2-15-19599/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-19599

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev

15. märts 2016

Tsiviilasja number 2-15-19599

Tsiviilasi

XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlustoiming lõpplahend, kohtuistungid 10.02.2016 ja 15.03.2016

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: XXX (isikukood XXX; e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

R E S O L U T S I O O N

2-15-7069

Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 30.12.2015 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on lõppenud väga ammu. Hageja ja kostja elavad eraldi alates aastast 1995.

Kohus võttis hagi menetlusse 06.01.2016 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 06.01.2016 ja 29.01.2016 saadetud hageja poolt avaldatud kostja elukoha aadressile. Kohtule pole kostja e-maili aadress ega ka telefoninumber teada. Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 10.02.2016 kell 14:00. Kostjale postiga saadetud menetlusdokumendid tagastati kättetoimetamata kohtule tagasi. Kohus kuulas hageja ära 10.02.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on lõppenud, pooled elavad eraldi.

2-15-7069

Hageja ei soovi kostjaga leppida. Hageja kinnitas 10.02.2016 toimunud kohtuistungil, et temale teadaolevalt elab kostja oma ema juures Tallinnas, aadressil XXXhoone 1 krt 77, kuid täpsemaid andmeid hageja kostja võimalikust elukohast või viibimiskohast ei teadnud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus kutsus kostja kohtuistungile ärakuulamisele 15.03.2016 kell 11:30, toimetades kostjale nüüd kohtukutse kätte avalikult, s.t. kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.02.2016. Kostja 15.03.2016 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud ja ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud Ametlike Teadeannete kaudu, ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud, miks ta 15.03.2016 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgitustega on hagi aluseks olevas asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt selgitatud, poolte kooselu jätkamine on võimatu, poolte abielulised suhted on lõppenud juba aastal 1995.

2-15-7069

Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik