2-15-17308/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

15. märts 2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-17308 Hagi ese

Hagi hind Rahalise kohustuse täitmise nõue

31 411.51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nordea Bank AB Eesti filiaal 12608043 asukoht: Tallinn, Liivalaia 45 Esindaja: Darja Sudarinen e-post: darja.sudarinen@nordea.com

Kostja I: Sibylle Nurmhein xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxx xxxxxxxxx xxx e-post: xxx@xxx

Kostja II: Ivar Nurmhein xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx x e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista Sibylle Nurmheinalt ja Ivar Nurmheinalt solidaarselt Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot.

Sibylle Nurmhein ja Ivar Nurmhein on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt (21 046.50 eurot) 8,05% aastas alates hagi esitamisest 18.11.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1000 (üks tuhat) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue 25.07.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxxx, mille alusel said kostjad hagejalt laenu

37 053 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxx xxxxxx, xxxxx x-x ja kinnistule asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxx. Kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 21.03.2013 ennetähtaegselt üles. Tagatisvara (kinnistu asukohaga xxxxx xxxxxx, xxxxx x-x) realiseeriti kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 08.01.2014 hinnaga 17 000 eurot, millest maksti hagejale välja 14 786.73 eurot ja täitemenetluse kulud 2213.27 eurot. Saadud rahast vähendati kostjate laenu põhiosa võlgnevust 14 689.68 euro võrra.

Seisuga 16.11.2015 on laenulepingust tulenev võlgnevus 29 717.27 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 21 046.50 eurot, intressivõlg 2739.67 eurot ja viivisevõlg 5931.10 eurot. Hageja taotleb

29 717.27 euro ja tulevikus tekkida võiva viivise väljamõistmist kostjatelt solidaarselt, toetudes VÕS §-dele 94 lg 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 ja 2.

Kostja I seisukoht Kostja I tunnistab hageja nõuet osaliselt, s.o põhivõla ja intressivõla osas kogusummas 23 786.17 eurot. Viivisenõuet peab kostja I ebamõistlikult suureks. Kuna hageja palub võlgnevuse välja mõista kostjatelt solidaarselt, moodustab kostja I osa võlgnevusest ½ ehk 11 893 eurot. Arvestades kostja I majanduslikku olukorda on ta nimetatud summa suuteline tasuma maksegraafiku alusel 150 euro suuruste igakuiste osamaksetega.

Kostja II kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale II kätte toimetatud 05.01.2016. Kostja II on kostjale I teatanud, et ei vasta kohtule, kuna tal ei ole raha, et kokkulepet sõlmida.

Kohtu seisukoht Poolte vahel olid lepingulised suhted. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist, millised jäid vaatamata tagatisvara realiseerimisele rahuldamata.

Laenulepingust nr xxxxxxxxxxx nähtuvalt oli laenusaajaid kaks: kostja I ja kostja II. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega ja mõlemad kostjad vastutavad laenulepingu järgi tekkinud kõigi kohustuste eest ühiselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kõnesoleval juhul nõuab hageja kohustuse täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt. Kuna tegemist ei ole osavõlgnikega, on alusetu kostja I seisukoht, et tema kohustus on tasuda pool võlgnevusest.

VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Hageja on seisukohal, et viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja on viivist arvestanud seaduses ettenähtud määras ning kostjad on laenu tasumisega olnud võlgnevuses üle nelja aasta (viimane tasumine 29.07.2011). Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivist tuleb vähendada, arvestades eelkõige lepingupoolte majanduslikku seisundit, samuti asjaolu, et lepingu ülesütlemisest alates (21.03.2013) on toimunud tagatisvara realiseerimine ja kostjatel oli alus eeldada, et nende kohustus saab selle kaudu täidetud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 24 000 eurot, s.o põhivõlg 21 046.50 eurot, intressi võlg 2739.67 eurot ja viivis 213.83 eurot.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 1000 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik