4-15-10388/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-10388

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi S.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2780,15,008437 Menetlusalune isik/ kaebuse esitanu isik S.J Ik: XXX; elukoht: XXXX

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, Tartu Politseijaoskond Tartu, Riia 132

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p. 1, kohus otsustas:

Jätta rahuldamata S.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 17.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2780,15,008437 ja kaevatav otsus muutmata. KarS § 66 lg. 2 alusel ajatada eelnimetatud otsusega määratud rahatrahvi tasumine S.J-ile kuuele(6) kuule käesoleva otsuse jõustumisest.

Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud pangakontole.

Saata kohtuotsus S.J-ile ja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17.11.2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,008437 karistati S.J-i Liiklusseaduse § 33 lg. 2 p. 8 lg. 1 ja Liiklusseaduse § 169 lg. 5, Liiklusseaduse § 169 lg. 4 p. 4- järgsete rikkumiste eest. Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel karistati S.J-i 45 trahviühiku, s.o. 180 € suuruse rahatrahviga ja Liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel 50 trahviühiku ,s.o. 200 € rahatrahviga.

Otsuse kohaselt on tuvastatud, et S.J 30.09.2015 kella 12:40 ajal juhtides veoautot Volvo FM9, reg.nr. XXX Tartu linnas XXX juures , tagurdamisel ei veendunud piisavalt manöövri ohutuses ning sõitis külge XXXX kuuluva hoonele Tartus XXX hoone seinale ,jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas S.J firmale XXXX varalise kahju neile kuuluva hoone seina kahjustamisega.

S.J esitas Tartu Maakohtule 2.12.2015 kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2780,15,008437. Kaebuses S.J taotleb rahatrahvi vähendamist ning rahatrahvi ositi tasumist 12-kuulise perioodi vältel majandusliku olukorra tõttu. S.J taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl.13-14), milles peab vaidlustatud otsust põhjendatuks. Autojuht S.J on tunnistanud juhtunut, väärteod on tõendatud. Hoonele on reaalselt kahju tekitatud. S.J , mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdajana, ei rakendanud veoki tagurdamisel piisavat hoolsust. Liiklusseadus kohustab vajaduse korral sõidukijuhti tagurdamisel kasutama teiste isikute abi ohutuse tagamiseks. S.J on sündmuskohalt lahkunud, selgitamata välja kahju ning ei ole sellest teatanud kahju saajale. Märgitakse, et Lõuna Prefektuur on karistusotsusega karistanud Vladimir S.J-i seaduses ettenähtud sanktsioonimäärade esimesse kolmandikku jäävate trahvidega mõlema rikkumise puhul. Lähtudes V™S § 132 p.1 taotletakse jätta S.J-i kaebus rahuldamata ning kaevatav otsus muutmata. Taotletakse kohtult kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2780,15,008437 S.J-i karistamises Liiklusseaduse § 33 lg. 2 p. 8 lg. 1 ja Liiklusseaduse § 169 lg. 5, Liiklusseaduse § 169 lg. 4 p. 4- järgsete rikkumiste eest on põhjendatud.

Kohtule esitatud tunnistaja S.P. ütluste protokoll 08.10.2015( tl. 20-21) kinnitab, et sündmuskohal Tartus XXX juures 30.09.2015 kella 12:40 ajal tema nägi kuidas furgoonauto, veoauto Volvo tagurdas vastu majaseina. Seejärel sõitis korra edasi ja siis tagurdas hoovist välja ning sõitis minema. Tunnistaja nägi, et veoki registreerimisnumber algas 4-ga. Kolleeg A.P. jõudis seda autot ka läbi akna fotografeerida. Majanurk XXX, kuhu auto vastu sõitis, oli pärast seda katki ning ehitumaterjali tükid olid maha pudenenud. Asjas olevad fototabelid ( tl. 29, 30, 31) kinnitavad sündmuskohalt lahkuvat OSC furgoonveokit Volvo. Samuti on selgelt fotodelt näha XXX majanurga vigastusi; vigastuse iseloom viitab otseselt sellele, et ehituse kattekonstruktsiooni on lahti rebenenud välisjõu toimel. Menetlusaluse isiku S.J-i ülekuulamise protokoll 19.10.2015 ( tl. 22) kinnitab, et Vladimir S.J sündmuskohal Tartus XXX tagurdas vastu maja seina ,kuna jälgis paremal laadimistööd tegevat tõstukit. Tagurdamiselmanööverdamisel jäi hoone sein tähelepanuta; sõiduki liikumiskiirus oli alla 5 km/h ; ta kinnitas oma süüd liiklusõnnetuses. Ta oli järgmises laadimiskohas avastanud , et furgooni tagaliist on lahti rebenenud . Samal ajal oli ka temale helistanud tema tööandja ning teatanud temale , et ta on avarii põhjustanud; ta kahetseb, et kahjustas hoone XXX Tartus seina. Menetlusdokument väärteoprotokoll 19.10.2015 ( tl. 23-25) vastab nõuetele. Menetlusalusele isikule Vladimir S.J-ile on selgitatud tema õiguseid. Vladimir S.J on omakäeliselt kirjutanud, et on protokolliga tutvunud ; ta on kirjutanud, et tunnistab rikkumist.

Väärteoprotokolli lisana koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ( tl.17) tõendab avariisündmuse asjaolusid - S.J-i poolt Tartus XXX maja nurgale tagurdades otsasõitu ning selle tagajärjena hoone välisseina/nurga kahjustust. Vastulauset väärteoprotokollile ei ole S.J esitanud.

Asja materjalides olev XXX juhaja T.S. avaldus 05.10.2015 kinnitab, et 30. 09.2015 kella 12:40 ajal sõitis neile kuuluvale hoonele Tartus XXX otsa veok OSC XXX kuuluv veoauto Volvo ,reg. nr. XXX, mida juhtis S.J. Autojuht Valdur Mirinov oli tunnistanud T.S. juhtunut. Avariist oli teadlik ka XXX juhataja A.T. If-kindlustus on avanud menetluse kahju hüvitamiseks.

Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtub, seda eelkõige hoone vigastusest, et autojuhile S.J-ile ei saanud märkamatuks jääda otsasõit majanurgale. Tunnistaja S.P. ütluste protokoll kinnitab seda. Fototabelid kinnitavad , et hoone vigastus on selline, mida autojuht Vladimir S.J kindlasti tajus , kui tagurdades hoone vastu sõitis. S.J kui suurema ohu allika valdaja VÕS § 1057 mõistes vastutab hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. S.J pidanuks tagurdamisel kasutama teiste isikute abi ,kui tahavaade oli piiratud või objektid ei olnud tajutavad. S.J-i kui autojuhi kohustus sündmuskohal oli väljuda ning veenduda tema poolt tehtava manöövri ohutuses. Samuti ka veenduda, kas ta vastu maja tagurdamisega kahju ei tekitanud. S.J seda aga ei teinud. Seega rikkus ta hoolsuskohustust, samuti ka jättes kohapeal välja selgitamata tegeliku olukorra, kahju tekke. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Seega pani S.J KarS § 18 lg. 2 kohaselt toime ettevaatamatusest LS § 33 lg. 2 p. 8,/ LS § 223 lg. 1 ja LS § 169 lg. 4 p. 4, lg. 5 / LS § 236 lg. 1 - järgsed väärteod ning kannab õiguslikku vastutust Liiklusseaduses toodud sanktsioonide kohaselt.

Karistus KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Veoki, suurema ohu allika, valdaja peab tunnetama kõrgendatud vastutust. LS § 223 lg. 1 näeb ette vastutuse kuni 300 trahviühikut , s.o. 1200 €, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. LS § 236 lg. 1 näeb ette karistuse kuni 300 trahviühikut , aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

Raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei ole Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur otsuses välja toonud ning neid asjaolusid ka kohus kaebust läbi vaadates ei tuvastanud.

S.J-ile määratud rahatrahv on vastavuses S.J-i poolt toime pandud süütegudega ning jääb sanktsioonimäära esimesse kolmandikku. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2780,15,008437.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kaebuses on S.J taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist majandusliku olukorra tõttu. Samas ta ei ole kaebusele lisanud taotlust kinnitavaid tõendeid. S.J-i poolt kohtule saadetud palgatõend( tl. 35 ) kinnitab tema keskmist palka tööandja juures. Kohus rahuldab menetlusaluse isiku S.J-i taotluse osaliselt ning ajatab S.J-ile rahatrahvi tasumise kuuele kuule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, arvestades tema palga suurust. Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud arvelduskontole.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjatu digitaalselt/