2-15-17406/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-17406

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-17406

Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi NKC KONSULTATSIOONI OÜ hagi AV’i vastu kahjuhüvitise 1000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.01.2016.a määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NKC KONSULTATSIOONI OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): NKC KONSULTATSIOONI OÜ (registrikood 10220441), seaduslik esindaja juhatuse liige Eduard Neiman

Kostja: AV (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 15.01.2016.a määrus tühistada.

2. Saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

3. NKC KONSULTATSIOONI OÜ määruskaebus rahuldada.

4. Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Asjaolud 1. Hageja esitas 19.11.2015.a maakohtusse hagi kostja vastu kahjuhüvitise summas 1000 eurot saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli 19.05.2009.a OÜ Realsten (registrikood 10935602) ja OÜ Miiter TH (pankrotis) vahel sõlmitud kokkulepe OÜ Miiter TH (pankrotis) võlgnevuse summas 730 000 krooni (46 655,50 euro) kohta. Õigusliku sisu poolest oli antud kokkulepe OÜ Miiter TH (pankrotis) võlakiri. 03.06.2009.a loovutas OÜ Realsten hagejale oma nõude OÜ Miiter TH (pankrotis) vastu 580 000 krooni (37 068,76 euro) ulatuses (OÜ Miiter TH võla jääk seisuga 03.06.2009.a). Kinnituse nõude loovutamise kohta andis hageja üle OÜ Miiter TH (pankrotis) juhatuse liikmele, s.o kostjale, allkirja vastu. Ajavahemikul 03.06.2009.a – 2011.a OÜ Miiter TH (pankrotis) teostas hageja kasuks makseid kokkuleppe alusel ning seisuga 18.07.2014.a oli mainitud hageja nõude suurus 3327,20 eurot. Seejuures kirjutas kostja 2014.a

Tsiviilasi nr 2-15-17406

2(4) juulis alla OÜ Realsten 14.07.2014.a saldoteatisele. 18.07.2014.a edastas hageja OÜ-le Miiter TH (pankrotis) oma nõudeavalduse ja vastuväite võlgniku Miiter TH (pankrotis) likvideerimismenetluse kohta. 15.08.2014.a loovutas aga OÜ Realsten hagejale oma nõude OÜ Miiter TH (pankrotis) vastu täies ulatuses. Seisuga 15.08.2014.a oli hageja täiendava nõude suurus 94 196,06 eurot. Seoses eeltooduga edastas 08.09.2014.a hageja OÜ-le Miiter TH (pankrotis) OÜ Realsten 15.08.2014.a kinnituse nõude loovutamise kohta ja 08.09.2014.a täpsustatud nõudeavalduse koos lisadega. Hageja sai 2015.a jaanuari alguses hageja Ametlike Teadaannete kaudu teada, et 19.12.2014.a tegi Harju Maakohus määruse tsiviilasjas nr 2-14- 61686, millega kohus tegi mh ettepaneku OÜ Miiter TH (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 09.01.2014.a (s.o 09.01.2015.a) Rahandusministeeriumi arvelduskontole. 05.01.2015.a tasus hageja kohtu deposiiti 1000 eurot ning 06.01.2015.a tasus võlausaldaja MBG KONSULT OÜ kohtu deposiiti samuti 1000 eurot. Seejuures tegi Harju Maakohus 19.01.2015.a määruse (tsiviilasi nr 2-14-61686), millega mh rahuldas OÜ Miiter TH avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kuulutas välja osaühingu pankroti. Kohtumäärusest nähtuvalt oli aga ajutine haldur seisukohal, et osaühingu juhtorgani liikmed ei täitnud antud olukorras, kus oli välja kujunenud alaline maksejõuetus, hoolsuskohustust kohaselt ega esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust kohtusse. Alaline maksejõuetus oli esialgsetel andmetel välja kujunenud hiljemalt 2013.a lõpus. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on aga raske juhtimisviga pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 mõttes. Seejuures asus ajutine haldur esialgsele seisukohale, et vastava alalise maksejõuetuse põhjus oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vaatamata sellele, et OÜ Miiter TH (pankrotis) maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2013.a lõpuks, ei esitanud kostja, tol ajal OÜ Miiter TH (pankrotis) juhatuse liige, võlgniku pankrotiavaldust. Seega on kostja rikkunud osaühingu juhatuse liikme kohustust. Sellest tulenevalt oli aga hageja 05.01.2015.a sunnitud tasuma tsiviilasjas nr 2-14-61686 kohtu deposiiti 1000 eurot, millega kostja on tekitanud hagejale kahju summas 1000 eurot.

2. Harju Maakohus keeldus 15.01.2016.a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Põhjenduste kohaselt leidis kohus, et praegusel juhul ei ole hagiavaldus esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtuvalt tegi Harju Maakohus 19.12.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61686 ettepaneku OÜ Miiter TH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 09.01.2015.a (kohtu poolt ilmselt ekslikult märgitud 09.01.2014.a). Kohus selgitas seejuures, et võlgnikul endal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seoses eeltoodud määrusega tasusidki hageja ja MBG KONSULT OÜ võlausaldajatena mõlemad (vastavalt 05.01.2015.a ja 06.01.2015.a) tsiviilasjas nr 2-14-61686 kohtu deposiiti 1000 eurot (kogusummas 2000 eurot). Seejuures rahuldas kohus 19.01.2015.a määrusega antud tsiviilasjas OÜ Miiter TH avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning määras ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasu väljamaksmise pankrotivara arvelt. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuivõrd võlgnikul endal algselt pankrotivara puudus, oli võimalik ajutise halduri tasu kohtul välja mõista kohtu deposiiti võlausaldajate poolt makstud rahasumma arvelt. Sellises olukorras tekib aga võlausaldajatel, sh hagejal, PankrS §

150 lg 1 p-st 1 lähtuvalt nõue pankrotivõlgniku vastu menetluskuluna. Kohus selgitas, et PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab seejuures, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja oma hagiavalduses esitanud nõude 05.01.2015.a tsiviilasjas nr 2-14- 61686 kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks tasutud 1000 euro saamiseks (hüvitamiseks), on maakohtu hinnangul antud summa näol tegemist menetluskuluga TsMS § 138 lg 1

Tsiviilasi nr 2-15-17406

3(4) tähenduses. TsMS § 174 lg 11 järgi ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (vt ka RKTKo 3-2-1-138- 10, p 27). Kohus leidis, et nimetatu kehtib ka olukorras, kus hageja on hagimenetluses esitanud vastava kahju hüvitamise nõude menetlusosalise vastu, kes ei olnud tsiviilasjas kohustatud menetluskulusid kandma. Eeltoodust tulenevalt ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga nõuda tsiviilasja nr 2-14-61686 raames tekkinud menetluskulusid välja kostjalt. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt leidis kohus, et hagejal ei ole antud menetluse raames võimalik hagiga taotletud eesmärke saavutada. Ülaltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 ja TsMS § 174 lg-st 11 keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohtu hinnangul teenib avalduse menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka menetluskulude kokkuhoidu. Hageja kannab TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud.

3. Hageja esitas Harju Maakohtu 15.01.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja teha uue määruse. Vajadusel saata asi uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Maakohus on rikkunud pankrotija menetlusõiguse norme (PankrS §

3 lg 2 ja § 30 lg 3) ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kostja, kui tol ajal olev OÜ Miiter TH (pankrotis) juhatuse liige, ei ole esitanud kohtule võlgniku OÜ Miiter TH pankrotiavaldust, millega vastustaja on rikkunud osaühingu juhatuse liikme kohustust esitada pankrotiavaldus ning seetõttu oli hageja sunnitud tasuma kohtu deposiiti 1000 eurot, millega kostjal on tekkinud määruskaebuse esitajale kahju summas 1000 eurot. Määruskaebuse esitaja haginõue on seotud OÜ Miiter TH (pankrotis) pankrotimenetlusega (tsiviilasi nr 2-14-61686) ning seetõttu on põhjus ja alus kohaldada pankrotiõigust käesolevas tsiviilasjas.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.01.2016.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 371 lg

2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades ei saaks hagi mitte ühelgi alusel, ka osaliselt mitte, rahuldamisele kuuluda. Maakohus rajas oma määruse sellele. Ringkonnakohus ei saa sellise maakohtu järeldusega nõustuda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, kuidas maakohus kohaldas TsMS § 174 lg-t 11. Viidatud normi kohaselt ei saa menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Viidatud norm piirab seega menetluskulude hüvitamise nõude esitamist teise menetlusosalise suhtes, kes on kohustatud menetluskulud kandma. Hageja esitas hagi pankrotistunud äriühingu juhatuse liikme suhtes. Pankrotimenetluse kulude kandmiseks on kohustatud eelkõige pankrotivõlgnik, mitte tema juhatuse liige. TsMS § 174 lg 11 normi eesmärk ei ole piirata kõikvõimalikke kahjuhüvitamise nõudeid kõikvõimalike isikute suhtes, vaid määrata, et kohtumenetluse menetluskulude hüvitamise nõue tuleb teise menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku suhtes esitada kohtumenetluse käigus ja kui seda vastava menetluse käigus ei tehta, siis muus

Tsiviilasi nr 2-15-17406

4(4) menetluses seda teiselt menetlusosaliselt nõuda ei saa. Kuid vastav norm ei välista muid kahju hüvitamise nõudeid, muude isikute suhtes, eeldusel, et hageja toob kohtu ette nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et PankrS § 30 lg-st 3 tulenevalt on võlausaldajal õigus esitada juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liikme suhtes nõue pankrotivõlgniku menetluskulude katteks makstud rahasumma hüvitamiseks eeldusel, et juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Sellistele asjaoludele on hageja hagis tuginenud. See, kas vastavad asjaolud paika peavad, kuulub hindamisele asja sisulise arutamise käigus. Eespool toodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule.

5. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/