3-14-53203/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53203

Haldusasi

G.K. ja M.J.i kaebus Harju maavanema 14.11.2014

korralduse nr 1-1/2133-2 tühistamiseks Kernu ümbersõitu

37,2 - 45,3 km puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – G.K. ja M.J.

Vastustaja – Harju maavanem, esindaja Ahto Pahk

Kolmas isik – T..J.

Kaasatud haldusorgan: Kernu Vallavalitsus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.K. ja M.J. kaebus Harju maavanema

14.11.2014 korralduse nr 1-1/2133-2 tühistamiseks Kernu

ümbersõitu 37,2 - 45,3 km puudutavas osas rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates.

KAEBUSE ASJAOLUD

1. 16.04.2009 otsusega nr 18 kehtestas Kernu Vallavolikogu Sarapuu detailplaneeringu, mis koosneb

kolmest maaüksusest: G.K.le kuuluvast Sarapuu (katastritunnus xxxxxxxx) ja Pähklioru kinnistust

(xxxxxxxxxx) ning M.J.ile ja tema abikaasale kuuluvast Orava kinnistust (xxxxxxxxx).

Detailplaneeringuga anti ehitusõigus Pähklioru ja Orava kinnistule üksikelamu püstitamiseks.

2. 2.06.2009 andis Kernu Vallavalitsus ehitusloa Orava kinnistule üksikelamu püstitamiseks.

Ehitustööd Orava kinnistul algasid 2009. aasta juulis ning on peatatud seoses vaidlusega

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0“ osas.

3. 13.05.2009 korraldusega nr 1215-k algatas Harju maavanem teemaplaneeringu „Põhimaantee nr

4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ (kättesaadav

http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/Via-Baltica_algatamisotsus_Harjumaa.pdf),

mille

avalik väljapanek ja tutvustused ning arutelud toimusid 2010. aasta augustist kuni septembrini

(esimese eskiislahenduse väljapanek ja aruelud) ning 2010. aasta detsembris (teine eskiislahenduse

väljapanek ja arutelud).

4. Kernu Vallavolikogu jättis 17.11.2011 otsusega nr 44 teemaplaneeringu kooskõlastamata, kuna

trassivariandil 1A (olemasoleva maantee koridoris), mis vastab maakonnaplaneeringu lahendusele ja

Kernu valla üldplaneeringule, I klassi maantee väljaehitamine häiriks kümneid majapidamisi ning

mõned neist tuleks lammutada. Kernu Vallavolikogu ei pooldanud ka alternatiivi 1C, mis mööduks

Kernus külakeskusest lääne poolt, kuna selle trassi kasutamine läheks vastuollu valla arenguplaanide

ja kehtiva üldplaneeringu lahendusega. Kernu Vallavolikogu pooldas idapoolset trassialternatiivi 1B,

mis sisaldus KSH võrdluses, kuid mis jäeti planeeringulahendusest välja, kui majanduslikult

ebaotstarbekas.

5. 2012. aasta mais korrigeeriti planeeringulahendust, jättes alles vaid trassialternatiiv 1A, kui kehtiva

maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringuga kooskõlas olev lahendus ning saadeti uuesti

kooskõlastamiseks viitega planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg-le 4, mille kohaselt loetakse planeering

kehtestatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud

õigusakti või kehtestatud planeeringuga.

6. Harju maavanema 21.08.2012 korraldusega nr 1202-k võeti planeering vastu ja suunati avalikule

väljapanekule. Kuivõrd maavalitsus otsustas arvestada avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid

ning kavandada uus maantee korrigeeritud trassialternatiivile C1, kooskõlastati Kernu valla osas

muudetud teemaplaneering uuesti Kernu Vallavolikoguga ning 14.02.2013 korraldusega nr 287-k

võeti vastu teemaplaneeringu uus lahendus, mis suunati avalikule väljapanekule 4.03.2013-1.04.2013.

7. 25.04.2013 toimus teemaplaneeringu avalikustamise järgne arutelu, kus esialgse 1C trassikoridori

kaasamise otsust planeeringulahendusse ei langetatud. Maavalitsuse lõpliku otsuse kohaselt kanti

planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus toodud esialgne eskiisi

tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor ning tähistati need 1C1 (esialgne 1C trassikordidor) ja 1C2

(4.03.2013-1.04.2013 avalikul väljapanekul olnud trassivariant). Kuivõrd trassivariant 1C1 läbib

kinnistuid, mis varem jäid trassikoridorist välja, korrati planeeringu kooskõlastamist Kernu

ümbersõidu osas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega.

8. 26.04.2013 kirjaga esitas R. K. Harju maavanemale ettepanekud võimaliku trassikoridori asukoha

osas (tl 64-65).

9. 20.06.2013 korraldusega nr 26 toetas Kernu Vallavolikogu trassivarianti 1C2.

10. 27.06.2013

korraldusega

nr

1255-k

(kättesaadav:

http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/Via%20Baltica%20teemaplaneeringu%20vastuvotmin

e.pdf) võttis Harju maavanem vastu teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu ümbersõidu kahe

alternatiiviga nende erinevuste ulatuses ning suunas planeeringu uuele avalikule väljapanekule

15.07.2013-12.08.2013.

11. G.K. ja M.J. esitasid teemaplaneeringu kolmanda avaliku väljapaneku ajal vastuväite

trassialternatiivi 1C1 osas, kuna see läbib neile kuuluvaid elamumaa sihtotstarbega maaüksusi. G.K.

ja M.J. tegid ettepaneku, et planeeringuga kavandataks uus maantee trassile 1C2.

12. 29.08.2013 toimus teemaplaneeringu avalikustamise järgne avalik arutelu, mille järgselt asus

maavanem seisukohale, et kehtestatavas planeeringus nähakse ette kavandatava uue I klassi maantee

asukohaks trassikoridor 1C1.

13. 3.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3678 (tl 92) palus Harju maavanem seisukohta planeeringu

alternatiividele Maanteeametilt, kes esitas omapoolse seisukoha 11.09.2013 kirjaga nr 15-4/13-

00126/018 (tl 93).

14. 12.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3894 (tl 94) teavitas Harju maavanem M.J.it avaliku väljapaneku

ja arutelu tulemustest, mille kohaselt jäi rahuldamata M.J.i esitatud taotlus välistamaks trassikoridor

1C1.

15. 2.10.2013 kirjaga (tl 96) esitas R. K. ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne

poole nii, et see läbiks idapoolse elamukrundi asemel läänepoolset elamukrunti.

16. 13.02.2014 e-kirjaga (tl 98) esitasid G.K. ja M.J. Harju maavanemale ettepanku nihutada

trassikoridor 1C1 Kõresoo talust eemale Orava krundist üle.

17. 3.03.2014 kirjaga nr 12-4/2014/949 (tl 99) teatas Harju maavanem, et ei nõustu R. K. ettepanekuga,

kuivõrd vastav muudatus tingiks antud lõigul piirkiiruse vähendamise 120 km/h-lt 100 km/h-ni ega

vastaks planeeringu lähteülesandes püsitatule.

18. 3.03.2014 esitas Harju Maavalitsus Siseministeeriumile teemaplaneeringu materjalid ja

menetlusdokumendid järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel

lahendamata jäänud vastuväidete osas. Siseministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et

teemaplaneeringu koostamise menetluses ei ole Kernu vallale tehtud PlanS § 7 lg-st 5 tulenevat

ettepanekut Kernu valla üldplaneeringu muutmiseks.

19. 6.05.2014 kirjaga nr 4/2014/2190 selgitas Harju Maavanem Kernu Vallavalitsusele, et kui vald ei

nõustu variandiga 1C1, on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandamiseks

olemasoleva maantee trassil.

20. 22.05.2014 otsusega nr 21 (tl 24) kooskõlastas Kernu Vallavolikogu teemaplaneeringu lahenduse,

mis näeb ette perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 koridoris ning nõustus Kernu valla

üldplaneeringu muutmisega tulenevalt teemaplaneeringu lahendusest.

21. 20.10.2014 andis siseminister teemaplaneeringule heakskiidu.

22. 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestas Harju maavanem teemaplaneeringu (korraldus

on kättesaadav veebiaadressilt

http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/Via%20Baltica%20teemaplaneeringu%20kehtestamin

e.pdf ning seletuskiri

http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/E67_Seletuskiri_KEHTESTATUD_14.11.2014.pdf) .

23. 16.12.2014 esitasid G.K. ja M.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 14.11.2014

korralduse nr 1-1/2133-2 tühistamiseks Kernu ümbersõitu 37,2 - 45,3 km puudutavas osas. Täiendatud

kaebuse tervikteksti viimane versioon on esitatud kohtule 4.05.2015 (tl 132-135). Kaebuse viimases

terviktekstis esitasid kaebajad alternatiivsed kohustamisnõuded vaidlusaluse teemaplaneeringu

lahenduse muutmiseks ja maantee kavandamiseks trassikoridorile 1C2 ning teise alternatiivina

teemaplaneeringu lahenduse muutmiseks ja maantee trassikoridori kavandamiseks üle Orava kinnistu

vastavalt R. K. 2.10.2013 kirjale lisatud joonisele.

24. 18.02.2016 määrusega tagastas kohus kaebuse alternatiivsete nõuete osas ning menetlusse jäi

algselt esitatud tühistamisnõue.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

25. Kaebajate hinnangul on teemaplaneeringu kehtestamisega rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi

ning vastuollu on mindud ka avalike huvidega. Kaebajad nõuavad vaidlustatud korralduse tühistamist.

26. Trassivalik Kernu lõigul sisaldas algselt kolme varianti – valla üldplaneeringukohane ümbersõit

(1A), idapoolne ümbersõit (1B) ja läänepoolne ümbersõit (1C). Võrdluste kohaselt mõjutab idapoolne

ümbersõit (1B) olemasolevat ning kavandatud asustusstruktuuri ja maakasutust kõigist

asukohaalternatiividest kõige vähem, olles positiivne lahendus suuremale arvule Kernu ja Haiba

piirkonnas elavatele inimestele – olemasolevad eluhooned asuvad tee kaitsevööndist väljas (vähemalt

50 m kaugusel või enam); olemasolev teedevõrk ning juurdepääsud keskustes asuvatele teenustele ja

majapidamistele säilivad; tänane põhimaantee jääb toimima kogujateena, mistõttu uute kogujateede

vajadus on väiksem; säilivad kohalikud liikumistrajektoorid. Maavanem on välistanud selle

alternatiivi eelkõige põhjusel, et see ümbersõit on kõige kallima ehitusmaksumusega. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsuses haldusasjas nr 3-4-1-9-06 rõhutati, et

kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades igal konkreetsel

juhul kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja

huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise

kohtlemise põhimõttele.

Maavanema kaalutlused variandi 1B välistamisel ei ole õiguspärased. Variant 1B omab küll

negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuid see ei olnud trassialternatiivi välistamise peamiseks

põhjuseks. Otsuse tegemisel on lähtutud majanduslikust kriteeriumist ning leitud, et kuna see tooks

kaasa teepikkuse suurenemise 587 m võrra ning seetõttu põhimaantee teekasutajakulude kasvu, siis

tuleb see alternatiiv välistada. Maavanem ei ole kaalunud, kas kaebajate ja 1C trassi äärsete teiste

kinnistuomanike omandiõiguse kahjustamine raha säästmise eesmärgil on põhjendatud, eriti kui

arvestada, et tasuvusarvutuste tulemus on majanduslikult negatiivne kõikide trassivariantide osas.

Pärast 1B trassialternatiivi välistamist jäi valikusse 1C ja 1A. 1A osas leidis Kernu vald, et see mõjutab

kohaliku elu toimimist kõigist asukohaalternatiividest kõige enam, olles negatiivne lahendus Kernu

küla keskuses elavatele inimestele – olemasolev teedevõrk sisuliselt lõigatakse läbi, mistõttu

likvideeritakse mitmed juurdepääsud majapidamistele ja täna toimivatele ettevõtetele; tee

kaitsevööndisse ja sanitaarkaitse vööndisse jääb palju olemasolevaid eluhooneid, kus maanteel

kulgevast liiklusest tulenev mürakoormus võib põhjustada lubatust kõrgema müratase. Üles jäi vaidlus

1C kulgemise osas.

Teemaplaneeringu II avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimus 2013. aasta aprillis. Esialgse

1C trassikoridori kaasamise otsust planeeringulahendusse avalikul arutelul ei langetatud. Maavalitsuse

otsuse kohaselt kanti planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus

toodud esialgne eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor ning tähistati need 1C1 (esialgne 1C

trassikoridor) ning 1C2 (04.03.2013 kuni 01.04.2013 avalikul väljapanekul olnud trassivariant).

Tulenevalt asjaolust, et 1C1 trassikoridor läbib kinnistuid, mis varem jäid trassikoridorist välja, korrati

planeeringu kooskõlastamist Kernu ümbersõidu osas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega. Kernu

Vallavolikogu toetas oma 20.06.2014 otsusega nr 26 trassivarianti 1C2. Otsust põhjendati asjaoluga,

et trassialternatiiv 1C1 mõjutab ehitusjärgus elamut Orava kinnistul ning olemasolevat Kõresoo

elamut ja teisi kinnistuid ning negatiivne mõju oleks suurem.

Kolmanda väljapaneku järgselt eelistas maavanem ikkagi trassi 1C1, kuna alternatiivil on parem

geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem

kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad

hoolduskulud väiksemad.

Mis puudutab tee geomeetriat, siis vastavalt maantee trassi koridori asukohaalternatiivide määramisel

ja täpsustamisel (trassilõigu kulgemisel alguspunktist lõpp-punkti) ning trassi koridori asukoha valikul

tuleb arvestada I klassi maanteele esitatavate nõuetega, vastavalt millele peab planeeritav maantee

vastama järgnevatele tehnilistele parameetritele: - projektkiirus 120 km/h; - minimaalne plaanikõvera

raadius 1430m; - minimaalne plaanikõveriku raadius lubatud kahepoolse põikkalde korral 4000 m.

Kaebajad ei ole liiklusspetsialistid, kuid kuivõrd mõlemad trassialternatiivid (1C1 ja 1C2) on

teemaplaneeringu seletuskirja p 4.5 toodud joonisel kajastatud, peavad mõlemad variandid vastama I

klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Sellele viitab ka III avalikustamisel olnud seletuskirja p 4.5

sõnastus – „Planeerimisettepanekus nähakse ette I klassi maantee trassi koridor kahes asukohas, otsus

eelistatud trassi asukoha osas võetakse vastu avaliku väljapaneku järgselt“. Kui mõlemad alternatiivid

vastavad I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, ei oma konkreetse trassivaliku langetamisel tee

geomeetria tähtsust. Liiklusohutus on nagunii tagatud maanteele esitatavate üldiste nõuetega. Seega

sai jällegi otsustavaks maantee rajamisega kaasnevad kulud – maavanem on leidnud, et kuna 1C2 on

pikem, on selle ehitamise ja hilisema hooldamise kulud suuremad.

Maavanem ei ole hinnanud ega kaalunud trassivaliku mõju kaebaja põhiõigustele ja huvidele, samuti

seda, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas tehtud otsus vastab ühetaolise

kohtlemise põhimõttele. Maavanem on üldsõnaliselt väitnud, et 1C2 puhul tekivad otsesed

negatiivsetele mõjud kahe olemasoleva majapidamise osas ning perspektiivne maantee tuleb lähemale

teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele.

Kaebajatele ei ole esitatud selgitusi, mismoodi on kavandatud nende kinnistute edasine kasutamine,

sh sundvõõrandamise kavatsus (ja kui suures ulatuses) vms lahendus võimalike kahjude korvamiseks.

Seetõttu ei oska kaebajad ka täpselt öelda, kas olemasolev Kõresoo majapidamine on edaspidi

kasutatav või mitte. Samuti ei saa kaebajad puuduliku informatsiooni tõttu otsustada, mis saab Orava

kinnistu pooleliolevast ehitisest ning ehitusõiguse elluviimise võimalikkusest Pähklioru kinnistul.

Vastustaja ei ole selgitanud, millised tagajärjed saabuvad kinnistute edasisele kasutamisele ja kas on

kaalutud, kuidas oleks võimalik saabuvaid tagajärgi leevendada. Sellest tuleb järeldada, et vastustaja

ei ole piisavalt hinnanud trassi rajamisega kaasnevaid mõjusid, sh kinnistute edasise kasutamise osas,

et välja selgitada, kas edaspidine elamuehitus Orava ja Pähklioru kinnistul on võimalik või kas

olemasolev majapidamine Kõresoo kinnistul kuulub likvideerimisele. Vastavaid uuringuid teostamata

ei oleks saanud anda majandusliku tasuvuse hinnanguid või arvestada nt trassilõikude läbimise kiirusi

vms üksikasju.

Teemaplaneeringu kolmanda väljapaneku käigus pakkusid kaebajad kompromissina välja, et nihutada

kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole nii, et see läbiks idapoolse elamukrundi asemel Orava

elamukrunti. Sellisel juhul saaks säilitada elamiskõlblikuna Kõresoo kinnistul olemasoleva

majapidamise. Harju Maavalitsus vastas aga, et ta ei nõustu ettepanekuga, kuna sellisel juhul tuleb

vähendada projekteeritud piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei vastaks

planeeringu lähteülesandes püstitatule. Kuivõrd muud selgitust kaebajatele antud ei ole, siis on

tegemist ilmselt eksliku arusaamaga ja määravaks said siiski teised tegurid. Kiiruse langemine

lühikesel lõigul 120 km/h vähemale kiirusele 100 km/h iseenesest ei tohiks olla välistav alternatiivseid

võimalusi leida. Kaebajatele ei nähtu, et kiirusel 100 km/h võiks jääda täitmata eesmärk tagada kogu

trassi ulatuses Via Baltica kvaliteedi tõstmine, et tagada liiklejate ohutu ja sujuv liiklemine, kuivõrd

liikumisel kiirusega 100 km/h lühikesel lõigul ei saaks kõnelda liikumisest väiksele kiirusel ning ei

saaks sellest tekkida ka rohkemaid heitgaase, müra vms negatiivseid nähtuseid.

Kui rajada 1C2 trass variandi 1C1 asemel, säiliks tänane olukord kõigile Kohatu küla elanikele, sest

tee asukoht jääks praktiliselt samaks. Nii 1C1 kui 1C2 variandi puhul jäävad Kohatu küla

majapidamised maanteest võrdsele kaugusele ning 1C2 variant mõjutab lisaks G.K. majapidamisele

vaid ühte majapidamist.

Hendrikson & Co koostatud teemaplaneeringu seletuskirja lk 25 p 4.1.2 – „Maade kasutamise

põhimõtted ja ehitustingimused planeeritud maantee trassi koridoris ning tee ja tee kaitsevööndi alas“

kohaselt on maantee trassi koridori puhveralas (mille välispiir ühtib tee sanitaarkaitse vööndi

välispiiriga), inimese elamine ja puhkamine autoliiklusega kaasnevate keskkonnamõjude tõttu

tervisele ohtlik. Arendustegevuse kavandamisel tuleb arvestada maanteeliiklusest tulenevate

mõjudega, nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas üldjuhul soovitav müra ja

saastetundlike objektide rajamine, eelistatud on tootmis- ja ärimaa arendamine, mis ei tingi inimese

pikaajalist viibimist nimetatud alas.

Perioodil 18.03 - 31.03.2015 oli avalikul väljapanekul „Põhimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

Kernu ümbersõit km 37-42 eelprojekti" koostamise raames kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamise aruanne. Vastavalt aruandele kavandatakse kõnealusel lõigul uus tee 2+1 rajalise

maanteena, tagades vajalikud jalgratta- ja jalgtee ühendused. 17. aprillil 2015 Maanteeametist saadud

info kohaselt (lisatud 20.04.2015 menetlusdokumendile) on kõnealusel lõigul kahe tee ristumisel

põhimaanteega (lisaks tankla ja söögikoht, bussipeatused ja tee ületuskoht) ette nähtud piirkiirus 70

km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks kiirust 110-120 km/h. Maanteeameti kinnitusel

riigil eritasandiliseks ristmikuks raha ei ole, seega nähakse antud lõigus ette lokaalne kiirusepiirang

70 km/h, mis pärast ristmikke (vahetult enne Kõresoo kinnistut) tõuseb 100 km/h.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele nagu planeeritaks antud lõigule kiirusepiirang 120 km/h.

Maavalitsuse enda sõnul oleks kaebajate ettepanekuga võimalik arvestada, kui vähendada

projekteeritud piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h ning seda on Maanteeamet nüüd ka teinud.

Kuivõrd piirkiirus ei ületa Maanteeameti projekti kohaselt 100 km/h, muutuvad ainetuks ka

põhjendused, miks eelistas vastustaja 1C1 varianti 1C2-le. Seejuures tee geomeetriasse, nähtavusse

ning liiklusohutusse puutuvalt vastavad mõlemad alternatiivid I klassi maanteele esitatavatele

nõuetele. Teemaplaneeringus toodud piirkiirust puudutavad põhjendused ei vasta tegelikkusele ning

otsuse langetamisel nende aluseks võtmine on kaasa toonud ebaõige otsustuse.

Kaebajad on seisukohal, et kuivõrd variandi 1C1 valikul otsustavaks saanud argument – suurem

maksimaalne piirkiirus – ei rakendu, tuleb vastustajal trassivalik uuesti otsustada (põhjendada).

Alternatiivina on kaebajad nõus kaaluma maantee nihutamist kõige läänepoolsema krundi nurga äärde

ehk siis võimalikult lääne poole (vastavalt R. K. 2.10.2013 e-mailis näidatule).

27. Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Vastustaja korraldusega rikutakse kaebajate kui planeeritud maa-ala omanike õigusi ning piiratakse

vabadusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 nõuab, et haldusorgan

kaalutleks oma otsuseid. Planeeringu seletuskirjas peab olema esitatud sisulised põhjendused

planeeringulahenduse proportsionaalsuse, kohasuse ja vajalikkuse kohta, et oleks üheselt mõistetav,

et kohalik omavalitsus on kogunud piisavalt teavet haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohase

kaalutlusotsuse tegemiseks.

G.K.le kuulub Kõresoo kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxx), Sarapuu kinnistu (katastritunnus

xxxxxxxxx) ja Pähklioru kinnistu (xxxxxxxxxx) ning tema türele M.J.ile ja kolmandale isikule Orava

kinnistu (xxxxxxxxxx). Detailplaneeringuga anti ehitusõigus nii Pähklioru kui ka Orava kinnistule

üksikelamu püstitamiseks. Kõresoo kinnistul asuvad kasvuhoone, kuur, kelder, majandushoone ja

kahekorruseline elamu, mida G.K. kasutab abikaasaga igapäevaselt elamiseks. 2.06.2009 ehitusloa

alusel on Orava kinnistul püstitatud üksikelamu vundament, samuti on sõlmitud elektriliitumine.

Seoses teemaplaneeringu menetlusega on M.J. ehitustööd peatanud ning müüride ladumist ei ole

alustatud. Pähklioru kinnistul ei ole ehitustöödega alustatud, kuid sõlmitud on samuti elektriliitumine.

Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeritava maanteetrassi koridori puhveralas (mille

välispiir ühtib tee sanitaarkaitse vööndi välispiiriga) inimese elamine ja puhkamine autoliiklusega

kaasnevate keskkonnamõjude tõttu tervisele ohtlik. Seetõttu muutuvad nimetatud kinnistud ja neil

asuvad ehitised kasutuskõlbmatuteks.

Harju Maavalitsusele 2013. aprillis saadetud kirjas juhtisid kaebajad maavanema tähelepanu

asjaolule, et 1C1 variandi elluviimisel jääks G. ja Ü. K. majapidamine kahe suure tee vahele

kolmnurka, ühel pool praegune Pärnu maantee, hilisem kogujatee 40 m kaugusel majast ja planeeritav

1+2 või 2+2 Via Baltica tee ca 100 m kaugusel majast. See tähendaks senise elukeskkonna täielikku

hävitamist. Lisaks jääks teisele poole Via Baltica maanteed T. ja M.J.i (kes on G.K. tütar) kodu – kahe

kinnistu vaheline maa-ala oleks suure maanteega lõhestatud. G.K. on üle 60 aasta vanune diabeetik ja

koos abikaasaga invaliidsuspensionärid, kes vajavad juba lähitulevikus igapäevast järelevalvet ja

hoolitsust. M. ja T.J.i soov Orava kinnistule elamu ehitada on seotud otseselt vajadusega M.J.i

vanemaid (K.) abistada. Uue maantee korral on igapäevane järelevalve ja vajadusel kiire reageerimine

aga võimatu, kuna ühelt krundilt teisele pääsemiseks tuleb teha mitme kilomeetri pikkune ring.

Nimetatud asjaolusid ei ole vastustaja hinnanud.

28. Kernu valla üldplaneeringu muutmine ei ole toimunud õiguspäraselt. Ühest küljest on tegemist

subjektiivsete õiguste rikkumisega – üldplaneeringu muutmine rikub kaebajate õiguspärast ootust, et

maantee rajamine saab toimuda üksnes kooskõlas kehtivate seadustega – s.o arvestades

kinnistuomanike õigustega ning asjaolu, et üldplaneeringu muutmine on lubatud üksnes erandlikel ja

põhjendatud juhtudel. G.K. on rajanud oma kodu arvestades, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega

maaga, kuhu ei ole oodata I klassi maantee rajamist. Ka 2009. aastal, kui Kernu vald kehtestas Sarapuu

detailplaneeringu, mis andis ehitusõiguse Orava ja Pähklioru kinnistutele, ei olnud teemaplaneeringut

veel algatatud. Seetõttu rikub teemaplaneering ja sellega muudetud Kernu valla üldplaneering M.J.i

õiguspärast ootust, et ta saab ellu viia elamuehituse Orava kinnistul, eriti arvestades, et selleks on ka

ehitusluba väljastatud.

PlanS

§

lg

kohaselt

arvestatakse

maakonnaplaneeringu

koostamisel

kehtestatud

üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek

nende muutmiseks. Haiba-Kernu, kui ühtse teise taseme tõmbekeskuse väljaarendamise on valla

üldplaneeringu üks põhilahendusi. Selleks on Haiba ja Kernu vahele reserveeritud ulatuslik elamuala,

kuhu on kavandatud kompaktne asustus, mida Kohatu küla poolsest küljest on hakatud juba

realiseerima. Trassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab üldplaneeringu edasist realiseerumist

kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe asustusala „kokkukasvamist“. Kehtestatud

üldplaneeringu muutmine saab toimuda vaid mõjuvatel põhjustel. Antud juhul ei sisalda maavanema

6.05.2014 kiri, millega tehti Kernu vallale ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks, mõjuvaid

põhjendusi. Sisuliselt on tegemist ähvardusega, et kui vald ei nõustu variandiga 1C1, siis on

Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandamiseks olemasoleva maantee trassil.

Üldplaneeringu muutmine, selleks mõjuvaid põhjuseid omamata, on sisult õigusvastane.

Maanteeametilt saadud informatsiooni põhjal on reaalne olukord selline, et liikumiskiirus maantee

trassil jääb ca 70 km/h, kuna kahetasandilist ristmikku välja ei ehitata. Seetõttu on uue tee kasutamise

ajaline võit praktiliselt olematu. Olemasoleva liikluskorralduse kohaselt tuleb läbi Kernu küla sõita 60

km/h ja selle lõigu pikkus on täiesti võrreldav 1C1 maantee vastava lõigu pikkusega (ca 1 km). See

aga tähendab, et uue maantee kasutamisest tulenev ajavõit, mida otsustamisel on märgitud suurima

plussina, ei vasta tõele. Seega on riigil kavas rajada uus 2+1 maantee uude kohta, selle asemel, et

laiendada olemasolevat maanteed ja näha ette 2+1 möödasõidu kohad nagu on Ääsmäelt Kernuni.

Vastustaja ei ole hinnanud uue sama tasemega maantee rajamise vajadust ja kulutusi olemasoleva

maantee laiendamise ja rekonstrueerimisega võrreldes. Ilmselgelt on olemasoleva maantee

rekonstrueerimine ja laiendamine seotud väiksemate kuludega kui uue (sama tüüpi) maantee rajamine.

29. Kaebajad on seisukohal, et avaliku huvina tuleb käsitleda nõuet, et haldusakt vastab

õigusnormidele. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 nõuab, et haldusorgan kaalutleks oma otsuseid.

Planeeringu seletuskirjas peab olema esitatud sisulised põhjendused planeeringulahenduse

proportsionaalsuse, kohasuse ja vajalikkuse kohta, et oleks üheselt mõistetav, et kohalik omavalitsus

on kogunud piisavalt teavet haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohase kaalutlusotsuse tegemiseks.

Kuivõrd eeltoodud nõuded ei ole teemaplaneeringu kehtestamise otsuses täidetud, ei ole

üldplaneeringu muutmine toimunud õiguspäraselt. Üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole

toimunud avalikku diskussiooni, valla elanikud ei ole saanud üldplaneeringu muutmise osas

ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-54-03 väljendanud põhimõtet, et

„kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani

enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue

haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi

mõtlema“. Planeerimismenetlus on reeglina küllalt pikk ja sisuliselt mahukas. Seetõttu on eriti oluline,

et kõigil väljapanekutel, eriti aga PlanS § 18 -21 kohasel nn lõplikul avalikul väljapanekul oleks

planeeringu tekstis läbi kirjutatud selged ja arusaadavad selgitused, põhjendused ja kaalutlused, miks

just selline planeeringulahendus on selles kohas kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi

suhtes. Juhul, kui planeering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning selle alusel

muudetakse kehtivat (Kernu valla) üldplaneeringut, peab planeering avalikul väljapanekul ka vastavat

teavet ja üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldama. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-79-09 selgitanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik

vaid erandlikult - näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase

erahuvi korral. Kuigi käesoleval juhul ei ole menetluslikult tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, peab üldplaneeringut muutev teemaplaneering samuti vastavaid kaalutlusi ja

põhjendusi sisaldama. Seega saab kehtestatud üldplaneeringu muutmine toimuda vaid mõjuvatel

põhjustel. Vaidlustatud teemaplaneering vastavaid kaalutlusi ega põhjendusi ei sisalda, mistõttu on

tegemist õigusvastase aktiga. Kuivõrd avalik huvi seisneb ka selles, et haldusakt oleks õiguspärane,

rikub vaidlustatud teemaplaneeringu kehtestamise otsus avalikke huve.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

30. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades selleks järgmised põhjendused.

31. Kaebajate väited ei anna alust Harju maavanema 14.11.2014 korraldus nr 2133-k tühistamiseks,

millega on kehtestatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0“ teemaplaneering.

32. Peaasjalikult taanduvad kaebajate väited sisuliselt sellele, et nad on rahulolematud, et

teemaplaneeringu trassikoridori valikusse jäi nendele kuuluvale või nendele kuuluvate kinnistute

vahetusse lähedusse trassikoridor. Kaebajatele kuuluvad Sarapuu ja Kõresoo kinnistud on

maatulundusmaa sihtotstarbega, Orava ja Pähklioru kinnistud elamumaa sihtotstarbega, kusjuures

märkimist väärib, et Pähklioru katastriüksuse sihtotstarve on muudetud 10.07.2014 katastriandmetega.

Seega on kaebajad planeeringumenetluse käigus muutnud maa sihtotstarvet.

33. Kaebajad heidavad ette, et trassivaliku põhjendamisel on asutud pooldama varianti 1C (ehk

kaevata korraldusega kehtestatud variant 1C1), mis rikub kaebajate õigusi kõige enam ning

põhjendused, miks on välistatud variandid 1A ja 1B, ei ole piisavad 1C variandi eelistamiseks. Sellest

tulenevalt on kaebajad seisukohal, et trassivalik on tehtud liiga kergekäeliselt ning tõsiseltvõetavad

põhjendused 1A ja 1B variandist loobumiseks puuduvad. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu.

34. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes käsitab peatükk 5 trassivariantide võrdlust.

Võrdluses on selgitatud ning välja toodud kriteeriumid, millest on variantide hindamisel lähtutud.

Variandi 1A puhul on täheldatud ühte positiivset mõju, milleks on mõju puudumine

looduskeskkonnale, või siis vähene mõju. Positiivsete mõjudena on märgitud veel majanduslikud,

kultuuriväärtuslikud ning maksumuse ja ressursikasutuse mõjud. Kokku on 1A variandi puhul

täheldatud ühte selget positiivse eelistuse põhjust, kolme nappi eelistuse põhjust ning nelja kriteeriumi

puhul ei olnud eelistust võimalik tuvastada.

Variandil 1C, mis ühtib korraldusega kehtestatud 1C1 koridoriga, on selgeid positiivseid eelistusi

kokku neli, ehk kõige rohkem, kaks nappi eelistuse põhjust ning ainult kaks eelistuse puudumise

põhjust. Sellest tulenevalt on ilmselge, et kaebajate väide, justkui oleks variant 1B kõrvale jäetud

üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on ebatäpne. 1B variandi puhul räägivad selle eelistamise

vastu positiivsete majanduslike mõjude puudumine, põhjendamatu mõju kultuuriväärtustele, halb

mõju looduskeskkonnale ning tõesti, ühe põhjusena ka maksumus ja ressursikasutus. Siinkohal peab

aga rõhutama, et isegi kui trassivariandi 1B puhul oleks olnud peamiseks selle kõrvale jätmiseks

ebaproportsionaalne maksumus ning hoolduskulud võrreldes teiste variantidega, oleks ka see olnud

oluline avalik huvi. Riigieelarve raha kulutamine on avalik huvi ning ei saa olla vaidlust selles, et

eelarve raha kulutamise otstarbekuse ja ökonoomsuse näol on tegemist tervet riiki huvitava

küsimusega, mitte üksnes nende isikutega, kes jäävad teemaplaneeringuga hõlmatud alasse. Seega ei

nähtu teemaplaneeringu materjalidest, et trassivariante oleks puudulikult kaalutud.

35. Kuivõrd kõik materjalid on avalikult kättesaadavad nii internetist kui ka planeeringumaterjalidest,

ei pea vastustaja vajalikuks kõiki teemaplaneeringus esitatud seisukohti ja põhjendusi üle korrata.

Vastustaja möönab, et trassivariant 1C1 ehk esialgne 1C mõjutab kaebajaid kõige enam, kuid tegemist

on olukorraga, kus on piisavalt kaalutud nii kahjustatud õigusi, avalikku huvi ning teemaplaneeringu

eesmärke ja teostatavust. 1C trassivariandi elluviimisel jääb Pähklioru kinnistu sisuliselt täies ulatuses

ehitatava teemaa alla ning selle kinnistu osas tuleb läbi viia kinnisasja sundvõõrandamine. Lisaks tuleb

sundvõõrandada osaliselt maad ka Kõresoo kinnistust. Tegemist on aga õigusaktidest tulenevate

menetlustega, mis küll kitsendavad kaebajate omandipõhiõigust, kuid mille teostamine on avalikku

huvi silmas pidades vajalik ja proportsionaalne. Sundvõõrandatakse üksnes vajalik maa-ala ning muus

osas on kinnistuid võimalik kasutada. See, et näiteks Orava kinnistult pääseks Kõresoo kinnistule,

tuleb tõepoolest teha ring läbi Kohatu liiklussõlme (praeguse Kohatu tankla piirkond), kuid see

vajadus tuleneb ehitatava maanteeklassi ohutuse tagamise vajadusest. Orava kinnistule viib eraldi

sõidukiga läbitav tee.

36. Kaebajad heidavad ette, et Kernu valla üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ning M.J.

viitab, et teemaplaneering takistab talle kuuluval Orava kinnistul detailplaneeringuga kavandatu

elluviimist. See väide ei haaku asjas kogutud tõenditega ning planeeringulahendusega. Orava

kinnistut, kus on alustatud ehitustegevusega, ei hakka planeeritud maantee kunagi läbima ning samuti

jääb kinnistu välja teekaitsevööndist. M.J. saab talle kuuluva poolelioleva ehitise valmis ehitada.

37. Mis puutub kaebajate väiteid, et teemaplaneering on vastuolus kehtiva õigusega, ei ole kaebajad

mõistnud seda, et planeerimismenetluses kehtib planeeringute hierarhia. Kõrgema astme

planeeringuga on võimalik muuta madala astme planeeringuid (planeerimisseaduse § 7 lõige 5), nii

nagu on võimalik põhjendatud juhtudel muuta madalama astme planeeringuga kõrgema astme

planeeringuid. Kernu Vallavalitsus on teemaplaneeringut kooskõlastades sellele heakskiidu andnud

ning Kernu valla üldplaneeringu muutmine toimubki teemaplaneeringu menetluse käigus, mis tagab,

et kõik isikud saavad oma seisukohti väljendada. Täiendava menetluse läbiviimist planeerimisseadus

ette ei näe ning selle nõudmine oleks asjakohatu ning ebaproportsionaalselt ressursimahukas.

38. Selgitamaks trassikoridori 1C1 eelistust 1C2-e, märgib vastustaja, et lõplik otsus, kumb

trassialternatiiv kehtestatakse, langetati pärast kõigi esitatud argumentide, seisukohtade, ettepanekute

ning vastuväidete kaalumist. Selle otsuse kohaselt kavandatakse Kernu ümbersõit trassialternatiivile

1C1, kuna alternatiivil on parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem

liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1

rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad hoolduskulud väiksemad. 1C1trassikoridor möödub

lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest. Samas räägivad

trassialternatiivi 1C2 kahjuks asjaolud, et sellele alternatiivile uue maantee rajamisel kaasneksid

suuremad kulud tee ehitamisel ning hooldamisel, kuna lisaks pikemale teele tuleb ehitada ka uusi

kogujateid, mida 1C1 puhul ei rajata. 1C2 koridoris on tee geomeetria halvem, sest kasutada tuleb

väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ning seetõttu ka liiklusohutust. Lisaks otsestele

negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva majapidamise osas tuleb alternatiivi 1C2 puhul

perspektiivne maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele.

Lisaks on selle lahendusega nõus Kernu Vallavolikogu, Maanteeamet ning seda on toetanud Kohatu

ja Kernu küla elanikud.

39. Põhjus, miks maavanem otsustas planeeringusse jätta trassivariandi 1C1 ja mitte arvestada R. K.

ettepanekuga nihutada uus maantee lääne poole üle Orava kinnistu, seisneb selles, et 02.10.2013 R.

K. poolt esitatud ettepanekuga oleks võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada projekteeritud

piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni. See aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes

püstitatule ja ühtlasi halveneks tee geomeetria, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis

vähendavad nähtavust ning liiklusohutust. Lisaks tähendaks trassi nihutamine uusi piiranguid teistele

maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks. Lisaks on Orava kinnistul paikneva üksikelamu

vundamendi realiseerimine, st valmisehitamine, jätkuvalt võimalik, kuna teemaplaneering ei välista

seda ning ühtlasi ei jääks elamu ka uue maantee tee. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et Harju

Maavalitsus on kaalunud ning analüüsinud esitatud ettepanekuid, samuti teavitanud nendest vajalikul

määral avaldajaid ja ühtlasi palunud hinnangut Maanteeametilt.

40. 15.05.2015 täiendavalt esitatud seisukohas (tl 144-146) selgitab vastustaja, et kuigi esmalt

ehitatakse 2+1 maantee, ei väära see seda, et maanteeamet ehitab siiski välja 2+2 maantee, mille

tarbeks on vaja, et maakonnaplaneering võimaldab trassikoridori sellisena, mis vastab kõikidele

nõuetele.

KERNU VALLA SEISUKOHT

41. Kernu vald toob esitatud seisukohas välja, et vaidlusalusele trassikoridorile Kohatu külas jääb ette

Kernu Vallavolikogu 16.04.2009 otsusega kehtestatud detailplaneeringu ala, mis hõlmab kolme

kinnistut - Orava, Sarapuu ja Pähklioru, millest ehitusõigus on antud M.J.ile kuuluvale Orava

kinnistule (kinnistul ehitusjärgus elamu, so vundament, ehitusluba väljastatud 2.06.2009) ja G.K.le

kuuluvale Pähklioru kinnistule (kavandatud elamukrundiks), kus ehitust ei ole veel alustatud.

42. Vaidlusaluse korralduse kohaselt koostatakse järgmise etapina maantee ehitusprojekt, mis määrab

täpse maa-ala tee rajamiseks ning tee-ehitusprojekti koosseisu kuuluvas krundijaotuskavas määratakse

tee-ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestav tehniliselt vajalik tee maa, mille ulatuses nähakse

ette maa võõrandamine ja sellel maal paiknevate hoonete ning rajatiste likvideerimisvajadus. Seetõttu

selguvad Sarapuu detailplaneeringu elluviimise täpsed võimalused peale tee-ehitusprojekti

koostamist. Siiski või kindlalt öelda, et Sarapuu detailplaneeringu elluviimine muutub vähemalt

osaliselt võimatuks ning vallale teadaolevalt saaks planeeringut realiseerida üksnes Orava kinnistu

osas.

43. Teemaplaneeringumenetlusest eraldiseisvat valla üldplaneeringu muutmise menetlust läbi ei ole

viidud ega pidanudki viima. Otsus, millega kooskõlastati teemaplaneering valla territooriumi osas, oli

menetlustoiming Harju maavanema poolt läbiviidud teemaplaneeringu menetluses ning see ei

rikkunud kaebajate õigusi. Seejuures on maaplaneering selle kehtestamise järel teetrassi asukoha osas

asunud üldplaneeringu asemele ning planeerimisseadus näeb riigimaanteede planeerimisel ette

üldplaneeringu muutmise võimaluse. Kernu valla hinnangul on teemaplaneeringu menetlus toimunud

kooskõlas planeerimisseadusega. Põhjendatud oli Harju maavanema ettepanek muuta valla

üldplaneeringut vastavalt teemaplaneeringule, mis näeb ette Via Baltica perspektiivse I klassi maantee

paiknemise 1C1 trassikoridoris, ning kooskõlastada teemaplaneeringu lahendus Kernu valla

territooriumi osas. Volikogu ei pidanud Haiba ja Kernu külade vahele üldplaneeringuga kavandatud

elamuala tähtsamaks Via Baltica maanteetrassist. Lisaks mõjub Haiba ja Kernu külade vahele

üldplaneeringuga kavandatud elamualale Via Baltica perspektiivse I klassi paiknemine ühtviisi nii

1C1 trassikoridoris kui kaebajate soovitud 1C2 trassikoridoris. Maavanem on vaidlustatud korralduses

kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Kaebajate väited nõuete rikkumise kohta on sedavõrd

üldsõnalised, et neid pole võimalik täpsemalt käsitada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

44. Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.

45. Vaidlusaluse korralduse ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS; 23.03.2014-30.06.2015

kehtinud redaktsioon) § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal

isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga

või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastavalt Riigikohtu 24.05.2010

otsusele asjas nr 3-3-1-29-10 võimaldab nimetatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste

rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Need erinevad kaebuse osad

peavad olema piiritletavad ja eristatavad. Ka kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus

selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas

soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.

Kaebajad väidavad, et vaidlusaluse korraldusega on rikutud nende subjektiivseid õigusi ning vastuollu

on mindud ka avalike huvidega. Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringu trassivalik, mis on kaevatava

korraldusega kehtestatud variant 1C1 kasuks, rikub kaebajate õigusi kõige enam ning põhjendused,

miks on välistatud variandid 1A ja 1B, ei ole piisavad 1C1 variandi eelistamiseks. Kaebajad on

seisukohal, et trassivalik on tehtud liiga kergekäeliselt ning tõsiseltvõetavad põhjendused 1A ja 1B

variandist loobumiseks puuduvad. Kaebajale G.K. kuuluvad Kõresoo, Sarapuu ja Pähklioru kinnistu

ning kaebajale M.J. ja kolmandale isikule Orava kinnistu. Kõresoo kinnistul asuvad kasvuhoone,

kelder, majandushoone ja kahekorruseline elamu, mida G.K. koos abikaasaga kasutab igapäevaseks

elamiseks. Orava kinnistule on ehitusloa alusel püstitatud üksikelamu vundament ja sõlmitud

elektriliitumine, kuid teemaplaneeringu menetlusega seoses on ehitustööd peatatud. Pähklioru

kinnistul ei ole ehitustöödega alustatud, kuid sõlmitud on samuti elektriliitumine. Subjektiivsete

õiguste riivele viidates märgivad kaebajad, et planeeringu elluviimisel jääb G.K. majapidamine kahe

suure tee vahele kolmnurka, mis toob kaasa senise elukeskkonna täieliku hävitamise. Lisaks jääb

teisele poole planeeritavat Via Baltica maanteed T. ja M.J.i kodu ning kahe kinnistu vaheline maa-ala

oleks suure teega lõhestatud. G.K. on 60 aasta vanune diabeetik ja koos abikaasaga

invaliidsuspensionärid ning vajavad lähitulevikus hoolitsust. Orava kinnistule maja ehitamine oli

M.J.il kavandatud seotult otsese vajadusega aidata oma vanemaid. Uue maantee korral tuleb teisele

kinnistule pääsemiseks teha mitme kilomeetri pikkune ring. Kaebajate hinnangul pidanuks korralduses

sisalduma vastavate asjaolude hinnang. Samuti leiavad kaebajad, et valla üldplaneeringu muutmine

teemaplaneeringuga rikub kaebajate subjektiivse õigusena nende õiguspärast ootust, et maantee

rajamine toimub kooskõlas kehtiva õigusega. G.K. on rajanud oma kodu teadmisega, et tegemist on

elamumaa sihtotstarbega maaga, kuhu pole oodata I klassi maantee rajamist. Samuti ei olnud

teemaplaneeringut algatatud 2009. aastal, kui kehtestati Sarapuu detailplaneering, mis andis

ehitusõiguse Orava ja Pähklioru kinnistutele, mistõttu rikub teemaplaneering ja sellega muudetud

valla üldplaneering M.J.i ootust viia ellu elamuehitus Orava kinnistul, arvestades, et selleks on

väljastatud ka ehitusluba.

Avaliku huvina on kaebajad käsitlenud haldusaktile, sh planeeringu seletuskirjale, kehtestatud

nõudeid. Kuivõrd teemaplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole täidetud haldusmenetluse seadusest

tulenevad nõuded kaaltulusotsuse kohta ei ole üldplaneeringu muutmine toimunud kaebajate

hinnangul õiguspäraselt. Kaebajate hinnangul ei ole valla elanikud üldplaneeringu muutmise

küsimuses saanud esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, sest selle planeeringu muutmise küsimuses ei

ole avalikku diskussiooni toimunud. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-79-09 leiavad

kaebajad, et ka üldplaneeringut muutev teemaplaneering saab olla erandlik ja toimuda mõjuval

põhjusel ning peab sisaldama vastavaid kaalutlusi ja põhjendusi. Kuivõrd vaidlustatud haldusakt ei

ole õiguspärane, rikub see avalikke huve. Lisaks on kaebajad kaebuses välja toonud, et Haiba-Kernu

kui ühtse tõmbekeskuse väljaarendamine on valla üldplaneeringu üks põhilahendusi, milleks on

Haiba-Kernu vahele reserveeritud ulatuslik elamuala, kuhu on kavandatud kompaktne asustus, mida

Kohatu poolsest küljest on hakatud realiseerima. Trassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab

üldplaneeringu edasist realiseerumist kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe

asustusala kokku-kasvamist.

46. Vaidlus puudub selles, et teemaplaneeringuga kavandatud maanteetrassi rajamise tõttu on

takistatud Sarapuu detailplaneeringu elluviimine täies ulatuses. Antud juhul on selge, et

teemaplaneering välistab Sarapuu detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise

praeguse Kõresoo kinnistu Sarapuu ja Pähklioru katastriüksustel (katastritunnused xxxxxxxx ja

xxxxxxxxxx; omanik G.K.). Kernu vald on selgitanud, et kuigi Sarapuu detailplaneering hõlmab

kolme kinnistut (Sarapuu, Pähklioru ja Orava), ei ole Sarapuu kinnistule detailplaneeringuga

ehitusõiguse andmist kavandatud (tl 71 pöördel). Samuti on selge, et Pähklioru maatükil ei ole

ehitusõiguse realiseerimisega alustatud ning sõlmitud on elektriliitumine. Orava kinnistu

(katastritunnus xxxxxxxxx; omanikud M.J. ja tema abikaasa T..J.) suhtes on väljastatud ehitusluba ja

alustatud ehitamisega (vundament valmis) ning sõlmitud elektriliitumine. Kuigi täpne maa-ala tee

rajamiseks selgub teemaplaneeringu kehtestamise korralduse kohaselt järgmise etapina, mille käigus

koostatakse tee-ehitusprojekt, on selge, et Sarapuu detailplaneeringu elluviimine muutub osaliselt

võimatuks. Esitatud kaardimaterjali ja selgituste kohaselt nähtub, et Pähklioru maatükk jääb täies

ulatuses tee maa alla ning vajalik on selle sundvõõrandamine. Samuti nähtub esitatud andmetest, et

osaliselt jäävad tee maa alla ka Sarapuu katastriüksus (millel ehitusõigus puudub) ja Kõresoo

katastriüksus, kus paiknevad G.K.le kuuluv elamu ja kõrvalhooned (selgitused tl 76; aerofoto ja joonis

tl 103-104).

Ebaõige on aga M.J.i väide, et planeeringu tõttu on takistatud ehitusõiguse realiseerimine Orava

kinnistul. Vastustaja on selgitanud, et Orava kinnistul paikneva üksikelamu valmisehitamine on

jätkuvalt võimalik, kuna teemaplaneering seda ei välista ning ühtlasi ei jääks elamu ka uue maantee

kaitsevööndisse (tl 91, aerofoto tl 103 ja joonis tl 104). Ka planeeringu menetluses on kaebajatele

selgitatud, et kavandatud trassikoridor välistab detailplaneeringutega kavandatud elamute ehitamise

Sarapuu ja Pähklioru kinnistutele (tl 94), kuid ehitusõiguse realiseerimist Orava kinnistu osas ei ole

välistatud. Seega ei saa teemaplaneering rikkuda kaebaja M.J. õigust elamu ehitamiseks temale

kuuluval kinnistul. Samas tuleb möönda, et teemaplaneeringu realiseerimisel muutub M.J.i

elukeskkond ja mõjutatud on ka tema kinnisasja kasutamine, kuivõrd planeeritav maantee rajatakse

M.J.i vahetus naabruses asuvale kinnistule. Seejuures on kaebaja G.K. omandiõiguse riive antud juhul

selge konkreetselt Sarapuu, Pähklioru ja Kõresoo katastriüksuste suhtes. G.K. jääb teemaplaneeringu

realiseerimisel ilma detailplaneeringuga saadud õigusest realiseerida Pähklioru katastriüksusel

ehitusõigus ning kaotab täielikult nimetatud katastriüksuse osas omandiõiguse ja osaliselt

omandiõiguse Sarapuu ja Kõresoo katastriüksuste suhtes.

47. Kohus kontrollinud vastustaja kaalutlusi (mis sisalduvad vaidlusaluses korralduses, selle

seletuskirjas ning selles viidatud ja korralduse lahutamatuks osaks olevas keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes) leiab, et vaatamata asjaolule, et trassi asukoha valikuga riivatakse G.K. õigusi, ei

ole mõistlik eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata, kui sellega kaasneb kaebajale kahju

tekkimine. Planeeringut ei saaks vastu võtta, kui see ei vastaks seaduse nõuetele või planeeringu lähte-

eesmärgile ja -tingimustele, kui see ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, läbimata oleks

kohustuslik järelevalvemenetlus või see on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, aga ka siis, kui

muudel olulistel asjaoludel ei ole see realiseeritav. Käesolevalt selliseid asjaolusid ei esine.

48. Kaebajad on väitnud, et trassivalik ei ole toimunud õiguspäraselt. Kaebajate hinnangul ei ole

Haiba ja Kernu piirkonna inimestele positiivseim trassivalik 1B välistamine õiguspärane ning

vastustaja ei ole kaalunud, kas kinnistuomanike omandiõiguse kahjustamine raha säästmise eesmärgil

on põhjendatud, eriti, kui tasuvusarvestuste tulemus on negatiivne kõikide trassivariantide osas.

Planeeringumenetluses on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruande peatükis

5 on esitatud trassivariantide võrdlus. Võrdluses on selgitatud ning välja toodud kriteeriumid, millest

on variantide hindamisel lähtutud.

Variandi 1A puhul on täheldatud ühte positiivset mõju, milleks on mõju puudumine

looduskeskkonnale, või siis vähene mõju. Positiivsete mõjudena on märgitud veel majanduslikud,

kultuuriväärtuslikud ning maksumuse ja ressursikasutuse mõjud. Kokku on 1A variandi puhul

täheldatud ühte selget positiivse eelistuse põhjust, kolme nappi eelistuse põhjust ning nelja kriteeriumi

puhul ei olnud eelistust võimalik tuvastada.

Variandil 1C, mis ühtib korraldusega kehtestatud 1C1 koridoriga, on selgeid positiivseid eelistusi

kokku neli, ehk kõige rohkem, kaks nappi eelistuse põhjust ning ainult kaks eelistuse puudumise

põhjust.

1B variandi puhul selle eelistamisel on nimetatud positiivsete majanduslike mõjude puudumist,

põhjendamatut mõju kultuuriväärtustele, halba mõju looduskeskkonnale ning ka maksumust ja

ressursikasutust.

Kaebajate väide, justkui oleks variant 1B kõrvale jäetud üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu,

on ka kohtule nähtuvalt ebatäpne, kuivõrd 1B variandi puhul räägivad selle eelistamise vastu oluliseks

peetvad väärtused, so ennekõike looduskeskkonna säilitamine, kultuuriväärtuste kaitse, mille kõrval

arvestades

selle

rajamiseks

vajaminevat

ressurssi

on

oluliseks

rajamiseks

vajaminev

ebaproportsionaalne maksumus, edasi juba hoolduskulud võrreldes teiste variantidega. Kuigi 1B

trassivaliku juures on märgitud, et variant on positiivne lahendus suuremale arvule Kernu ja Haiba

piirkonnas elavatele inimestele (olemasolevad eluhooned asuvad teekaitsevööndist väljas,

juurdepääsud keskustele ja majapidamistele säilivad, kohalikud liikumistrajektoorid säilivad,

põhimaantee jääb toimima sõiduteena), nähtub seletuskirjast ka kaalutlus, et variant omab negatiivset

mõju looduskeskkonnale (trass kulgeb üle turvastunud ala, mille paksus pole teada, lõikab läbi

terviklikud metsamassiivid, killustab loomastiku elupaiku, trassi alla jääb enim I kaitsekategooriasse

kuuluva must-toonekure toitumispaiku). Samuti on toodud välja negatiivne mõju kultuurilistele

väärtustele (trass läbib Õta Linnamäe kahe künka vahelt, kahjustades linnamäe kui pärandkultuuri

objekti terviklikkust). Seega on järgitud avalikku huvi, kuivõrd lahenduste valikul on oluline välja

selgitada ka majanduslikult parim lahendus. Trassivariantide ebaõiget kaalutlust ei nähtu sellest, et 1B

jäeti kõrvale üksnes ja ainult majanduslikel põhjustel ning ekslik on väide, et erahuvi kaalub alati üles

avaliku huvi. Seejuures ei ole kahtlust, et ka majanduslik kaalutlus lähtub avalikust huvist.

Kuigi tasuvusarvutuse tulemus on majanduslikult negatiivne kõikide trassivariantide osas nähtub

vaidlusaluse korralduse seletuskirjast (lk 13), et projekti puhasväärtus 1A korral on -4,33 miljonit

eurot, 1B korral -11,37 miljonit eurot ning 1C korral 2,62 miljonit eurot. Seega on trassivariant 1B

teistest majanduslikus mõttes oluliselt kahjulikum, millist kaalutlust on vastustaja kahtlemata

õiguspäraselt ka arvestanud. Korralduse seletuskirjast nähtub üheselt (lk 17-18), et trassivalikute

juures on arvestatud kohaliku elu toimimisega.

Trassivariant 1A, mis mõjutas kohaliku elu toimimist enim, on samuti jäetud kõrvale. Trassivariandi

1C puhul on märgitud kaalutlusena ka asjaolu, et trassi kulgemine takistab üldplaneeringu

realiseerimist Haiba ja Kernu vahel kavandatud elamumaade väljaarendamise osas, samuti asjaolu, et

kavandatav trass läbib detailplaneeringu ala, millel on elamumaa sihtotstarbega krundid ja kus toimub

ka reaalne ehitustegevus.

1C eelistamise kasuks räägib seletuskirja järgi aga see, et olemasolev teedevõrk säilib peaaegu

tervikuna ning Kernu ja Haiba vaheline ühendus ei muutu trassi rajamisega halvemaks, kuna läbi

lõigatakse ainult Kernust lääne poole jääv riigimaantee, millele rajatakse peatee ületamiseks risttee.

Samuti on märgitud, et 1C ümbersõit suurendab põhitee pikkust minimaalselt (90 m) ja on väikseima

ehitusmaksumusega. Lisaks on korralduse seletuskirjas selgelt märgitud, et 1A negatiivsed mõjud

looduskeskkonnale on väiksemad kui 1B variandi puhul, kuid suuremad, kui 1C ümbersõidu korral.

Kohtu hinnangul nähtub selliselt selgelt millistest kaalutlustest tulenevalt osutus valituks trassivariant

1C ning miks on välistatud teised trassikoridorid. Valitud on erinevate kriteeriumite osas enim eelistusi

saanud trassikoridor. Seejuures arvestati kaalumisel, et 1C trassivariant läbib detailplaneeringu ala.

Seega on nimetatud asjaolu siiski trassivaliku tegemisel arvestatud ning väide, et G.K. õigustesse

puutuvat pole hinnatud, on ebaõige.

Seoses vastuväidetega trassi asukoha osas 37-39. kilomeetril pakuti planeeringumenetluses välja kaks

alternatiivset lahendust – variant 1C1 (esialgne 1C trassikoridor) ning kaebajate eelistatud 1C2.

Vastavate trasside pikkus ja andmed on toodud korralduse seletuskirja lk 19 olevas tabelis. Tabelis on

toodud 1C1 põhitee pikkusena 1987 m, sõidutee pikkusena 400 m ning olukorra kirjeldusena asjaolu,

et olemasolevad majapidamised jäävad selle trassialternatiivi korral ühele poole I klassi maanteed,

sõiduteena saab pikemal lõigul kasutada olemasolevat maanteed, samuti asjaolu, et trass läbib

kehtestatud detailplaneeringu ala. Trassialternatiivi 1C2 kohta on põhitee pikkusena toodud 2134 m

ja sõidutee pikkus 1035 m ning olukorra kirjeldusena asjaolu, et üks majapidamine lõigatakse selle

trassivaliku korral ülejäänud külast ära, põhitee pikeneb ning vajalik on rajada rohkem sõiduteid.

Korralduse seletuskirjast nähtub, et 1C1 valiku tingis selle parem geomeetria, väiksem pikkus ning

väiksem sõiduteede maht võrreldes alternatiiviga 1C2. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et trassile

1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud on väiksemad.

KSH aruandes on märgitud järgmist: „Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel esitati

planeerimisettepanekule, mis oli vormistatud lõigule 1A, vastuväiteid nii kohalike elaniku kui Kernu

valla poolt. Arvestades trassivariantide võrdlustulemusi, Kernu valla seisukohta (avalikustamise

perioodil kujundas Kernu vald oma esialgse seisukoha eelistatud trassi asukoha osas ümber),

avalikustamise perioodil laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning asjaolu, et teemaplaneeringu

eesmärk on pikas perspektiivis 2+2 maantee koridori reserveerimine, otsustati Harju Maavalituse

poolt muuta teemaplaneeringu lahendust ja näha ette I klassi maantee kulgemine trassil 1C. Lisaks

tuleb märkida, et esialgne trassivariant 1C oli välja töötatud selliselt, et vastaks enam I klassi maantee

nõuetele (suuremad kõverusraadiused, lühem teepikkus), aga ühtlasi läbis trass kehtestatud elamumaa

sihtotstarbega detailplaneeringut. Hiljem teemaplaneeringu protsessi käigus kaaluti leevendava

meetmena ka kohendatud 1C trassi, kus trassi kulgemine nähti ette detailplaneeringu alast mööda

(mille tulemusena suurenes ka teepikkus). Lõplikuks 1C lahenduseks jäi planeeringusse Harju

Maavalituse otsusel siiski esialgne, planeeringu eesmärgile (riiklik põhimaantee) enam vastav lühem

1C variant. Samuti on lühemale 1C trassile rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad

hoolduskulud väiksemad. (KSH Aruanne p 3.9 ja 5.1.2).

Ka vaidlustatud korralduses endas on selgelt märgitud, et 1C1 trassikoridori alternatiivil on parem

geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem

kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad

hoolduskulud väiksemad. Samuti on välja toodud, et trassikoridor möödub lähedalt ühest

olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest. Korralduses on märgitud, et 1C2 kahjuks

räägivad suuremad kulud tee ehitamisel ja hooldamisel, uute kogujateede ehitus (mida 1C1 puhul ei

rajata), halvem geomeetria (väiksema raadiusega kurvid, mis vähendavad nähtavust ja seetõttu ka

liiklusohutust). 1C2 puhul tuleb lisaks otsestele negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva

majapidamise osas perspektiivne maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas olemasolevatele

elamutele.

Veel on kaebajatele edastatud vastustaja seisukoht ja kaalutlused trassivaliku ja planeeringu

avalikustamise tulemuste kohta 12.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3894 (tl 94). 12.09.2013 kirjas on

selgitatud kaebajatele, et trassialternatiiv 1C1 möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest

rajamisel olevast majapidamisest ning vastava koridori rajamine välistab Sarapuu detailplaneeringuga

Sarapuu ja Pähklioru kinnistutele kavandatud elamute ehitamise. Samuti nähtub kirjast, et 1C2

alternatiivile maantee rajamisega ei ole küll Sarapuu detailplaneeringutega kavandatud elamute

ehitamine välistatud, kuid sellele alternatiivile tee rajamisel kaasnevad suuremad kulud ehitamisel ja

hooldamisel ning vajadus ehitada uusi kogujateid. Märgitakse, et 1C2 koridoris on tee geomeetria

halvem, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ja liiklusohutust

ning perspektiivse maantee asukoht saab olema lähemal ka teistele antud piirkonnas olemasolevatele

majapidamistele.

Lisaks on vastustaja esitanud omapoolse seisukoha (tl 99) ka G.K. poolt 13.02.2014 täiendavalt

esitatud ettepanekule trassikoridori nihutamiseks Kõresoo talust eemale üle Orava kinnistu. G.K.le on

selgitatud, et vastava ettepanekuga oleks võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada piirkiirust

antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule ja ühtlasi

halvendaks tee geomeetriat, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust

ja liiklusohutust; trassi nihkumine tähendaks uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus

maantee nihkuks.

Eelnevast nähtub, et vastustaja on planeeringumenetluses trassivaliku tegemisel kaalunud üheselt ja

selgelt erinevaid kriteeriumeid, samuti kaebajate huve ja elanike huve laiemalt ja selle kohta on

vastustaja esitanud ka oma selgitused.

49. Kaebajate hinnangul vastavad trassialternatiivid 1C1 ja 1C2 mõlemad I klassi maanteele

esitatavatele nõuetele, kuivõrd mõlemad on toodud teemaplaneeringu seletuskirja joonisel. Seetõttu ei

oma trassivaliku otsuse langetamisel kaebajate hinnangul tähtsust tee geomeetria ning liiklusohutus

on nii või teisti tagatud maanteele esitatavate üldiste nõuetega. Samuti leiavad kaebajad, et hinnatud

ei ole mõjusid nende põhiõigustele ja huvidele ning määravaks sai pigem maantee rajamisega

seonduvad kulud.

Kuigi üldised nõuded liiklusohutusele võivad iga trassivaliku puhul olla tagatud, ei tähenda see kohtu

arvates seda, et haldusorgan ei võiks teha valikut kõikidest variantidest ohutuma trassivaliku kasuks

või üldse ohutuse küsimust kaaluda. Vaidlusaluse korralduse kohaselt keskendub trassi valik liikluse

sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning liikluskeskkonna taseme parandamisele.

Seejuures on tegemist riigi olulisima maanteega ja rahvusvahelise trassikoridoriga. Seega on ohutuse

küsimus maantee rajamisel olulise tähtsusega.

Antud juhul ei ole iseenesest vaidlust selles, et 1C1 trassikoridoril on parem geomeetria. Seejuures on

ilmselge, et parema geomeetriaga tee (parem nähtavus, laugemad kurvid) on liiklejatele ohutum.

Sellest tulenevalt ei saa kuidagi vastustajale ette heite, et trassivaliku puhul eelistati ohutumat varianti.

Samuti ei nõustu kohus sellega, et 1C2 trassivaliku puhul sai otsustavaks üksnes teeohutuse

kriteerium, vaid nähtub ka asjaolu, et 1C2 trassivalikuga lõigatakse üks majapidamine ülejäänud külast

ära ning esineb vajadus rajada enam sõiduteid, mida 1C1 valiku puhul rajada ei tule.

Veel on leitud, et 1C1 trassil on ehitus- ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Seejuures on arvesse

võetud asjaolu, et 1C1 trass läbib kehtestatud detailplaneeringu ala. Samuti on võetud arvesse asjaolu,

et trass 1C2 puhul rajatakse maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele

majapidamistele (12.09.2013 kiri M.J.ile teemaplaneeringu tulemuste ja trassivaliku kohta – tl 94).

Seega on 1C1 eelistamisel kaalutud nii teeohutusalaseid küsimusi, kui majanduslikke kriteeriume,

samuti isikute, sh kaebajate õigustesse puutuvat, mistõttu ei ole õige kaebajate väide, et määravaks sai

vaid tee ehitamise kuludega seonduv. Kaaludes erinevaid kriteeriume ja huve, on langetatud valik

trassivariandile 1C1.

50. Kaebajad on ka väitnud, et vastustaja, välistades kaebajate ettepaneku trassi nihutamiseks lääne

poole üle Orava kinnistu, on ebaõigesti võtnud arvesse asjaolu, et tehniliste parameetrite kohaselt tuleb

arvestada I klassi maanteele esitatavate nõuetega, mille kohaselt peab planeeritav maantee vastama

muuhulgas parameetrile, mille järgi projektkiirus maanteel on 120 km/h. Vastustaja hinnangul peaks

sellise ettepaneku realiseerimisel vähendama piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis ei

vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule. Kaebajad osundavad, et maanteeametist saadud info

kohaselt ei ole riigil eritasandilise ristmiku ehitamiseks raha ja kõnealusel lõigul on nähtud ette

piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks kiirust 110-120 km/h. Kaebajate

hinnangul saab nende ettepanekuga trassi nihutamiseks arvestada ning piirkiirust puudutavad

põhjendused ei vasta tegelikkusele, vastustaja peaks trassivalikut uuesti põhjendama.

Kohus nõustub nimetatud küsimuses vastustaja seisukohaga, et kuigi kohtumenetluses on selgunud,

et esialgu kavandatakse ehitada välja 2+1 maantee, kus piirkiirus ei vasta teemaplaneeringus märgitud

nõuetele, ei väära see seda, et tulevikus saab välja ehitada teemaplaneeringu kohase 2+2 maantee,

mille tarbeks on vaja, et maakonnaplaneering võimaldab trassikoridori sellisena, mis vastab kõikidele

nõuetele. Asjaolu, et praegu ei ole majanduslikult võimalik teemaplaneeringut realiseerida

kogumahus, ei tähenda, et see õigustaks teemaplaneeringu kehtestamist viisil, mis oleks vastuolus

selles püstitatud eesmärgiga ja vajalike ressursside tekkimisel.

Lisaks nähtub, et trassivalikul ei olnud põhjuseks siiski mitte üksnes piirkiiruste seadmise küsimus,

vaid tee oluliste parameetrite ehk geomeetria halvenemine, st nähtavuse halvenemist ja see ei vastaks

liiklusohutuse nõuetele. Samuti on arvestatud teiste maaomanike õigustega, kelle maadele uus

maantee nihkuks. Nagu võib aru saada, siis haldusorgan on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et siiski

ei ole kaebajatest G.K. omandanud Pähklioru maatükki ehituskrundina, kuna katastriüksuse

sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks muudeti 10.07.2014, so ca 5a peale teemaplaneeringu

menetluse algatamist, mil võis eeldada, et elamut sinna ei saa ehitada.

51. Asjaolu, et kaebajate kinnistud saavad olema maanteega eraldatud ning M.J. peab G.K. kinnistule

pääsemiseks tegema mitme kilomeetrise pikkuse ringi, ei tähenda, et kehtestatud teemaplaneering

tuleks ainuüksi seetõttu tühistada.

Antud juhul on selge, et ligipääs mõlemale kinnistule saab olema tagatud ning M.J. saab ka

teemaplaneeringu realiseerimisel oma vanemaid abistada. Kohtu hinnangul ei saa kaebajad eeldada ja

oodata, et neile kuuluvad kinnistud peavad alatiseks jääma nö mitte-eraldatuks või et selline ootus

ületaks avalikku huvi ohutu tee rajamiseks. Sellist õigust ei taga lõpmatuseni ka kehtestatud

detailplaneering ega valla üldplaneering.

Kohus selgitab, et joonehitise trassi koridori asukohavaliku erisus seisneb selles, et vastavalt PlanS §

291 lg-le 6 toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel, kui

joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga. See tähendab, et joonehitise ehitamise aluseks

(ehitusõiguse andmiseks) ei ole vaja koostada täiendavalt üldplaneeringut ega detailplaneeringut. On

ilmne, et sellise regulatsiooni eesmärk on olnud vältida joonehitise rajamise sõltuvusse seadmist

kohaliku omavalitsuse otsustest. Seega on tegemist olulise erandiga PlanS § 3 lg-s 3 sätestatud

põhimõttest kitsenduste kehtestamise kohta kinnisomandil. Kahtlemata on joonehitise puhul tegemist

olulise riiklikke huve väljendava ehitise planeerimisega, mis loob erinevaid arenguvõimalusi

ümbruskonnale, edendab turismi jms. Kõrgematele nõudmistele vastavate maanteede ehitamine tõstab

liiklusohutust, samuti suureneb ja lihtsustub inimeste ja kaupade vedu mööda maismaad. Samas on

sellises mastaabis projektide puhul paratamatu, et nendega kaasneb õiguste riive suurele hulgale

isikutele.

Antud juhul on elamu on reaalselt valmis ehitatud G.K.le kuuluval Kõresoo katastriüksusel ning

M.J.ile kuuluval Orava kinnistul on valmis ehitatud elamu vundament. Seejuures M.J. saab elamu

sõltumata vaidlusalusest planeeringust valmis ehitada ning alles jääb ka G.K. igapäevaseks elamiseks

kasutatav elamu ühes kõrvalhoonetega. Reaalselt jääb G.K. ilma õigusest rajada detailplaneeringu

alusel elamu Pähklioru katastriüksusele, mis jääb kavandatava maantee koridori, kuid ehitusõiguse

realiseerimist nimetatud kinnistul ei ole alustatud. Arvestades korralduses toodud avalikku huvi

võimalikult ohutu ja majanduslikult otstarbeka ning keskkonda säästva maantee rajamiseks, samuti

asjaolu, et G.K.le jääb suuremas enamuses alles elamiseks kasutatav kinnistu ühes sealsete hoonetega

ja M.J.ile jääb ehitusõigus piiranguteta, ei ole kaebajate õiguste riive sedavõrd intensiivne. Korralduse

andmisel on kaalutud enamuse küla elanike huvi ning valik on langetatud majanduslikke, keskkonna,

ohutuse ja muid kriteeriume paralleelselt arvestades kõige vähem maaomanike ja küla elanikke riivava

trassikoridori kasuks.

Asjaolu, et planeering toob kaasa kaebajatele elukeskkonna muutuse ja kinnisomandi kitsendused, on

kõiki kriteeriume arvesse võttes siiski paratamatu. Kaebajatel on võimalik oma rikutud õiguste

hüvitamiseks esitada asjakohased nõuded. G.K. kinnistute sundvõõrandamine tuleb läbi viia kooskõlas

kehtivate õigusaktidega tagades G.K.le omandiõigusest ilmajäämisel õiglane hüvitis.

52. Ebaõige on kaebajate väide, et üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole toiminud avalikku

diskussiooni ning valla elanikud pole saanud üldplaneeringu muutmise osas ettepanekuid ja

vastuväiteid esitada.

Kohus selgitab, et PlanS § 7 lg-tes 4 ja 5 on sätestatud, et kui maakonnaplaneeringust varem

kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud

maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste

väljaandmise aluseks ning maakonnaplaneeringu koostamisel tehakse kokkuleppel kohalike

omavalitsustega

vajaduse

korral

ettepanek

üldplaneeringu

muutmiseks.

Seega

asub

maakonnaplaneering kehtestamise järel üldplaneeringu asemele teetrassi asukoha osas ning

üldplaneeringu muutine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu

menetlust reguleerivatele normidele.

PlanS § 12 lg 1 kohaselt ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu

koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala

asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud

planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse

tegemist. PlanS § 16 lg 8 kohaselt võib iga isik planeeringu koostamise ajal esitada ettepanekuid ja

vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeeringu koostamist korraldav

kohalik omavalitsus või maavanem nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates.

Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või

elektronposti teel. PlanS § 18 lg 3 kohaselt teeb maavanem otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise

kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning

planeeritava maa-ala valdade keskustes. PlanS § 18 lg 6 p-de 1 ja 2 kohaselt teatab planeeringu

koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem vastavas ajalehes planeeringu avaliku

väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha

hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb anda informatsiooni planeeritava

maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu

elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid. PlanS § 20 lg 1 annab igale isikule õiguse esitada avaliku

väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid.

Korraldusest nähtub, et teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud toimusid Saue

linnas, Saku, Saue, Kernu valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses 24.09.2012-25.10.2012, uute

lahenduste osas 4.03.2013-1.04.2013 ja 15.07.2013-12.08.2013 (teine ja kolmas avalik väljapanek).

Seejuures avalikustati teemaplaneering koos kõigi lisadega ka Harju Maavalitsuse veebilehel ning

teemaplaneeringu tarbeks loodud veebiportaalis http://viabaltica.hendrikson.ee. Teated avalikest

väljapanekutest ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast ilmusid ka asjakohastes ajalehtedes ning

valdade veebilehtedel. Iga avaliku väljapaneku järgselt toimusid avalikud arutelud vastavalt

22.11.2012, 25.04.2013 ja 29.08.2013.

Korraldusest nähtub ka, et esimese avaliku väljapaneku käigus esitati kokku 27 kirjalikku ettepanekut,

vastuväidet ja küsimust, mille esitati maavalitsuse poolsed seisukohad ning avalikustamise järgsel

avalikul arutelul loobusid vastuväidetest 6 isikut. Samuti said kõik esitada vastuväiteid ja ettepanekuid

ka teise ja kolmanda avaliku väljapaneku käigus. Korralduses toodud andmetel esitati teise avaliku

väljapaneku käigus 2 ettepanekut ja vastuväidet, millele esitati samuti vastused. Kolmanda avaliku

väljapaneku käigus esitati 3 ettepanekut ja vastuväidet (sh kaebajate vastuväide), millele samuti esitati

maavalitsuse seisukohad. Korralduse andmetel võeti kolmanda avaliku arutelu järgselt kahe isiku (sh

kaebajate) suhtes esitatud vastuväidete osas seisukoht peale kõigi esitatud argumentide, seisukohtade,

ettepanekute ning vastuväidete kaalumist ning tehti otsus trassivaliku suhtes ja teavitati sellest

vastuväidete esitajaid.

Seega on põhjendamatud kaebajate väited justkui avalikku diskussiooni poleks toimunud. Antud juhul

on toimunud teemaplaneeringu avalikud väljapanekud ja kõigile on teemaplaneeringu menetluse

käigus antud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid ning osaleda avalikel aruteludel. Kuivõrd

üldplaneeringu muutine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu

menetlust reguleerivatele normidele on selge, et avalik diskussioon on toimunud sellega ka

üldplaneeringu muutmise küsimuses ning avalikkusele on vaidlustatud planeeringu menetlemise

käigus olnud tagatud nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks.

53. Kaebajad on märkinud, et valla üldplaneeringuga oli Haiba ja Kernu vahele reserveeritud ulatuslik

elamuala. Seejuures on esitanud kaebajad üldise väite, et üldplaneeringu muutmine saab toimuda

üksnes mõjuval põhjusel ning seda muutev teemaplaneering peab sisaldama vastavaid kaalutlusi ja

põhjendusi.

Kohus on eelnevalt esitanud oma seisukohad seonduvalt kaalutlusõiguse teostamisega ning on

seisukohal, et kaalutlemine on toimunud õiguspäraselt. Seejuures on selgitanud kohus kaebajatele

seadusest tulenevat võimalust üldplaneeringu muutmiseks teemaplaneeringuga. Kohus lisab, et

vaidlusaluse korralduse kohaselt on Via Baltica riigi põhimaantee, mis kuulub üleeuroopalisse Trans

European Network Transport teedevõrgustikku ning tegemist on peamise põhja-lõuna suunalise

ühendusteega Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Kesk-Euroopa vahel. Seejuures on märgitud, et

tegemist on riigi ühe olulisema rahvusvahelise trassikoridoriga. Samuti on välja toodud selgelt, et

teemaplaneering lähtub üleriigilistes planeeringutes „Eesti 2010“, „Eesti 2030+“ seatud eesmärkidest,

samuti „Harju maakonna arengustrateegia 2025“ dokumendist. Seega on tegemist üleriigilise

tähtsusega maanteega, mille puhul oluline avalik huvi on ilmne.

Kohtu hinnangul ei kaalu avalik huvi tee rajamiseks üle huvi ja ootust, et Haiba ja Kernu külade vahele

rajatakse elamuala. Asjaolu, et üldplaneeringuga oli kavandatud Haiba ja Kernu vahele ulatuslik

elamuala kompaktse asustusega ja mida Kohatu küla poolsest küljest hakati realiseerima, ei tähenda,

et see tooks kaasa planeeringu kehtestamise tühistamise. Trassi rajamine toimub avalikes huvides ning

kaaludes erinevaid huve ja kriteeriume, on kehtestatud just selline trassikoridor. Seejuures on selge, et

Kohatu ja Kernu küla elanikud on enamuses sellist varianti ka toetanud.

Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-12-07, kus kohus märkis, et

kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud

tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond

võib muutuda.

54. Kohus leiab, et kokkuvõtteks on haldusorgan õigesti kaalunud avalikku ja erahuvi ja jõudnud

õiguspärase tulemuseni. Asjaolu, et kaebajatele vaatamata kõigele valitud trassivalik ei sobi ja kaasneb

omandiõiguse riive, ei tähenda, et teemaplaneeringu kehtestamise korraldus tuleb sel põhjusel

tühistada. Kaalutlused trassivaliku osas on esitatud nii planeeringumenetluses kui vastuväidetele

vastates ning igati on kaalutud era- ja avalikku huvi, arvestatud erinevaid asjaolusid ja mõjusid, sh

kaebajate õigusi ja G.K.le kaasnevat omandiõiguse olulist riivet. Seetõttu on põhjendamatu kaebajate

väide, et neisse puutuvat omandiõiguse kahjustamist ei ole kaalutud ja kaalutlused trassivaliku osas ei

ole olnud õiguspärased. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

55. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg

8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Karin Kalmiste

Kohtunik