4-16-248/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 10.märts 2016.a. Rapla

10.märts 2016.a. Väärteoasja number 4-16-248 Väärteoasi

D.Z-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Ermo Suurkase 09.jaanuari 2016.a. otsusele Liiklusseaduse § 239 lg. 1 p 1 järgi.

Kaebuse esitaja

D.Z , isikukood xxx, elukoht xxxxxx

xxxxxxx tn xxx xxxxxxx alev xxxxxx maakond, telefon xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx.

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond

asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee,

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja

156 lg. 1 ja lg. 1-1

RESOLUTSIOON

Rahuldada D.Z-i kaebus osaliselt.

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Ermo Suurkase 09.jaanuari 2016.a. kiirmenetluse otsus D.Z-i väärteoasjas Liiklusseaduse §

239 lg. 1 p.1 järgi karistuse osas. Mõista D.Z-i karistuseks Liiklusseaduse § 239 lg. 1 p.1 järgi rahatrahv kümme (10) trahviühikut, millele vastab nelikümmend (40) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda viieteist (30) päeva jooksul ühele kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodest. Kui rahatrahvi tähtajaks ei tasuta ja kohtuotsuse peale ei ole esitatud kassatsiooni, siis võib kohtuväline menetleja pöörata otsuse sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis D.Z 09.jaanuaril 2016.a. kella 14.40 paiku Rapla maakonnas Märjamaa alevis Pargi tänaval sõiduautot Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx xxx ja ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud D.Z-i teo liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 ette nähtud väärteona ja määranud karistuseks rahatrahvi viisteist (15) trahviühikut s.o kuuskümmend (60) eurot.

D.Z tunnistab väärteo toimepanemist, kahetseb juhtunut väga ja lubab järgida edaspidi kehtivaid seaduse nõudeid. Kaebuse esitaja leiab aga, et karistus on ülemäära range karistus ega vasta õigusrikkumise ohtlikkusele. D.Z taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist karistuse osas ja palub mõista karistuseks rahatrahv mitte rohkem kui neli (4) trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja esindaja ei nõustu kaebusega, kuna turvavöö on lihtne ja efektiivne kaitsevahend õnnetuse korral vigastuste vältimiseks. Alates 2006.a. on turvavööde kinnitamine kohustuslik kõigis sõidukites kogu Euroopa Liidus. Kui sõiduki liikumise kiiruseks on 50 km/h ja juhi või sõitja kehakaaluks 80 kg, siis inimesele mõjuv jõud on kokkupõrkel 3200 kg ja inimene ei suuda end ise selle eest kaitsta. D.Z on väärteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna oli teadlik kinnitamata turvavööga sõitmisest. Isiku süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks on antud juhul rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Rahatrahvi vähim määr on KarS § 47 lg. 1 kohaselt kolm (3) trahviühikut. D.Z-ile määratud karistus jääb alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku range karistamine on igati põhjendatud. Kuna D.Z ei ole varem samalaadseid süütegusid toime pannud, siis pidas kohtuväline menetleja võimalikuks edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks määrata sanktsiooni keskmist määrast alla poole jääva karistuse, mis on lähedane miinimumile. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku.

Süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on D.Z-i tegevuses tõendatud. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu. Asjas ei ole vaidlust, et D.Z oli auto juhtimise ajal turvavöö kinnitamata ja see pidi olema teada juba sõidu alustamisel. Tegu on toime pandud KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. On üldteada, et nõuetekohaselt kinnitanud turvavöö vähendab kokkupõrke korral raskete kehavigastuste tekkimise ohtu, millele kohtuväline menetleja ka põhjendatult viitab. Antud juhul puudub igasugune alus väita, et tegemist ei olnud ohtliku väärteoga.

Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda süü ülestunnistamise ja kahetsuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja peale kergendavate ning raskendavate asjaolude tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kinnitamata turvavööga sõidu alustamisel ei saa autojuhi süüd pidada väikeseks.

Kohus leiab, et antud juhul on õiguskorra kaitseks ja D.Z-i poolt edaspidi süütegude ärahoidmiseks küllaldane rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte nelja trahviühiku ulatuses. D.Z-i kõrget iga ja kahetsust arvestades peab kohus võimalikuks vähendada rahatrahvi kümne trahviühikuni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik