3-16-161/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse kuupäev

16. märts 2016

Haldusasja number

3-16-161

Haldusasi

Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla vastu

kahju hüvitamiseks summas 32,70 eurot

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari

2016. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Matvejev esitas 18.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles

Viru Vanglalt kahju hüvitamist summas 32,70 eurot seoses määruskaebuse esitaja tehtud

kulutustega postmarkide ostmiseks, et saata kirju Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebuse

kohaselt koostas S. Matvejev EIK-ile saatmiseks kaebuse ning esitas selle vanglateenistujale.

Kiri tagastati määruskaebuse esitajale 19.11.2014 kuna ümbrikule kleebitud margid olid

kasutatud. Seejärel saatis määruskaebuse esitaja EIK-ile kirju 20.11.2014 postmarkide eest

väärtusega 9,50 eurot, 19.07.2015 postmarkide eest väärtusega 12,50 eurot, 18.10.2015

postmarkide eest väärtusega 9,50 eurot ja märkimata ajal postmarkide eest väärtusega 1,50

eurot. Hiljem sai määruskaebuse esitaja teada, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse adresseeritud

kirjad saadetakse tulenevalt VSkE §-st 47 vangla kulul. Määruskaebuse esitaja nõuab seetõttu

postmarkide ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 32,70 eurot. Kaebusega

koos taotles S. Matvejev riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 01.02.2016. a määrusega (tl 13-14) menetlusabi

taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et S.

Matvejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 18.09.2015 –

17.01.2016 oli S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,95 eurot, mis

ületab nõutava riigilõivu 15 eurot. Seega leidis halduskohus, et tulenevalt HKMS §

112 lg 1 p 1 esineb alus menetlusabi mitteandmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. S. Matvejev esitas määruskaebuse (tl 20-22) Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määruse

resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe

kuu sissetuleku arvutamisel pidanud arvestamata väljaminekuga 3,64 eurot paberi ja pastakate

ostmiseks, et määruskaebuse esitaja saaks kirjutada kaebusi kohtule. Samuti tuleks maha

arvata minimaalselt 0,65 senti kuus, mis kulub postmarkide ostmiseks, et kinnipeetav saaks

säilitada oma sotsiaalsed sidemed ja kirjutada koju. Samuti tuleks arvestada kinnipeetava

kulutustega tee, suhkru ja soola ostmiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et nimetatud

väljaminekuid arvesse võttes arvutatud tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vähem

kui 15 eurot ning palub end kohtul seetõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 01.02.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest

menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende

piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS §

112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte

andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse

määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema

kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja

vabanemisfondi.

7. Riigikohus leidis 12.03.2012. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kinnipeetava

isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja

vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1

p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas

käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul

kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete

kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad.

Määruskaebuse esitaja nimetatud kulutusi paberile, pastakatele, postmarkidele ja toidule pole

HKMS § 112 lg-s 1 maha arvatavate kululiikidena loetletud ning Tartu Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust lugeda neid analoogia korras eluasemele tehtud kulutusteks.

Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et põhjendatud ei ole lisatoidule ja

hügieenitarvete tehtavate kulutuste mahaarvamine (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14;

TrtRnKm 26.01.2016, 3-16-59, p 7). Samamoodi pole kohtud pidanud vajalikuks arvata maha

kulutused postmarkide ostmiseks (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14) või kirjatarvete

ostmiseks (TlnRnKm 10.12.2015, 3-15-1862 p 7).

8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus õigesti määruskaebuses nimetatud

kululiigid maha arvamata ning leidis, et määruskaebuse esitaja keskmine kahekordne ühe kuu

sissetulek perioodil 18.09.2015. a – 17.01.2016. a oli 16,95 eurot, millest piisab riigilõivu 15

eurot tasumiseks, mistõttu ei saa talle tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.

9. Tartu Ringkonnakohus lisab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei anta haldusasjas menetlusabi

riigilõivu tasumiseks ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine

ei ole edukas. Seega ka vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, ei anta

menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

10.Käesoleval juhul soovib määruskaebuse esitaja Euroopa Inimõiguste Kohtule adresseeritud

kirjadele kleebitud postmarkide soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Määruskaebuse

kohaselt tagastas vangla 19.11.2014 tema kirja põhjusega, et ümbrikule kleebitud margid olid

kasutatud, mistõttu tuli määruskaebuse esitajal teha kulutusi uute postmarkide ostmiseks.

Tulenevalt RvastS § 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on üheks

kahju hüvitamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus.

11. AS Eesti Posti universaalse postiteenuse tüüptingimuse punkti 2.2.4 kohaselt tõendab

postiteenuse eest tasumist vaid kasutamata, vigastamata ning puhas postmark. Seega ei olnud

vanglaametnikel võimalik S. Matvejevi kirja ära saata, kuna ümbrikule oli kleebitud kasutatud

postmark, mis ei ole postiteenuse eest tasumisel kehtiv. Juhul, kui vanglaametnikud oleks

S. Matvejevi kirja avanud ning selle saatmiseks uude ümbrikusse paigutanud, oleks tegemist

võimaliku VangS § 29 lg 4 rikkumisega, mille kohaselt on vanglal keelatud kontrollida

kinnipeetava kirju kohtule. Kuigi VangS § 29 lg 4 ei sätesta otsest keeldu kinnipeetava kirju

avada, tuleb juhul, kui kiri on kinnipidamisasutuse poolt adressaadi juuresolekuta avatud,

eeldada, et kirja sisuga on tutvutud (TlnRnKo 11.12.2006, 3-04-218, p 7). Seega olukorras,

kus S. Matvejev oli ümbrikule kleepinud kasutatud postmargi, mis ei ole postiteenuse eest

tasumiseks kõlbulik, oli õiguspärane ümbrik koos kirjaga määruskaebuse esitajale tagastada.

12. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kasutatud postmargiga ümbriku tagastamisest teha

järeldust, et vangla oleks selliselt toimides kohustanud määruskaebuse esitajat enda kulul

kirju saatma. Määruskaebuse esitaja on allkirja vastu tutvunud vangistust reguleerivate

õigusaktidega, mis käsitlevad kirjavahetuse regulatsiooni, sh vangla sisekorraeeskirjaga

27.08.2010. a, 06.09.2010. a, 08.01.2013. a ning ta on lugenud ka vene keelde tõlgitud

kokkuvõtet kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Seega oli määruskaebuse esitajale

korduvalt tutvustatud regulatsiooni, mille kohaselt kohtule adresseeritud kirjad saadetakse

vangla kulul.

13.Ringkonnakohus lisab, et kuigi tulenevalt VSkE § 47 saadetakse kinnipeetavate kirjad

kohtule vangla kulul, ei tulene sättest, et kinnipeetaval oleks keelatud enda kulul kohtusse

kirju saata. Seega oli õiguspärane ka määruskaebuse esitajal EIK-ile adresseeritud kirjade

enda kulul saata lubamine.

14.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla õigusvastane tegevus, on

käesoleval juhul piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses

osalemine ei ole edukas ning esineb alus menetlusabi andmisest keeldumiseks HKMS § 111

lg 1 kohaselt.

15.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi