2-15-112626/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-112626

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Jaanis Juhanson vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

187,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10151, Tallinn, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Jaanis Juhanson; isikukood XXXX; elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Jaanis Juhanson vastu 18.

märtsil 2008. a ja 13. augustil 2013. a sõlmitud liitumislepingute alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Jaanis Juhansonilt (Juhanson) (isikukood XXXX) OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja:

2.1. 82

(kaheksakümmend

kaks)

eurot

ja

senti

(sealhulgas

telekommunikatsiooniteenuse tasu 8 eurot 57 senti, leppetrahv 64 eurot ja 96 senti

ning viivis perioodi 19.12.2013 ‒ 4.06.2015 eest 8 eurot ja 76 senti).

2.2. alates 5. juunist 2015 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu ja leppetrahvi täieliku

tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tagastamata telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt, kuid kokku mitte

rohkem kui 18 (kaheksateist) eurot ja 77 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib võla

sissenõudmiskulude 20 euro 11 sendi väljamõistmist ning telekommunikatsiooniteenuse

osutamise tasult ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise

lause järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Jaanis Juhansonilt (Juhanson) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 89

eurot 30 senti.

8. Mõista Jaanis Juhansonilt (Juhanson) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 11. veebruaril 2016. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 18. märtsil 2008. a kaks

liitumislepingut ja 3. augustil 2013. a liitumislepingu nr 10266649. Lepingute alusel esitati

kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas 3. oktoobril 2014

põhinõude summas 93,64 eurot hagejale. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlg 93,64 eurot, sh telekommunikatsiooniteenuse tasu 8,57 eurot,

leppetrahv 64,96 eurot ja võla sissenõudmise kulu 20,11 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 74,87 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15%

päevas põhinõudelt, ent mitte rohkem kui 18,77 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue telekommunikatsiooni teenuse tasu 8,57 euro ja hageja

leppetrahvi 64,96 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt

tulenes telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja

vahel 3. augustil 2013. a sõlmitud liitumislepingust. Hagiavalduse kohaselt tulenes

leppetrahvi maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 18. märtsil 2008. a sõlmitud

kahest liitumislepingust. Kostja kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud

hagejale. Hageja võib seega 3. augusti 2013. a ja 18. märtsi 2008. a liitumislepingute ja

VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda nende täitmist.

6. Kohus leiab, et võla sissenõudmise kulu nõue 20,11 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud.

See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja

viivisenõue.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 3. augustil

2013. a sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. Üldtingimuste p 4.8 järgi on klient kohustatud

hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused

võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest.

Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille

kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26,40% (tl 52).

Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS

tüüptingimusest.

9. Kohus leiab, et hageja hinnakirja viidatud säte näeb sisuliselt ette lepingust tulenevate

maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Hinnakirjas toodud

tasu suurus ei ole kuidagi seotud mingite reaalsete tegevustega kostjalt võla

sissenõudmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis toonud välja ühtegi Tele2

Eesti AS-i tegevust võla kostjalt sissenõudmiseks. Seega võimaldab hinnakiri nõuda

sisuliselt leppetrahvi tuginedes sellele, et kostja on maksetega viivituses. Leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette

näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma. Kuivõrd võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui

kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, siis on sellise kokkuleppe

eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, st tegemist on

olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

10. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS

teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2

Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate

summadega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud

kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid käsitleda koos

tüüptingimuste kehtivuse hindamisel VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt. VÕS § 42 lg 1 kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

11. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest

tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue

eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja

viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma.

Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

12. Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija,

vahel sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 26,40%. Lepingust tulenev

viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju

hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt

saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla

kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja

võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2

Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama

kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui

81,15%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja

viivise nõude suurusega.

13. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades

leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud

leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui üheksa ja pool korda lepingu sõlmimise ajal

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on

pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem

leppetrahv ja viivisemäär selle eesmärgi saavutamise.

14. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu

üldtingimuste punkt 4.8 on koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 3 p 5

alusel tühine osas, milles need näevad ette, et klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis

on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, määras 22% + käibemaks. Kohus leiab,

et lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on samuti VÕS § 42 lg 3 p

5 alusel tühine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole

õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult 8,57

eurot ja leppetrahvilt 64,96 eurot on alates 19. detsembrist 2013 kuni 4. juuni 2015 kokku

8 eurot 76 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 47% ulatuses.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

234,78 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu summas 159,78 eurot. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus hageja

esindamist kohtumenetluses. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul

põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 9. märtsil 2016. a

kinnitanud, et tal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, siis on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja

mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud

toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.

18. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 89 eurot 30 senti. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik