3-16-161/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedSergei Matvejev esitas 18.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles kulutustega postmarkide ostmiseks, et saata kirju Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebuse
Legislator headnote
AI generated3-16-161/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse kuupäev
16. märts 2016
Haldusasja number
3-16-161
Haldusasi
Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla vastu
kahju hüvitamiseks summas 32,70 eurot
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari
2016. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva
määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sergei Matvejev esitas 18.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles
Viru Vanglalt kahju hüvitamist summas 32,70 eurot seoses määruskaebuse esitaja tehtud
kulutustega postmarkide ostmiseks, et saata kirju Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebuse
kohaselt koostas S. Matvejev EIK-ile saatmiseks kaebuse ning esitas selle vanglateenistujale.
Kiri tagastati määruskaebuse esitajale 19.11.2014 kuna ümbrikule kleebitud margid olid
kasutatud. Seejärel saatis määruskaebuse esitaja EIK-ile kirju 20.11.2014 postmarkide eest
väärtusega 9,50 eurot, 19.07.2015 postmarkide eest väärtusega 12,50 eurot, 18.10.2015
postmarkide eest väärtusega 9,50 eurot ja märkimata ajal postmarkide eest väärtusega 1,50
eurot. Hiljem sai määruskaebuse esitaja teada, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse adresseeritud
kirjad saadetakse tulenevalt VSkE §-st 47 vangla kulul. Määruskaebuse esitaja nõuab seetõttu
postmarkide ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 32,70 eurot. Kaebusega
koos taotles S. Matvejev riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
2. Tartu Halduskohus jättis 01.02.2016. a määrusega (tl 13-14) menetlusabi
taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et S.
Matvejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 18.09.2015 –
17.01.2016 oli S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,95 eurot, mis
ületab nõutava riigilõivu 15 eurot. Seega leidis halduskohus, et tulenevalt HKMS §
112 lg 1 p 1 esineb alus menetlusabi mitteandmiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. S. Matvejev esitas määruskaebuse (tl 20-22) Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määruse
resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe
kuu sissetuleku arvutamisel pidanud arvestamata väljaminekuga 3,64 eurot paberi ja pastakate
ostmiseks, et määruskaebuse esitaja saaks kirjutada kaebusi kohtule. Samuti tuleks maha
arvata minimaalselt 0,65 senti kuus, mis kulub postmarkide ostmiseks, et kinnipeetav saaks
säilitada oma sotsiaalsed sidemed ja kirjutada koju. Samuti tuleks arvestada kinnipeetava
kulutustega tee, suhkru ja soola ostmiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et nimetatud
väljaminekuid arvesse võttes arvutatud tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vähem
kui 15 eurot ning palub end kohtul seetõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 01.02.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201
lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest
menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse
menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku
seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või
osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende
piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS §
112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti
menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse
esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud
maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks
ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
6. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte
andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu
sissetulekut. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse
määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema
kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja
vabanemisfondi.
7. Riigikohus leidis 12.03.2012. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kinnipeetava
isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja
vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1
p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas
käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul
kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete
kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad.
Määruskaebuse esitaja nimetatud kulutusi paberile, pastakatele, postmarkidele ja toidule pole
HKMS § 112 lg-s 1 maha arvatavate kululiikidena loetletud ning Tartu Ringkonnakohtu
hinnangul ei ole alust lugeda neid analoogia korras eluasemele tehtud kulutusteks.
Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et põhjendatud ei ole lisatoidule ja
hügieenitarvete tehtavate kulutuste mahaarvamine (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14;
TrtRnKm 26.01.2016, 3-16-59, p 7). Samamoodi pole kohtud pidanud vajalikuks arvata maha
kulutused postmarkide ostmiseks (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14) või kirjatarvete
ostmiseks (TlnRnKm 10.12.2015, 3-15-1862 p 7).
8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus õigesti määruskaebuses nimetatud
kululiigid maha arvamata ning leidis, et määruskaebuse esitaja keskmine kahekordne ühe kuu
sissetulek perioodil 18.09.2015. a – 17.01.2016. a oli 16,95 eurot, millest piisab riigilõivu 15
eurot tasumiseks, mistõttu ei saa talle tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
9. Tartu Ringkonnakohus lisab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei anta haldusasjas menetlusabi
riigilõivu tasumiseks ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine
ei ole edukas. Seega ka vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, ei anta
menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.
10.Käesoleval juhul soovib määruskaebuse esitaja Euroopa Inimõiguste Kohtule adresseeritud
kirjadele kleebitud postmarkide soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Määruskaebuse
kohaselt tagastas vangla 19.11.2014 tema kirja põhjusega, et ümbrikule kleebitud margid olid
kasutatud, mistõttu tuli määruskaebuse esitajal teha kulutusi uute postmarkide ostmiseks.
Tulenevalt RvastS § 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud
kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva
seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on üheks
kahju hüvitamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus.
11. AS Eesti Posti universaalse postiteenuse tüüptingimuse punkti 2.2.4 kohaselt tõendab
postiteenuse eest tasumist vaid kasutamata, vigastamata ning puhas postmark. Seega ei olnud
vanglaametnikel võimalik S. Matvejevi kirja ära saata, kuna ümbrikule oli kleebitud kasutatud
postmark, mis ei ole postiteenuse eest tasumisel kehtiv. Juhul, kui vanglaametnikud oleks
S. Matvejevi kirja avanud ning selle saatmiseks uude ümbrikusse paigutanud, oleks tegemist
võimaliku VangS § 29 lg 4 rikkumisega, mille kohaselt on vanglal keelatud kontrollida
kinnipeetava kirju kohtule. Kuigi VangS § 29 lg 4 ei sätesta otsest keeldu kinnipeetava kirju
avada, tuleb juhul, kui kiri on kinnipidamisasutuse poolt adressaadi juuresolekuta avatud,
eeldada, et kirja sisuga on tutvutud (TlnRnKo 11.12.2006, 3-04-218, p 7). Seega olukorras,
kus S. Matvejev oli ümbrikule kleepinud kasutatud postmargi, mis ei ole postiteenuse eest
tasumiseks kõlbulik, oli õiguspärane ümbrik koos kirjaga määruskaebuse esitajale tagastada.
12. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kasutatud postmargiga ümbriku tagastamisest teha
järeldust, et vangla oleks selliselt toimides kohustanud määruskaebuse esitajat enda kulul
kirju saatma. Määruskaebuse esitaja on allkirja vastu tutvunud vangistust reguleerivate
õigusaktidega, mis käsitlevad kirjavahetuse regulatsiooni, sh vangla sisekorraeeskirjaga
27.08.2010. a, 06.09.2010. a, 08.01.2013. a ning ta on lugenud ka vene keelde tõlgitud
kokkuvõtet kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Seega oli määruskaebuse esitajale
korduvalt tutvustatud regulatsiooni, mille kohaselt kohtule adresseeritud kirjad saadetakse
vangla kulul.
13.Ringkonnakohus lisab, et kuigi tulenevalt VSkE § 47 saadetakse kinnipeetavate kirjad
kohtule vangla kulul, ei tulene sättest, et kinnipeetaval oleks keelatud enda kulul kohtusse
kirju saata. Seega oli õiguspärane ka määruskaebuse esitajal EIK-ile adresseeritud kirjade
enda kulul saata lubamine.
14.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla õigusvastane tegevus, on
käesoleval juhul piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses
osalemine ei ole edukas ning esineb alus menetlusabi andmisest keeldumiseks HKMS § 111
lg 1 kohaselt.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning
Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tiina Pappel
Agu Timmi