1-13-1749/52 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-1749

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla materjalid P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.D (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.03.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuueks) kuuks ning määrata ta katseaja lõpuni

Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.D KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohustada P.D käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7 sätestatud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi;

- mitte suhelda talle teadaolevalt sõltuvusprobleemidega ja kriminaalkorras karistatud isikutega.

4. P.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.D vabastada määruse jõustumisel.

6. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja P.D-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.D mõisteti KarS § 424 järgi süüdi Harju Maakohtu 25.03.2013.a otsusega ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 24.05.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 5 kuud ja 4 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 11 kuud ja 4 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus 05.06.2013.a. Harju Maakohtu 08.07.2013.a määrusega kuulutati P.D 25.03.2013.a kohtuotsuse nr 1-13-

1749 täitmise tagamiseks tagaotsitavaks. P.D peeti kinni 29.08.2015.a

Karistuse kandmise algus oli 29.08.2015.a ja lõpp on 31.07.2016.a.

P.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 4 korral karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Individuaalset täitmiskava kinnipeetava osas ei ole koostatud, alkoholiriski maandamiseks on läbi viidud psühholoogiline nõustamine. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanedes on olemas elukoht ja töökoht.

P.D kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel eluja töökoht ja lähedaste toetus.

P.D soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama ema juurde Harjumaal Harku vallas Vääna külas Tiigi 8-4. Töökoht on olemas.

Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

P.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. On varem katseajal pannud toime uued samaliigilised (KarS § 424) kuriteod. On karistatud kriminaalkorras viis korda, viimati pani uue kuriteo toime ÜKT täitmise ajal. Seega leiab prokurör, et kui varem on antud võimalus vabaduses käituda õiguskuulekalt, kuid katseajal pani ikkagi toime uued kuriteod, siis antud juhul ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et P.D võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas esimest korda.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud P.D mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg

1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.D , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik