühistab vaidlustatud kohtulahendi ja jätab Viru Vangla esitatud materjalid läbi

vaatamata. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Vastavat seisukohta põhjendab

kriminaalkolleegium järgmiselt.

7. KarS § 76 lg-d 1 ja 2 seavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise

formaalselt sõltuvusse neljast tegurist kogumis. Nendeks on karistuse kandmise aluseks oleva

kuriteo raskusaste, süüdlase subjektiivse suhtumise liik kuriteosse, süüdlase poolt tegelikult

ärakantud karistuse kestus ja süüdlase nõustumine elektroonilise valve kohaldamisega. Praegusel

juhul leiabki ringkonnakohus, et formaalne eeldus A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks ei ole täidetud, s.o Viru Vangla on esitanud materjalid Viru Maakohtule ennatlikult.

Maakohus omakorda ei ole, st vähemalt kohtulahendist selguvalt, formaalse aluse kontrolli üldse

teostanudki.

8. Eelmärgitud seisukohta põhistades selgitab ja märgib ringkonnakohus järgmist.

VangS § 76 lg 1 näeb ette, et vangla esitab materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamiseks pärast tema poolt KarS §-s 76, 761 või 77 sätestatud

karistusaja ärakandmist.

A. Asson tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega KarS § 121 ja § 214 lg 2 p 1

järgi. Viimasena nimetatu on esimese astme kuritegu, mille A. Asson pani toime kavatsetult.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustati A. Assoni liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis

Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega mõistetud karistusega saadi vangistusaja pikkuseks 4 aastat.

Kuna A. Asson oli Viru Maakohtu poolt 15.05.2013 otsuse tegemise ajaks ära teinud kõik temale

Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega määratud üldkasuliku töö tunnid, jäi temale kandmisele

kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust.

Eeltoodud asjaolude põhjal kuulub A. Assoni suhtes kohaldamisele KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatu,

mille kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud

elektroonilise valve kohaldamisega.

Viru Vangla, märkides A. Assoni iseloomustuses tema karistusajaks õigesti ajavahemiku

06.10.2014-08.01.2018, s.o 3 aastat 3 kuud 2 päeva, on poole karistusajast lugenud kantuks juba

08.01.2016, s.o 2 aastat enne kohtuotsuses märgitud karistusaja lõpukuupäeva. Sellise lähenemise

on tinginud asjaolu, et vangla on kinnipeetava poolt kantud poole karistusaja arvutamisel

lähtunud temale KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 4 aasta pikkusest vangistusest,

millest on seejärel maha arvanud A. Assoni poolt Viru Maakohtu 27.06.2012 otsuse järgi tehtud

üldkasuliku töö tundidele vastava vangistusaja (s.o 536 töötundi ehk 8 kuud 28 päeva vangistust).

Ringkonnakohtus Viru Vangla eelmärgitud arvutusviisi õigeks ei pea. Nimelt on

kriminaalkolleegium kindlal seisukohal, et kinnipeetava poolt ärakantud vangistusaja arvestamisel

tuleb lähtuda kohtuotsuses lõplikult ärakandmisele määratud karistusajast ehk siis käesoleval juhul

3 aasta 3 kuu 2 päeva pikkusest vangistusest. Seega, võttes karistusaja alguseks 06.10.2014, saab

A. Assonil pool karistusajast - s.o 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust - kantud 21.05.2016. Alles

nimetatud kuupäevast on maakohtul võimalus vangla esitatud materjalid läbi vaadata ja A. Assoni

tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamise küsimust arutada. Praeguselt

Viru Maakohul selleks alus puudus, mistõttu oleks kohus pidanud jätma Viru Vanglast saadetud

materjalid läbi vaatamata ja vanglale tagastama.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KarS § 76 lg 2 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 11.02.2016 määruse, jätab vangla esitatud materjalid läbi vaatamata. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk