3-15-691/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-691

Haldusasi

Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 03.02.2015. a

haldusakti nr 6-10/3269-2 tühistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 23.01.2015. a taotluse

uueks otsustamiseks, millega võimaldada kaebajal

asuda õppima 10. klassi 2015/2016 õppeaastal

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.06.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vitali Tarasovski

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.2015. a otsus osas,

millega halduskohus jättis Vitali Tarasovski kaebuse kohustamisnõudes rahuldamata.

Teha vastavas osas uus otsus, millega kohustada Viru Vanglat Vitali Tarasovski

23.01.2015. a taotlust uuesti lahendama.

2. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja Vitali Tarasovski menetluskulud

summas 30 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.04.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Tarasovski esitas 23.01.2015 Viru Vanglale taotluse, milles ta soovis, et vangla

võimaldaks tal õppima asuda 10. klassi 2015/2016 õppeaastal, sest ta on käesolevaks

ajaks lõpetanud eesti keele kursused ja soovib jätkata haridusteed. Taotleja palus teha

tema individuaalsesse täitmiskavasse (ITK) muudatus ja lisada õppimine 10. klassis

alates 01.09.2015.

2. Viru Vangla jättis 03.02.2015 otsusega nr 6-10/3269-2 V. Tarasovski taotluse rahuldamata.

Vangla märkis, et taotlejale koostatud 01.12.2014. a ITK-s üldkeskhariduse omandamist aastal

2015 ei ole planeeritud, vaid ette on nähtud töötamise vajalikkus ja programmilised tegevused

kriminogeensete riskide vähendamiseks. Vangla tõi välja, et taotlejale on võimaldatud

omandada põhiseadusstandardiga ette nähtud üldharidusmiinimum Jõhvi Gümnaasiumis, kus

ta lõpetas 9. klassi 18.06.2013.

3. V. Tarasovski esitas 10.02.2015 Viru Vanglale vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks

Viru Vangla 03.02.2015. a haldusakt nr 6-10/3269-2 ja teha ettekirjutus tema 23.01.2015. a

taotluse uueks otsustamiseks ja võimaldada tal asuda õppima 10. klassi 2015/2016 õppeaastal.

4. Viru Vangla jättis 06.03.2015. a vaideotsusega nr 6-12/35-2 V. Tarasovski vaide täies

ulatuses rahuldamata. Vangla märkis, et seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse

omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on ITK-s ette nähtud ning kinnipeetaval on

subjektiivne õigus nõuda enda suhtes vaid selliste vangistusseaduses (VangS) nimetatud

kohtlemisabinõude rakendamist, mis on tema ITK-s märgitud. Vangla märkis, et vaide

esitajale 01.12.2014 kinnitatud ITK-s on riskide maandamise tegevustena ette nähtud

tööharjumuse kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks esimesel võimalusel tööle

asumine ning lisaks on talle määratud tegevusena vestlused inspektor-kontaktisikuga senises

suhtlusringkonnas muudatuste tegemiseks ja määratud on ka sotsiaalprogramme. Vangla asus

seisukohale, et kinnipeetavale keskhariduse omandamise mittevõimaldamisega ei ole rikutud

PS § 37 ja VangS § 34 lg-t 6, keeldumine oli õiguspärane.

5. V. Tarasovski esitas 15.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada Viru Vangla 03.02.2015. a haldusakt nt 6-10/3269-2 ja teha ettekirjutus asja

uueks otsustamiseks, millega vaadata uuesti läbi tema 23.01.2015. a taotlus,

võimaldamaks tal asuda õppima 10. klassi 2015/2016 õppeaastal. Kaebuse

põhjendused:

1) Kaebaja lõpetas Viru Vanglas 9. klassi, kuid õpinguid ei lubatud jätkata, kuna ta ei vallanud

eesti keelt, misjärel ta läbis riigikeele kursused. Vangla keeldumine võimaldada tal jätkata

õpinguid 10. klassis on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas mittevajalik.

Hariduse omandamise piiranguga rikutakse kaebaja põhiõigusi haridusele (PS § 37 lg 1) ja

vabale eneseteostusele (PS § 19).

2) Haldusakt on kaalutlusvigadega. Vangla ei ole arvesse võtnud, et kaebaja lõpetas vanglas

eesti keele kursused. Vastustaja seisukohad on vastuolus VangS § 34 lg-ga 6. Ka ITK

koostamise juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK eesmärk kinnipeetava arengut toetada

haridustaseme tõstmise läbi. Hariduse omandamine peaks vanglas olema vähemalt niisama

tähtsal kohal kui töö.

6. Tartu Halduskohus tühistas 09.06.2015. a otsusega Viru Vangla 03.02.2015. a haldusakti

nr 6-10/3269-2 ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Õigus haridusele on sätestatud PS § 37 1. lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad

kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. VangS § 34 lg-st 6 tuleneb vanglale

kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Riigikohus on varasemalt

pidanud asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas (3-3-1-31-12).

Riigikohtu hinnangul nähtub § 35 lg-st 2, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse

omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid

üldkeskhariduse omandamiseks.

2) Ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras,

kus kaebaja läbis pärast 9. klassi lõpetamist riigikeele kursused, et asuda õppima 10. klassi.

Vastustaja ei ole viidanud asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks

keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini

rikkumiste vms tõttu. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust

võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud

asjaolud, millele aga vangla ei ole tuginenud. Vangla seisukoht ei ole kooskõlas VangS § 34

lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse

omandamisel. Vastustaja ei ole täitnud ka selgitamiskohustust. Kaebajale pole selgitatud

VangS § 35 lg 2 ja Riigikohtu seisukohti, mille järgi on asjakohane vaidlustada kaebajale

01.12.2014 koostatud ITK-d üldkeskhariduse omandamise osas, mitte jätta taotlust

rahuldamata. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada.

3) Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peaks olema täidetud kaks eeldust: antav haldusakt või

toiming peab olema isiku õigusi riivav ja õiguste rikkumist poleks võimalik kohase kaebusega

ära hoida või kõrvaldada. Käesoleval juhul võib vastustaja hilisem toiming olla kaebaja õigusi

riivav, kuid samas ei saa väita, et õiguste rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebuse

esitamisega. Kaebaja peab vaidlustama ITK, mis ei sisalda võimalust jätkata üldkeskhariduse

omandamist. Seega on õiguste rikkumist võimalik ära hoida toimingu või haldusakti (ITK)

vaidlustamisega ja puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. V. Tarasovski esitas 15.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 09.06.2015. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada

tervikuna. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus on ebaõigesti kohaldanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-t 1, kui jättis

kohustamiskaebuse rahuldamata. Vanglale tulnuks teha ettekirjutus kaebaja 23.01.2015. a

taotluse uueks otsustamiseks ja vangla saab asja uuel lahendamisel lisada ITK-sse märke

üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta. ITK-d võib vangla muuta ja täiendada igal ajal

vastavalt vajadustele ja kinnipeetava arengule (VangS § 16 lg 3).

2) Olukorras, kus ITK kinnitati 01.12.2014, ei ole kaebajal võimalik seda vaide korras enam

vaidlustada. Seega jääks kaebaja ITK tühistamiskaebus lahendamata, kuna vaidlustamise

tähtajad on möödas. Käesoleva kaebusega on kaebaja oma õiguste kaitseks pöördunud õigete

ja tõhusate nõuetega kohtusse. Halduskohtu otsustuse jõustumisel jääks kaebaja 23.01.2015. a

taotlus lahenduseta, sest kaalutlusotsus on tühistatud ja uut otsustust vangla tegema ei pea

ning kaebaja ei saagi oma taotlusele sisulist vastust. Selline olukord rikub kaebaja põhiõigust

menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele (PS § 14).

8. Viru Vangla esitas 06.07.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2015. a otsus muutmata, jäädes

varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.

Halduskohtu otsuse peale on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes V. Tarasovski, vaidlustades

otsust kohustamisnõuet puudutavas osas. Halduskohtu otsus on HKMS § 176 lg 1 kohaselt

jõustunud osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas ning Viru Vangla 03.02.2015. a otsuse

kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta tühistas. Seega on apellatsiooniastmes poolte

vahel vaidlus vaid selle üle, kas olukorras, kus Viru Vangla 03.02.2015. a otsus on tühistatud,

tuleks rahuldada ka kohtule esitatud kohustamisnõue. Ringkonnakohus märgib, et kuna

kaebaja ei ole apellatsioonkaebusest seetõttu loobunud, et ka talle positiivse kohtuotsuse

jõustudes ei oleks vanglal võimalik tema taotlust 2015/2016 õppeaastal õpingute jätkamiseks

rahuldada, kuna vastav õppeaasta on juba mõne kuu pärast lõppemas, tuleb kaebaja vanglale

esitatud taotlust tõlgendada üldisemalt – taotlusena, võimaldada kaebajal esimesel võimalusel

jätkata üldkeskhariduse omandamist 10. klassis.

11. Halduskohus jättis kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamata põhjendusega, et kaebaja

peaks eelnevalt vaidlustama tema suhtes koostatud ITK-d, kuna nii oleks tal võimalik oma

õiguste rikkumist kõrvaldada. Sealjuures viitas halduskohus RVastS § 6 lõikele 1, mille järgi

võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on

kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi ning leidis

eeltoodule tuginedes, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab antav haldusakt või toiming

isiku õigusi riivama ja peab esinema olukord, kus õiguste rikkumist ei ole võimalik kohase

kaebusega ära hoida või kõrvaldada (otsuse p-d 13-14, tl 29).

12. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 45 ei sea piiranguid kohustamiskaebuse esitamisele

halduskohtumenetluses. Halduskohtu poolt viidatud RVastS sättest ega ka HKMS-ist ei

tulene, et kohustamisnõude võib halduskohtule esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Liiatigi on õiguskirjanduses leitud, et tühistamis- ja

kohustamiskaebus, samuti keelamiskaebus juba vältava toimingu lõpetamiseks on primaarsed

halduskohtulikud õiguskaitsevahendid, ennetav keelamiskaebus ning hüvitamis- , heastamis-

ja tuvastamiskaebus aga sekundaarsed. Teisesed õiguskaitsevahendid on üldjuhul

rakendatavad vaid siis, kui esmased ei toimi või ei ole lubatavad (vt Merusk, K., Pilving I.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk. 49). Ühtlasi on leitud,

et kohustamiskaebus on efektiivne õiguskaitsevahend kaebajale soodustuse andmisest

keeldumise või asutuse tegevusetuse või viivituse korral. Tungivalt soovitatav, ehkki mitte

vältimatult vajalik on kohustamist lisaks tühistamisele taotleda nii keeldumise korral kui ka

siis, kui soovitud hüve on kaebajat ilma jättes antud kolmandale isikule (Ibid, lk 55). Seega ei

saa kaebaja poolt koos tühistamisnõudega esitatud kohustamisnõuet iseenesest võimatuks ega

asjakohatuks pidada.

13. Kaebaja esitas indefinitiivse kohustamisnõude enda taotluse uueks otsustamiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et vastustajal on võimalik asja uuesti

otsustada vaid juhul, kui halduskohus vaidlustatud otsuse tühistab. Seega tuleb asuda

seisukohale, et kaebaja kohustamisnõue on olemuslikult seotud käesolevas haldusasjas

esitatud primaarse tühistamisnõudega, st kohustamisnõue ei taotle tühistamisnõudest

eraldiseisvat eesmärki ning kohustamisnõude rahuldamine või mitterahuldamine sõltub

tühistamisnõude rahuldamisest või mitterahuldamisest. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel

määravaks pidada seda, nagu ka kaebaja õigesti leiab, et kaebaja 23.01.2015 vanglale esitatud

taotlus ei tohiks jääda pärast tühistamisnõude rahuldamist lõpliku lahenduseta. Olukorras, kus

halduskohus tuvastas vangla kaalutlusõiguse reeglite sellise rikkumise, mis tõi kaasa kaebaja

taotluse suhtes tehtud otsuse tühistamise, olnuks juba sel alusel põhjendatud rahuldada ka

kaebaja kohustamiskaebus ning kohustada vanglat asja uuesti otsustama. Kuna haldusasja

materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kaebaja taotluse pärast halduskohtu otsuse tegemist

omal algatusel uuesti lahendanud, tuleb nentida, et kaebaja kohustamisnõue ei ole

käesolevaga ka sel alusel ära langenud.

14. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohtu seisukoha järgi on kinnipeetavale hariduse

omandamise võimaldamine vangla kaalutlusotsus ning kui kinnipeetava ITK-s puudub

üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik

jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks (RKHK 03.10.2012. a otsus asjas nr

3313112, p 12); ka on vanglal lai kaalumisruum ITK sisustamisel (RKHK 19.10.2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Seega leidis halduskohus õigesti, et juhtumil, kus kaebaja ITK-s

puudus märge üldkeskhariduse omandamise kohta, pidanuks kaebaja taotluses märgitud

eesmärgi saavutamiseks vaidlustama vastavas osas ka tema suhtes koostatud ITK (otsuse p

12, tl 29). Ringkonnakohus nendib, et nimetatud põhjendusega võinuks halduskohus Viru

Vangla 03.02.2015. a otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse ning kohustamiskaebuse ka

rahuldamata jätta, kuid vastav põhjendus ei päde kohustamisnõude lahendamisel olukorras,

kus halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldas.

15. Halduskohus asus vaidlustatud otsust tühistades seisukohale, et ainuüksi põhjendus, et

kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja läbis pärast 9.

klassi lõpetamist 18.06.2013 riigikeele kursused, et asuda õppima 10. klassi. Ka leidis

halduskohus, et vastustaja ei ole viidanud asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise

tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide,

õppedistsipliini rikkumise vms tõttu. Halduskohtu arvates ei suurenda hariduse omandamine

iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega ning vastupidisele seisukohale

asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud, millele vangla ei ole tuginenud (halduskohtu

otsuse p 11). Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud põhjendustega ei seadnud halduskohus

otsuses kahtluse alla ainult vastustaja poolt kaalutlusõiguse õiget rakendamist vaidlustatud

otsuse tegemisel, vaid ka kaebajale ITK-s väidetavalt seatud eesmärkide põhjendatust. Antud

asjaoludel märgib kaebaja õigesti, et olenemata sellest, kas kaebaja vaidlustas tema suhtes

tollal koostatud ITK või mitte, on vanglal võimalik ka asja uuel otsustamisel omal algatusel

vajadusel kaebaja ITK-d muuta. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et olenemata kaebaja

suhtes tehtud otsuse tühistamisest on kaebaja kohustamisnõue asja uueks otsustamiseks ITK

vaidlustamata jätmise tõttu ilmselgelt perspektiivitu ning et vangla ei võiks kaalumise

tulemusena muuta kaebaja suhtes koostatud või sellele järgnevalt koostatud ITK-d ning jõuda

selle tulemina kaebaja taotluse osas senisest teistsugusele otsusele. Ühtlasi peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et kaebaja võib tema suhtes koostatud,

üldkeskhariduse omandamist mittevõimaldava ITK vaidlustada ka pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist, mille tulemusena on vastustajal võimalik lahendada kaebaja varasem,

tulevikku suunatud taotlus üldkeskhariduse omandamiseks ning kaebaja uus taotlus ITK

muutmiseks, ühises menetluses.

16. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 09.06.2015. a otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse kohustamisnõudes

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega kohustab Viru Vanglat

kaebaja 23.01.2015. a taotlust uuesti lahendama.

17. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

oli riigilõivu tasumisest menetlusabi korras halduskohtus ning ringkonnakohtus vabastatud

(tl 17, 44). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab

kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis

tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt

välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega tuleb kaebaja menetluskulud

(riigilõiv summas 30 eurot) Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel