2-15-7073/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7073

Tsiviilasi

OÜ Oligarh hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) vastu

üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. detsembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva

linna

(Narva

Linnavalitsuse

Arhitektuuri-

ja

Linnaplaneerimise Ameti kaudu) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Narva linn (Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti

kaudu) (registrikood: 75029820); esindaja advokaat Andrei

Matvejev

Vastustaja (hageja): OÜ Oligarh (registrikood: 10196866);

esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. detsembri 2015 määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada OÜ Oligarh

avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ning mõista Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) OÜ

Oligarh kasuks välja menetluskulude katteks 565 (viissada

kuuskümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o 125

(ükssada kakskümmend viis) eurot riigilõiv ja 440 (nelisada

nelikümmend) eurot lepingulise esindaja kulu.

3. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Rahuldada OÜ Oligarh avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2.

Mõista

Narva

linnalt

(Narva

Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) OÜ

Oligarh kasuks välja menetluskulude katteks 565 (viissada

kuuskümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o 125

(ükssada kakskümmend viis) eurot riigilõiv ja 440 (nelisada

nelikümmend) eurot lepingulise esindaja kulu.

3.3.

Mõista

Narva

linnalt

(Narva

Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) välja OÜ

Oligarh kasuks viivis menetluskuludelt (565 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Rahuldada

Narva

linna

(Narva

Linnavalitsuse

Arhitektuuri-

ja

Linnaplaneerimise

Ameti

kaudu)

määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule

15 päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Oligarh (hageja) hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks. Viru Maakohus rahuldas 10. juuli 2015 otsusega hagi, tuvastas poolte

vahel 30. aprillil 2010 sõlmitud maa-ala asukohaga Narva Peetri plats, katastritunnus

51101:001:0060 üürilepingu nr 1/535 15. aprilli 2015 erakorralise ülesütlemise tühisuse ning

jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 11. augustil 2015.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv hagiavalduselt 75 eurot, riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot ning õigusabikulu 870 eurot

84 senti (ilma käibemaksuta), s.o kokku 995 eurot 84 senti.

2. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hageja

menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Avaldusele ei ole

lisatud kuludokumente, seega ei ole tõendatud, et hageja on tegelikult kulusid kandnud.

Menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, tsiviilasjas

ei toimunud ühtegi kohtuistungit.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2015 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 697

eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus leidis, et riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu ning kuulub

väljamõistmisele. Hagejat esindas TsMS § 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja

ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot mõistliku suurusega.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS

§ 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega. Hageja esindaja on esitanud kohtule menetlusdokumente kogumahuga kümme

lehekülge. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente.

Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, eelkõige asja vähest keerukust ja esitatud dokumentide

mahtu, luges maakohus hageja põhjendatud menetlusdokumentideks hagiavalduse koos hagi

tagamise taotlusega (tl 3) ning hageja kirjalikud seisukohad (tl 44 ja tl 90).

Lähtudes asjaolust, et tegemist oli tavapärase tsiviilasjaga, arvestas maakohus 40 minutit

menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Maakohus luges hageja esindaja

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel 5,20 tundi (8

lehekülge x 40 minutit).

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 697

euro ulatuses, s.o riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja kulud 572 eurot (5,20 tundi x 110

eurot). Maakohus mõistis TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha asjas uus lahend, millega vähendada hageja kasuks väljamõistetavaid

menetluskulusid. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on menetluse lihtsust arvesse võttes ilmne, et hageja esindaja ei ole

teinud hageja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd, nagu on menetluskulude avalduses välja

toodud. Hageja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud.

Põhjendatud ja vajaliku kuluna tuleb jätta arvestamata hageja lepingulise esindaja ajakulu asja

materjalide ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele

kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, kuna

nimetatud toimingutele kuluv aeg peab olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument.

Avalikus e-toimikus (AET-is) puudub hageja seisukoht kostja vastuväidetele hageja

menetluskulude avalduse osas. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud dokumendi koostamise eest

kostjalt menetluskulude väljamõistmine põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja ei nõustu

kostja väitega, nagu oleksid maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja vajalikud ja põhjendatud

kulutused õigusabile ülepaisutatud. Hageja esindaja ajakulu oli 7 tundi 55 minutit, maakohus

pidas põhjendatuks ajakulu 5 tunni 12 minuti ulatuses, s.o 5,2 tundi. Maakohus, arvestades asja

vähest keerukust, vähendas hageja poolt taotletud õigusabikulude suurust 298 euro 84 sendi

võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. detsembri 2015. a määrus tuleb tühistada

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse

tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna 565 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 125 eurot riigilõiv ja 440 eurot lepingulise

esindaja tasu, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei esitanud

vastuväiteid hageja kasuks väljamõistetud riigilõivu osas, mistõttu ei pea ringkonnakohus

riigilõivu menetluskuluna väljamõistmist analüüsima. Samuti ei vaidle menetlusosalised hageja

lepingulise esindaja tunnitasu suuruse üle.

7. TsMS § 175 lg 1 alusel ei pea ringkonnakohus lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel põhjendatuks lähtuda üksnes dokumendi koostamisele kulunud

oletuslikust ajakulust, nagu tegi maakohus. Lisaks ei ole õige arvestada ühe lehekülje

koostamiseks 40 minutit. Menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja keerukust tuleb hinnata

konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt. Käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka ega

mahuka vaidlusega. Hageja esitas kaks sisulist vaidlust puudutavat menetlusdokumenti, s.o

hagiavaldus ning seisukoht kostja vastusele. Tsiviilasjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit,

menetlusdokumendid ei ole mahukad ning sisaldavad osaliselt õigusnormide tsiteerimist.

Kostja leidis, et põhjendatud ei ole kulu hageja seisukoha koostamisele kostja vastuväidetele

hageja menetluskulude avalduse kohta, kuna nimetatud dokumenti ei ole kostjale edastatud.

Ringkonnakohus möönab, et kohtute infosüsteemi andmetel ei ole nimetatud dokument kostjale

AET-is nähtavaks tehtud ning puuduvad andmed dokumendi muul viisil kostjale edastamise

kohta. Siiski leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulu tuleb jätta põhjendatud ja vajaliku kuluna

arvestamata mitte selle kostjale edastamata jätmise tõttu, vaid põhjusel, et sarnaselt

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega ei vaja sellise dokumendi (s.o

seisukoht vastaspoole vastuväidetele menetluskulude avaldusele) koostamine õigusalaseid

teadmisi. Menetlusosaline saaks selle ilma lepingulise esindaja abita ise esitada ning tegemist

ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11. novembri 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Samuti ei ole nimetatud dokumendi puhul tegemist

menetluslikult vajaliku dokumendiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude

kindlaksmääramise regulatsioon näeb ette poolte õiguse esitada menetluskulude avalduse ja

nimekirjad ning seisukoht vastaspoole avalduse suhtes. Seadus ei näe ette võimalust/vajadust

esitada seisukohti vastaspoole vastuväidetele. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu

diskretsiooniotsus.

Eespoolöeldust lähtudes leiab ringkonnakohus, et tsiviilasja keerukust, mahtu ja dokumentide

sisu arvestades on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu käesolevas tsiviilasjas 440 eurot

(ilma käibemaksuta), s.o 4 töötunni ulatuses. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja

menetluskulud kokku 565 eurot (ilma käibemaksuta), s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 440 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

8. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke