2-16-2584/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-2584 Tsiviilasi KÜ Uus 9A hagi S.A.i vastu võlgnevuse 660,76 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Uus 9A määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Uus 9A (rk: 80152451), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): S.A. (sünd XXXXX) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud KÜ Uus 9A kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD 1. KÜ Uus 9A esitas 17.02.2016 Viru Maakohtule S.A.i vastu hagi korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse 660,76 eurot väljamõistmiseks. Hagis on märgitud kostja elukohaks XXXXXXXXXX.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus keeldus 18. veebruari 2016 määrusega KÜ Uus 9A hagi S.A.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt puuduvad Rahvastikuregistris andmed S.A.i (sünniaeg XXXX) kohta. 26.11.2014 korteriomandi XXXXXXXX kinkelepingu järgi on kostja elukoht XXX tn XXX, Moskva linn, Vene Föderatsioon. Isik on Vene Föderatsiooni kodanik ja omab välisriigi passi. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja elukohaks on Vene Föderatsioon, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades kohtualluvuse sätetest. Lepingu art 21 p 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2; § 372 lg 7 ja § 75 lg-te 1, 2 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. KÜ Uus 9A esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada Viru Maakohut võtma hagiavaldus menetlusse. Kohtukulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja (korteriühistu) esitas hagi kostja kui KÜ Uus 9a korteriomaniku ja korteriühistu liikme vastu, kuna kostjal on tekkinud korteriühistu ees võlgnevus talle kuuluva korteriomandi hooldusja kommunaalteenuste eest. Seega hageja nõuded kostja vastu on seotud kostjale Eestis aadressil XXXX kuuluva korteriomandiga. Nii TsMS § 88 kui ka § 86 lg 1 alusel on hagejal õigus esitada hagi kostja korteriomandi asukoha järgsesse kohtusse, s.o Viru Maakohtusse; 2) on kohtu viited Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule põhjendamatud. Kuna vaidlus puudutab kostja vara, mis asub Eesti territooriumil, ning oma kohustuste mittetäitmist selle vara omanikuna, tuleb juhinduda Eesti õigusnormidest, mh TsMS §-dest 86 ja 88, mille järgi on Viru Maakohtul alus hagi menetlusse võtta ja läbi vaadata;

3 3) kui hagejal tuleks pöörduda Venemaa kohtusse, oleks see seotud oluliste kuludega, mis ei ole hagejale jõukohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18.02.2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. 5. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Määruskaebuse esitaja leiab, et TsMS §-st 88 ja § 86 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Eesti- Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Hagiavaldusele lisatud 26.11.2014 sõlmitud lepingust (tl 18) nähtub, et kostjal on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS §-st 88 või § 86 lg-st 1. 6. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti rahvastikuregistris puuduvad kostja kohta andmed (tl 10–15). Esitatud lepingu kohaselt elab kostja Venemaal, aadressil XXXX. Seega on maakohus õigesti leidnud, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. 7. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja