1-15-6379/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 11.03.2016 kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada T.B-le määratud katseaega 12 kuu võrra ning määrata katseajaks

T.B-le täiendav kohustus – läbida

alkoholivastane ravi.

T.B otsusega süüdi KarS § järgi ja § 68 tunnistati Viru Maakohtu 04.09.2015

274 lg 1

lg 1 alusel karistati vangistusega 4 kuud 28 . , 3 a päeva KarS § 74 lg 1 lusel otsustati mõistetud

karistust mitte täitmisele pöörata T.B täitma

katseajaga 12 kuud. Katseaja kestel pidi

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Otsus jõustus p 1-6 ja lg 2 p 2 ja kohustusi. 22.09.2015. Kriminaalhoolduse algus 04.09.2015 03.09.2016. ja lõpp

Erakorralise ettekande kohaselt:

26.12.2015 tuvastas politseipatrull T.B alkoholijoobe, kui ta juhtis mootorsõidukit xxx. Indikaatorvahendiga Alcoquant nr J224 mõõdeti T.B alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,40 mg/l (tl. 110 Väärteo kohta koostati 26.12.2015 väärteoprotokoll nr -111).

244015009200 (tl. 120-121).

04.03.2016 T.B kirjalikust seletuskirjast nähtub, ja jõi ära 0,5 liitrit viina ning e xxx i mäleta, mis kell alkoholitarvitamise lõpetas 26.12.2015 hommikul helistas sõber ja palus abi. Sõbra .

palvele vastu tulles läks T.B sõbra auto parklasse viia. Umbes 100 xxx, kust oli vaja

meetrit peale sõitma hakkamist pidas T.B kinni politseipatrull ja tal tuvastati alkoholijoove, lisaks oli temalt sõiduki juhtimisõigus 2013 ära võetud ning sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavat kontrolli. Süüdimõistetu tunnistab, et rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kahetseb tegu ning on valmis läbima alkoholivastase ravi (tl. 116, 118).

13.01.2016 ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik läbi viia eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalast kohtumist elukohas xxx kuna kriminaalhooldusalune ei T.B olnud kodus. Telefoni teel ei olnud T.B kättesaadav.

Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-15-6379 (14244000079) Määruse tegemise aeg ja koht 15.märtsil Jõhvi 2016 kohtumaja kirjalikus menetluses Kohtunik Inna Kirsipuu Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonn vi esindus a Jõh e

kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 11.03.2016

erakorraline ettekanne Viru Maakohtu T.B-le 04.09.2015 kohtuotsusega m pikendamiseks ääratud katseaja ja täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu T.B, isikukood XXX, xxx

14.01.2016 antud kirjalikus seletuskirjas T.B õhtul ja oli selgitas, et oli haige ema xxx

täiesti unustanud, et oli kokku leppinud kohtumise kriminaalhooldusametnikuga. 14.01.2016 helistas T.B ise kriminaalhooldajale ja tuli vastuvõtule (tl. 117).

Registreerimiskontrollnõude rikkumise eest 13.01.2016 on kriminaalhooldusametnik teinud 14.01.2016 kirjaliku hoiatuse (tl. 109). T.B-le

Esmakohtumise ajal 22.10.2015 selgitati

T.B-le põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral.

T.B kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl. 114 Selgitust korrati 04.11.2015 (tl. 106-108), 14.01.2016 (tl. 113) ja ). 04.03.2016 (tl. 112).

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt T.B puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud xxx ja keskmine puue ajavahemikuks 30.04.2014-30.04.2016. Esimese kriminaalhoolduse aeg lükkus tavapärasest hilisemaks, kuna T.B viibis xxx, mille kohta on esitatud tõend raviasutusest (tl. 119). Negatiivne on see, et T.B puhul on il mnenud tõsised kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Ta on varjanud kriminaalhooldusametniku eest väärteo toimepanemist, eriti aga alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Poitiivseks tuleb lugeda, et registreerimiskontrollnõude rikkumise järgselt võttis kriminaalhooldusalune ise ühendust ametnikuga ja tuli xxx. Krimninaalhoolduse käigus on alati nõus olnud kontrolliga alkoholi tarvitamise suhtes ning 04.11.2015, 10.11.2015, 05.02.2016, 02.03.2016 ja 04.03.2016 pole joovet tuvastatud. T.B tunnistas siiski lõpuks väärteo toimepanemist alkoholi tarvitanuna, andis nõusoleku alkoholivastase ravi läbimiseks ning isegi käis juba raviarsti vastuvõtul haiglaravile pääsemiseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et

T.B-le võib anda võimaluse oma käitumise muutmiseks, eelkõige alkoholivastase ravikuuri läbimiseks, kuna ta on ilmutanud motiveeritust probleemiga tegelemiseks ning aru saanud oma eksimusest.

Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T.B pikendada

katseaega 12

kuu võrra ning KarS § 75 lg 2 p 5 määrata talle täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi kolme . kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täienda¬vaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdi¬mõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi üüdimõistetu T.B ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Nimetatud rikkumistele tuleb reageerida.

Arvestades asjaolusid, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud mõningate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine ja katesaja pikendamine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja täiendav kohustus aitaksid T.B edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid.

Kohus ei oea vajalikuks pikendada katseaeg 12 kuu võrra ehk maksimaalselt mida võimadldab seadus. Isikule määratakse ka täiendav kohustus, mis on seotud alkoholoprobleemist lahtisaamisega. Katseaja pikendamine maksimaalselt ei aitaks olulisel määral isiku käitumist korrigeerida, sest tema põhiline probleem ( alkoholi tarvitamine) jääks sel juhul püsima.

Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada T.B kuu võrra ning määrata katseaega 4 T.B-le

täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi.

Juhindudes KrMS § 427, kohtunik

M ä ä r a s:

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse kriminaalhooldusametnik Luule Jõhvi

Kärneri 11.03.2016 erakorraline ettekanne Viru Maakohtu 04.09.2015 T.B-le

kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks rahuldada.

Pikendada Viru Maakohtu 04.09 T.B-le .2015 kohtuotsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 03.01.2017

Määrata .2015 kohtuotsusega määratud katseajaks T.B-le Viru Maakohtu 04.09

täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi kolme kohtumääruse

u jooksul alates ku jõustumisest.

Määruse ärakiri saata süüdimõistetule T.B-le

ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik