1-15-9971/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-9971

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja Indrek Repnau

Kohtuasi tingimisi enne tähtaega Vangla materjalid F.Z-i vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu F.Z (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.03.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuueks) kuuks ning määrata ta katseaja lõpuni Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada F.Z katseajaks KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohustada F.Z käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega;

- osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

4. F.Z-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. F.Z vabastada määruse jõustumisel.

6. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile,

Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja F.Z-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

F.Z mõisteti Harju Maakohtu 11.12.2015.a otsusega süüdi KarS § 423-1 ja § 424 järgi järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 4 kuud ja 26 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 11 kuud ja 26 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus 29.12.2015.a.

Karistuse kandmise algus oli 25.11.2015.a ja lõpp on 02.08.2016.a.

3

F.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav on kriminaalkorras 10 korral karistatud, vangistuses viibib viiendat korda.

Individuaalset täitmiskava kinnipeetava osas ei ole koostatud, käitumine vangistuse jooksul

on olnud hea. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanedes olemas elukoht ja töökoht.

F.Z-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on

vabanemisel olemas kindel elukoht XXX ja töökoht XXXOÜ-s, kus ta töötas ka enne vangistust.

F.Z soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama elukaaslase, elukaaslase vanaema ja enda poja juurde Järvamaal Paide vallas. Töökoht on olemas.

Kaitsja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.Z kannab karistust taotleb F.Z-i

muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise

õigus. Enne vangistust läbis ta teooriaeksami juhtimisõiguse saamiseks ning soovib vabanemisel kohe minna sõidueksamile. Vabanemisel on tal olemas töökoht Kivitera OÜ-s,

kus ta töötas varasemalt. F.Z-i iseloomustavad positiivselt ka varasem

kriminaalhooldusametnik ja Kose valla haldusjuht. Kaitsja leiab, et olukorras, kus F.Z

vabastatakse temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja allutatakse käitumiskontrollile, on risk tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks viidud miinimumini.

Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse,

mille kohaselt abiprokurör ei toeta F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.Z-i on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, ka vanglas viibinud korduvalt. Praegu kannab karistust KarS § 424 ja § 423¹ järgi

toime pandud kuritegude eest, nimetatud kuriteod olid toime pandud katseajal. Vaatamata

sellel, et F.Z-i käitumine vangistuse ajal on olnud hea ja et vabaduses on olemas töökoht, ei saa prokurör toetada F.Z-i ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd varem on

katseaegadel korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, samuti pannud katseajal toime

uued kuriteod, mistõttu ka pöörati tema varasemad karistused täitmisele ja mõisteti

liitkaristus. Leian, et F.Z ei ole isik, kes suudab täita ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldusnõudeid.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et F.Z-i võib vabastada tingimisi enne

tähtaega vangistusest.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4

Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida

kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud F.Z-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused

teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla toetab F.Z-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.Z-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima

seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg

1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.Z, saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik