Legislator Case Law & Legislation
2-14-60625/63 AI generated

2-14-60625/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-60625/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni p-id 4, 6, 7, 8, 9, 10, Lugeda Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

Legislator headnote

AI generated

2-14-60625/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni p-id 4, 6, 7, 8, 9, 10, Lugeda Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

Keywords

AI generated
hail insurance medical expenses Hague Convention costs under foreigners act right to higher insurance cover irregular pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60625

Tsiviilasi

K.V.i hagi J.V.i ja K.V.i vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks

ning üleantu väärtuse hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015.a määrus hagi

tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.V.i määruskaebus ja K.V.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

1. J.V. (isikukood: XXXXXXXX; elukoht: XXXXX),

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

2. K.V. (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Vastustaja (hageja): K.V. (isikukood: XXXXXXXXX;

elukoht: XXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid Valter

Võhma ja Urmas Kiik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni p-id 4, 6, 7, 8, 9, 10,

11, 13, 15, 16, 17 ja 18.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

2.1. Rahuldada K.V.i taotlus hagi tagamiseks osaliselt.

2.2. Seada J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 5 000 eurot K.V.i kasuks.

2.3. Seada J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud

kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

200 000 eurot K.V.i kasuks.

2.4. Arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses.

2.5.

Määrata

5000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S

Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i

ja K.V.i ühisvarasse kuuluva kinnisasja osa registriosa numbriga XXXXX osas (p 2.2.).

2.6.

Määrata

200 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S

Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i

ja K.V.i ühisvarasse kuuluva kinnisasja registriosa numbriga XXX osas (p 2.3.).

2.7.

Määrata

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S

Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar

K.K. notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas (p 2.4.).

2.8. Jätta rahuldamata K.V.i hagi tagamise avalduse osas, mis puudutas K.V.ile kuuluvate

mootorsõidukite ja muu registervara arestimist, alates 15.01.2015 J.V.i nimele registreeritud

mootorsõidukite ja registervara arestimist, hageja taotluses nimetamata kolmandatel isikutel

vara ja raha üleandmise keelamist kostjale I ja kostjale II, K.V.i ja J.V.i lahusvarasse ja

nende ühisvarasse kuuluvate vallasasjade arestimist, J.V.ilt ja OÜ-lt Advokaadibüroo

Kaevando & Partnerid OÜ Hajime osa ülekandmist puudutavate dokumentide

väljanõudmist.

3. J.V.i ja K.V.i määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on K.V.i (hageja) hagi J.V.i (kostja I) vastu tehingu tühisuse

tuvastamiseks ning üleantu väärtuse (10 521 373,33 eurot) hüvitamiseks. Hageja palus kaasata

menetlusse kaaskostjana K.V.i (kostja II) ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

10 521 373,33 eurot.

Hageja esitas 27.11.2015 kohtule hagi tagamise avalduse kostja II vastu ja täiendava hagi

tagamise avalduse kostja I vastu. Hageja esitas 07.12.2015 hagi tagamise täienduse ja tasus

tagatise summas 32 000 eurot.

Hageja palus:

1. laiendada Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-59951 kostjale II

järgmiselt:

1.1. seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

5 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 5 000 eurot;

1.2. seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule

(asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000

eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 200 000 eurot;

1.3. arestida kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluv haagis Humbaur HTF 304121 (reg. märk

XXX), haagis Respo 301L (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg. märk

XXX), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 660

Grizzly (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 700FI (reg. märk XXX) ning kanda

käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked liiklusregistrisse. Hageja hinnangul on hagi tagamise

abinõu väärtuseks 13 250 eurot;

1.4. arestida notar K.K. notarikonto kostja I (kostja I ja kostja II ühisvara) poolt hageja kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks

400 000 eurot;

2. kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid:

2.1. seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on

hagi tagamise abinõu väärtuseks 2 000 000 eurot;

2.2. seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga 315038

kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 2 000 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks

2 000 000 eurot;

2.3. arestida kõik kostja II nimel registreeritud mootorsõidukid (sealhulgas autod, veesõidukid,

mootorrattad, õhusõidukid jne) ja muu registervara, keelata kostjal II ja kostjal I eraldi või koos

vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked vastavatesse

registritesse. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 50 000 eurot;

2.4. kui kostja I nimel on alates 15.01.2015 registreeritud mootorsõidukeid (sealhulgas autod,

veesõidukid, mootorrattad, õhusõidukid jne) või muud registervara, siis arestida kõik vastavad

kostja I nimel registreeritud mootorsõidukid ja muu registervara, keelata kostjal I ja kostjal II

eraldi või koos vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad

märked vastavatesse registritesse. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks

50 000 eurot;

2.5. arestida kõik kostja II nimel Eestis asuvates krediidiasutustes avatud pangakontod

(sealhulgas arvelduskontod, väärtpaberikontod, kogumispensioni kontod jne) 1 500 000 euro

ulatuses selliselt, et lubada kostjal II käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid

oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus.

Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 500 000 eurot;

2.6. arestida kõik kostja I nimel Eestis asuvates krediidiasutustes avatud pangakontod

(sealhulgas arvelduskontod, väärtpaberikontod, kogumispensioni kontod jne ) 1 500 000 euro

ulatuses selliselt, et lubada kostjal I käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid

oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus.

Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 500 000 eurot;

2.7. keelata kolmandatel isikutel, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmistel isikutel: AS-il Telver

(10244341), AS-il Giga (10254167), OÜ-l ANNETEAM (10544681), OÜ-l ANNETEAM

INVEST (11444585), OÜ-l Giga Investeeringud (11990388), OÜ-l Kerge Puhkus (12271158),

OÜ-l Hajime (12366539), OÜ Suits Meedia (12551107), Hake ja Küte OÜ-l (12927908), OÜ-l

Tartu Keraamika (10212269), OÜ-l Villa Cartelloni (12321318), OÜ-l Valto (12395127), AS-

il Fortum Tartu (10641763), OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (11709291) kostjale

I ja kostjale II vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme

tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude

kohustuste täitmine) ning kohustada vastavaid kolmandaid isikuid andma vastava vara üle

kohtutäiturile ning kandma vastava raha üle kohtutäituri arveldusarvele. Hageja hinnangul on

hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 000 000 eurot;

2.8. arestida kostja I lahusvarasse kuuluvad, kostja II lahusvarasse kuuluvad ning kostja I ja

kostja II ühisvarasse kuuluvad vallasasjad, sealhulgas sellised vallasasjad, mis on mõne

kolmanda isiku otseses valduses, paiknevad kinnistutel registriosa numbriga XXXXX, XXX,

XXXX ja 315038; paiknevad muus asukohas, mida kostja I või kostja II kasutavad oma

elukohana ning keelata kostjal I ja kostjal II koos või eraldi vastavat vara käsutada. Hageja

hinnangul on käesoleva hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 000 000 eurot;

2.9. edastada hagi tagamise määrus Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ja asjaomastele

registritele;

2.10. nõuda kostjalt I ning Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-lt välja kõik

dokumendid, mis puudutavad kostja I poolt Hajime OÜ osa ülekandmist Advokaadibüroo

Kaevando & Partnerid OÜ-le, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas Hajime OÜ osa

omand on kostja I poolt Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le üle antud või mitte,

sealhulgas nõuda välja kostja I ning Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ vaheline

Hajime OÜ osa ülekandmist puudutav võõrandamise või muu leping ja kirjavahetus.

Hageja soovis hagi tagada kogu kostja I ja kostja II ühisvara suhtes, samuti kostja I ja kostja II

lahusvara suhtes, kuivõrd kostja I ja kostja II on hageja suhte solidaarvõlgnikud ning

kaaskostjad tsiviilasjas nr 2-14-60625. Nimetatu tuleb hageja hinnangul lahendada täiendava

hagi tagamise määruse tegemisega selliselt, et Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015.a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-59951 jääks kehtima paralleelselt uue hagi tagamise määrusega. Hageja

hinnangul on hagi tagamine kostja II osas vajalik, sest on alust arvata, et tagamata jätmine võib

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Arvestades asjaolu, et haginõude

suuruseks on üle 10 miljoni euro ning kostja II on asunud astuma samme kohtuotsuse täitmise

võimatuks tegemiseks, tuleb hagi kostja II vastu tagada.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus otsustas oma 09.12.2015. a määrusega järgmiselt.

1) Rahuldada K.V.i taotlus hagi tagamiseks osaliselt.

2) Seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 5 000 eurot K.V.i kasuks.

3) Seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud

kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 200 000 eurot K.V.i kasuks.

4) Arestida kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluv haagis Humbaur HTF 304121 (reg. märk

XXX), haagis Respo 301L (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg. märk

XXX), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 660

Grizzly (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 700FI (reg. märk XXX) ning kanda

käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked liiklusregistrisse.

5) Arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses.

6) Seada K.V.ile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri

registriossa

numbriga

XXXX

kantud

kinnistule

(asukohaga

XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot

K.V.i kasuks.

7) Seada K.V.ile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

numbriga 315038 kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks.

8) Arestida

K.V.i

pangakontod

(sh

arvelduskontod,

väärtpaberikontod

ja

kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i

kasuks. Pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod)

arestis viisil, et lubada K.V.il käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma

igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus.

9) Arestida

J.V.i

pangakontod

(sh

arvelduskontod,

väärtpaberikontod

ja

kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i

kasuks. Pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod)

arestis viisil, et lubada J.V.il käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma

igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus.

10) Keelata AS-il Telver (registrikood: 10244341), AS-il Giga (registrikood: 10254167), OÜ-l

ANNETEAM (registrikood: 10544681), OÜ-l ANNETEAM INVEST (registrikood:

11444585), OÜ-l Giga Investeeringud (registrikood: 11990388), OÜ-l Kerge Puhkus

(registrikood: 12271158), OÜ-l Hajime (registrikood: 12366539), OÜ-l Suits Meedia

(registrikood: 12551107), OÜ-l Hake ja Küte (registrikood: 12927908), OÜ-l Tartu

Keraamika (registrikood: 10212269), OÜ-l Villa Cartelloni (registrikood: 12321318), OÜ-l

Valto (registrikood: 12395127), AS-il Fortum Tartu (registrikood: 10641763) ja OÜ-l

Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (registrikood: 11709291) J.V.ile ja K.V.ile vara

üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu

liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste

täitmine) kokku mitte suuremas osas kui 1 000 000 eurot.

11) Kohustada AS-i Telver (registrikood: 10244341), AS-i Giga (registrikood: 10254167), OÜ-

d ANNETEAM (registrikood: 10544681), OÜ-d ANNETEAM INVEST (registrikood:

11444585), OÜ-d Giga Investeeringud (registrikood: 11990388), OÜ-d Kerge Puhkus

(registrikood: 12271158); OÜ-d Hajime (registrikood: 12366539), OÜ-d Suits Meedia

(registrikood: 12551107), OÜ-d Hake ja Küte (registrikood: 12927908), OÜ-d Tartu

Keraamika (registrikood: 10212269), OÜ-d Villa Cartelloni (registrikood: 12321318), OÜ-

d Valto (registrikood: 12395127), AS-i Fortum Tartu (registrikood: 10641763) ja OÜ-d

Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (registrikood: 11709291) eelnevas punktis

nimetatud vara andma üle määruse alusel täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja

summad kandma üle kohtutäituri arvelduskontole.

12) Määrata

205 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade osas (punktid 2 ja 3).

13) Määrata

13 250

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvate haagiste ja traktorite osas (punkt 4).

14) Määrata

400 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

notar K.K. notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas (punkt 5).

15) Määrata

4 000 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

K.V.ile kuuluvate kinnisasjade osas (punktid 6 ja 7).

16) Määrata

1 500 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

K.V.ile kuuluvate pangakontode osas (punkt 8).

17) Määrata

1 500 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi

konto

nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank

AS),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank

A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis))

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

J.V.ile kuuluvate pangakontode osas (punkt 9).

18) Määrata

1 000 000

eurot

rahasummaks,

mille

maksmisel

kohtu

kontole

(Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S

Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine osas,

millega keelati kolmandatel isikutel vara üleandmine ja raha tasumine J.V.ile ja K.V.ile

(punkt 10).

Kohus jättis rahuldamata K.V.i hagi tagamise avalduse osas, mis puudutas K.V.ile kuuluvate

mootorsõidukite ja muu registervara arestimist, alates 15.01.2015 J.V.i nimele registreeritud

mootorsõidukite ja registervara arestimist, hageja taotluses nimetamata kolmandatel isikutel

vara ja raha üleandmise keelamist kostjale I ja kostjale II, K.V.i ja J.V.i lahusvarasse ja nende

ühisvarasse kuuluvate vallasasjade arestimist, J.V.ilt ja OÜ-lt Advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid OÜ Hajime osa ülekandmist puudutavate dokumentide väljanõudmist.

Arvestades hageja nõuet ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega kostja I osas

kohaldatud abinõusid, pidas kohus põhjendatuks kohaldada ka kostja II osas täiendavaid hagi

tagamise abinõusid. Maakohtul puudub võimalus laiendada Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015

määrusega kostja I osas seatud hagi tagamise abinõusid kostjale II viisil, et need kehtiksid

paralleelselt. Maakohus käsitles esitatud hagi tagamise avaldust kui täiendavat hagi tagamise

taotlust, mis puudutab nii kostjat I kui II.

Ehkki eelmainitud määrusega on kostjatele kuuluvatele kinnistutele registriosa numbriga

XXXXX (asukoht XXXXXXXXX) ja XXX (asukohaga XXXXXXX) hageja kasuks

käesolevas tsiviilasjas lahendatava nõudega seoses hüpoteegid juba seatud, ei takista see

nimetatud kinnistutele täiendavate hüpoteekide seadmist. Kuna kostja I ja II on kaaskostjad,

siis on põhjendatud seada kohtulikud hüpoteegid kostjate ühisvarale. Hageja poolt taotletav

hagi tagamise abinõu koormab kostjat I ja II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Traktoritele ja haagistele tuleb seada keelumärge, arvestades hageja nõuet ja seda, et nimetatud

mootorsõidukid ja haagised võivad kuuluda kostja I ja II ühisvarasse.

Kuna J.V.i poolt deponeeritud 400 000 eurot notar K.K. notarikontol võib kuuluda kostja I ja II

ühisvarasse ja hageja nõue on esitatud nii kostja I kui II vastu, pidas kohus põhjendatuks

arestida ka notar K.K. notarikonto K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses kui

kostjatele I ja II kuuluva ühisvara.

Hageja on palunud täiendavalt seada kostja II nimel olevatele kinnistutele registriosa numbriga

XXXX (asukohaga XXXXXXXX) ja numbriga 315038 (asukohaga XXXXXXXX) esimesele

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kummalegi kinnistule summas 2 000 000 eurot (kokku

4 000 000 eurot) hageja kasuks. Hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat II

üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks.

Liiklusregistri andmetel ei ole kostja II nimel ühtegi mootorsõidukit. Alates 15.01.2015 ei ole

kostja I nimele ühtegi täiendavat mootorsõidukit registreeritud. Liiklusregistri päringu tulemusi

arvestades jättis kohus hageja taotluse arestida kostja II nimele registreeritud ja alates

15.01.2015 kostja I nimele registreeritud mootorsõidukid rahuldamata. Hageja taotlus arestida

muu registervara jättis kohus samuti rahuldamata, kuna hageja ei ole välja toonud andmeid

kostjale I ja kostjale II kuuluva muu registervara kohta ning kohtul puudub ligipääs vastavatele

andmetele. Maakohus ei saa arestida määratlemata hulka kostja I ja kostja II vara.

Kohus leidis, et hagi tagamiseks tuleb arestida kostja I pangakontod (sh arvelduskontod,

väärpaberikontod ja kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 000 000 euro

ulatuses

ja

kostja

II

pangakontod

(sh

arvelduskontod,

väärtpaberikontod

ja

kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 000 000 euro ulatuses hageja kasuks.

Kostjal I ja II tuleb tagada võimalus käsutada nende kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma

igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks kummalegi summas 1 000 eurot

kalendrikuus.

Arvestades hageja esitatud andmeid, kohtutoimikus olevaid äriregistri teabesüsteemi

väljavõtteid osade nimetatud ettevõtete kohta ja kohtu võimalust kontrollida hageja poolt

nimetatud ülejäänud ettevõtete äriregistriandmeid, ei ole kahtlust, et kõik hageja poolt

nimetatud ettevõtted (vt p-d 9 ja 10) on mingil määral seotud kostjaga I või II. Kohus pidas

põhjendatuks rahuldada hageja taotlus keelata nendel ettevõtetel kostjale I ja kostjale II vara

üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu

liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine

ning kohustada nimetatud kolmandaid isikuid andma vastav vara üle kohtutäiturile ning

kandma vastav raha üle kohtutäituri arveldusarvele. Nimetatud hagi tagamise abinõu

kohaldamine ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Ehkki soovitava hagi tagamise abinõu rakendamisel ei saa panna kolmandatele isikutele

aktiivseid kohustusi (st nendelt raha välja mõista), ei pidanud kohus võimalikuks määruse

täitmist teha kohustuslikuks kolmandatele isikutele, kes ei ole määruse tegemisel kohtule teada.

Kohus jättis eeltoodust tulenevalt rahuldamata hageja taotluse keelata taotluses nimetamata

kolmandatel isikutel vara ja raha ülekandmine kostjale I ja kostjale II.

Hageja palus arestida nii kostja I kui kostja II lahusvarasse ja mõlema ühisvarasse kuuluvad

muud vallasasjad, kokku 1 000 000 euro ulatuses. Kohus ei pidanud nimetatud hagi tagamise

abinõu selgeks ning jättis selle rahuldamata.

Arvestades hagihinda (10 521 373,33 eurot), Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohaldatud

hagi tagamise abinõude väärtust (menetlusosaliste hinnang arestitud vara väärtusele, kokku

619 528 eurot) ning määrusega kohaldatavate abinõude väärtust (8 618 250 eurot), on hagi

maakohtu hinnangul tagatud hagihinda arvestades.

MÄÄRUSKAEBUSE

ESITAJATE

TAOTLUSED

JA

PÕHJENDUSED

NING

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

3. J.V. esitas 25.12.2015. a määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09.12.2015. a

määruse tühistamist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus väljunud hageja taotluse piiridest ning arestinud uuesti varasemalt tsiviilasjas

nr 2-14-59951 arestitud vara;

2) on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu;

3) on määrus kostjate pangakontode arestimist puudutavas osas vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1

(koostoimes § 463 lg-ga 2). Kohtumääruse p-de 8 ja 9 järgi arestis maakohus mõlema kostja

pangakontod 1 500 000 euro ulatuses. Määruse põhjendustes leidis maakohus, et hagi

tagamiseks tuleb mõlema kostja pangakontod arestida 1 000 000 euro ulatuses. Seega on

määruse resolutsioon ja põhjendused omavahel vastuolus;

4) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4. Mõlema kostja

pangakontode arestimine 1 500 000 euro ulatuses koormab kostjaid ilmselgelt ebamõistlikult

isegi arvestades seda, et nendel on lubatud käsutada oma kontodel olevaid vahendeid summas

1 000 eurot kuus. Ainuüksi perekonna ülalpidamiseks kulub kostjatel rohkem;

5) on kostja I pangakontode arestimine vastuolus TMS § 131 lg 1 p-iga 8 ja § 133 lg-ga 1.

Sissenõuet ei saa pöörata vanemahüvitisele. Kostja I pangakontosid ei saa arestida kostjale

laekuva vanemahüvitise, s.o 2548,95 euro (bruto) ulatuses kuus;

6) kohaldas maakohus vääralt TsMS § 378 lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates

kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste

täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi;

7) rikkus maakohus TsMS § 378 lg-t 4, arestides registervara registerpantide seadmise asemel;

8) on maakohus rikkunud TsMS § 388 lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut. Mitmele kinnisasjale

kohtulike hüpoteekide seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata

kindlaks rahasumma, mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse. Praegusel

juhul ei ole maakohus määranud vastavat rahasummat kindlaks iga kohtuliku hüpoteegiga

koormatud kinnisasja ega arestitud asja kohta eraldi, vaid summeeritult varagruppide kohta.

4. K.V. vaidleb kostja I määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

5. K.V. palub kostja I määruskaebuse rahuldada.

6. K.V. (kostja II) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09.12.2015.

a määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu;

2) on vaidlustatud kohtumäärus kostjate pangakontode arestimist puudutavas osas vastuolus

TsMS § 436 lg-ga 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2);

3) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4;

4) kohaldas maakohus vääralt TsMS § 378 lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates

kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste

täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi;

5) on maakohus rikkunud TsMS § 388 lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut.

7. K.V. (hageja) vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei näe hageja ühtegi märkimisväärset probleemi kostjate pangakontode arestimises.

Määruses kuulub täitmisele resolutsioon ja kui see on kohtuniku näpuvea tõttu vastuolus

määruse põhjendava osaga, siis ei anna vastav asjaolu põhjust määruse tühistamiseks. Usutav

ei ole väide, et arest on liigselt koormav;

2) ei esine kohtumääruses ka TsMS § 378 lg 1 p-i 4, § 388 lg 5 ja § 389 lg 3 rikkumisi.

Äriühingutele pandud kohustused on määratletud piisava selgusega. Määruskaebuse väide, et

kohus määras hüpoteegiga koormatud kinnisasjade kohta käivad rahasummad nö gruppide

kaupa, on otsitud ja sisutu.

8. J.V. (kostja I) nõustub kostja II määruskaebuses esitatuga ja taotleb selle rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et J.V.i ja K.V.i määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni punktid

4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17 ja 18.

10. Tartu Maakohtu 09.12.2015. a hagi tagamise määruse peale on määruskaebuse esitanud nii

J.V. (kostja I) kui ka K.V. (kostja II).

10.1. Kostjate hinnangul on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude

kostja II vastu.

Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise taotluse lahendamisel saab kohus hinnata hagi

perspektiivikust üksnes piiratud ulatuses. Nii on hagi tagamise menetluses võimalik hinnata

hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse

edulootust (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-121-15 p 10, nr 3-2-1-135-12 p 12 ja nr 3-2-1-

73-12 p 14). Samas ei lahenda kohus hagi tagamise üle otsustamisel vaidlust sisuliselt, vaid

hindab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkust. Kohus ei saa

praeguses menetlusetapis võtta seisukohta selles, kas esitatud hagi on perspektiivitu ja/või

kostja II suhtes aegunud või mitte. Sisuline vaidlus toimub asja edasisel menetlemisel.

10.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud

tuleb alljärgnevatel põhjendustel osaliselt tühistada.

Hageja on esitanud hagi TsÜS § 84 lg 1 (tehingu tühisus) alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole hageja väited üleantu väärtuse hüvitamiseks hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud,

kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele.

Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohaldada hagi tagamise

abinõusid üksnes vara suhtes (sh sellises väärtuses), mille hageja oleks saanud, kui hageja ei

oleks oma 1/3 mõttelist osa pärandaja pärandvara ühisusest kostjale I võõrandanud, kuna

hageja on esitanud hagi tühise tehingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks. 17.08.2012. a

sõlmitud pärandvara ühisuse osa võlaõigusliku müügilepingu ja tingimusliku asjaõiguslepingu

(I kd, tl 15) p-i 1.1 kohaselt müüs K.V. oma 1/3 suuruse mõttelise osa pärandaja T.V.i

pärandvara ühisusest J.V.ile. 17.08.2012. a sõlmitud lepingu p-i 1.3. kohaselt kuulus pärandaja

T.V.i pärandvara ühisusse:

1) korteriomand asukohaga XXXXXXXXX, mille reaalosa on eluruum nr 2 a (üldpind 19,10

m², registriosa nr XXXXX);

2) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 712 m², registriosa nr XXX);

3) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 30 m², registriosa nr XXXXXXXXX);

4) AS-i Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni;

5) aktsiaseltsi Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot;

6) Tartu Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot;

7) rahalised vahendid Swedbank AS-is (25.05.2012. a seisuga 8577,84 eurot).

Lepingu p-i 1.4 kohaselt kuulus pärandajale ühisomandiosa (ülejäänud osa ühisomandist

kuulub pärandaja abikaasale) sõidukist Chevrolet Silverado (XXX, 1992.a), kuid kuna tegemist

on T.V.i ja tema abikaasa ühisvaraga ja T.V.i abikaasa ei ole andnud nõusolekut tema osa

arestimiseks, siis ei saa sõidukile aresti seada.

Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et korteriomand asukohaga XXXXX (registriosa nr

XXXX) ja kinnistu asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) on J.V.i poolt

võõrandatud. Järelikult ei saa eelnimetatud kinnistutele hagi tagamise korras hüpoteeke seada.

Samuti

ei

ole

hageja

taotlenud

eelnimetatud

kinnistutele

hüpoteekide

seadmist.

Ringkonnakohus leiab, et selle asemel on põhjendatud seada kostja I ja kostja II ühisvarasse

kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks. Ringkonnakohus jätab

maakohtu poolt maakohtu määruse resolutsiooni p-is 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse.

Kinnistu asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXX) on J.V.i ja K.V.i ühisomandis

(kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud J.V.). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

õigesti seadnud kostja I ja kostja II ühisvarasse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga

XXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot K.V.i

kasuks. Kinnistu registriosa numbriga XXX kuulus T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3

mõttelises osas omandas K.V. testamendi alusel ja mille K.V. võõrandas edasi J.V.ile.

Ringkonnakohus leiab, et hüpoteekide seadmine kostjatele kuuluvale ühisvarale ei ole kostjaid

ebamõistlikult koormav.

10.3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 4, 6 ja 7 kohaldatud

hagi tagamise abinõud. Maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 kohaselt arestis maakohus kostja

I ja kostja II ühisomandisse kuuluva vallasvara (sh traktorid ja haagised). Maakohtu määruse

resolutsiooni p-is 4 nimetatud vallasvara ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3

mõttelise osa oleks K.V. 17.08.2012. a sõlmitud lepinguga võõrandanud. Ringkonnakohus ei

pea põhjendatuks arestida vara, mis ei olnud 17.08.2012. a sõlmitud lepingu esemeks.

Maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 6 ja 7 kohaselt seadis kohus K.V.ile kuuluvatele

kinnisasjadele registriosa numbritega XXXX ja 315038 kohtulikud hüpoteegid kummalegi

summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistud registriosa numbritega XXXX ja 315038

K.V.i omandis. Nimetatud kinnistud ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka. Ringkonnakohus ei

pea eeltoodut arvestades põhjendatuks seada K.V.i omandis olevatele kinnistutele hüpoteegid

K.V.i kasuks.

10.4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 8 ja 9 kohaldatud hagi

tagamise abinõud, millega maakohus arestis kostja I ja kostja II pangakontod Eesti

krediidiasutustes, mõlema puhul kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i kasuks ja lubas kostjal I

ja kostjal II käsutada kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike

vajaduste rahuldamiseks kummalgi summas 1000 eurot kuus.

Määruskaebuse esitajad on esitanud väite, et kostjate pangakontode arestimine on vastuolus

TsMS § 378 lg-ga 4, sest pangakontode arestimine nii suures ulatuses koormab kostjaid

ebamõistlikult.

Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja eeltoodut, mille kohaselt on hagi tagamine

põhjendatud üksnes vara suhtes ja sellises ulatuses, mille hageja kaotas tema väitel tühise

tehingu tagajärjel, siis ei pea ringkonnakohus kohaseks hagi tagamise abinõuks kostja I ja

kostja II pangakontode arestimist niivõrd suures ulatuses.

TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et

kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Ringkonnakohus leiab, et kostjate pangakontode arestimine on kostjaid ebamõistlikult

koormav ega ole käesolevas tsiviilasjas proportsionaalne hagi tagamise abinõu.

10.5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud

hagi tagamise abinõud.

Käesoleva määruse p-is 10.2 märgitu kohaselt kuulus T.V.i pärandvara koosseisu mh ka AS-i

Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni; AS-i

Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot; Tartu

Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot.

Maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 on keelatud AS-il Telver, AS-il Giga,

OÜ-l ANNETEAM; OÜ-l ANNETEAM INVEST, OÜ-l Giga Investeeringud, OÜ-l Kerge

Puhkus; OÜ-l Hajime, OÜ-l Suits Meedia, OÜ-l Hake ja Küte, OÜ-l Tartu Keraamika, OÜ-l

Villa Cartelloni, OÜ-l Valto, AS-il Fortum Tartu ja OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid J.V.ile ja K.V.ile vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude,

juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis

tahes muude kohustuste täitmine) kokku mitte suuremas osas kui 1 000 000 eurot ja kohustatud

äriühinguid eelnevas punktis nimetatud vara andma üle määruse alusel täitemenetlust

läbiviivale kohtutäiturile ja summad kandma üle kohtutäituri arvelduskontole.

Maakohus on kohustanud äriühinguid tegema aktiivseid toiminguid, mis ei ole hagi tagamise

korras lubatud.

TsMS § 378 lg 1 p-i 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu mh kostjal teatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15 p-is 7 leidnud, et TsMS § 378 lg 1 p 3 ei anna alust sekkuda kostja

vastu esitatud hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse.

Riigikohus märkis, et kolmandatele isikutele aktiivsete kohustuste panemine ei ole hagi

tagamise korras lubatav. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 p-is 14, et kohus ei saa

luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur

saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus pani praegusel juhul kolmandatele isikutele aktiivseid

kohustusi, st sekkus kõrvaliste isikute majandustegevusse, mis ei ole hagi tagamise korras

lubatav. Samuti on õige määruskaebuse esitajate seisukoht selles, et taotletud hagi tagamise

abinõu on ebaselge. Hageja ei ole piisavalt määratlenud vara ja kohustusi, mida määruses

nimetatud äriühingud ei või kostjatele üle anda või kostjate kasuks täita ning mille need

äriühingud peaksid üle andma või täitma kohtutäiturile.

TsMS § 378 lg 1 p-i 2 kohaselt oleks võimalik arestida kostjatele kuuluvad äriühingu

osad/aktsiad. Äriregistri andmete kohaselt ei kuulu kostjatele AS-i Telver ega AS-i Giga

aktsiaid.

Äriregistri andmete kohaselt on J.V. Tartu Keraamika OÜ osanik. Tsiviilasjas nr 2-14-

59951 on Tartu Maakohtu 30.10.2014. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015. a

määrusega keelatud J.V.ile kuuluva Tartu Kreemika OÜ osa käsutamine J.V.i poolt. Nimetatud

määruste alusel on käsutamise keelumärge seatud ka registrisse. Järelikult on tsiviilasjas nr 2-

14-59951 jõustunud määrus Tartu Keraamika OÜ osa käsutamise keelamise kohta J.V.i poolt

ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohaldada nimetatud hagi tagamise abinõud ka

käesolevas tsiviilasjas.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud hagi

tagamise abinõude asemel jõusse notar K.K. notarikonto aresti 400 000 euro ulatuses. Kostja

väitel on notarikontole deponeeritud 400 000 eurot K.V.i kasuks lähtudes 17.08.2012. a

sõlmitud lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kohase hagi tagamise abinõuga.

Arvestades haginõude ebapiisavat põhjendatust ja hagieseme formuleerimise küsitavusi leiab

ringkonnakohus kokkuvõttes, et piisav on tagada hagi järgmiste hagi tagamise abinõudega:

1) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

5 000 eurot K.V.i kasuks;

2) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule

(asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000

eurot K.V.i kasuks;

3) arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses.

10.6. Määruskaebuse esitajad on õigesti leidnud, et mitmele kinnisasjale kohtulike hüpoteekide

seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata kindlaks rahasumma,

mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse.

Maakohus määras hüpoteekiga koormatud kinnisasjade ja arestitud vallasasjade kohta käivad

rahasummad kindlaks nö gruppide kaupa, mis ei olnud ringkonnakohtu arvates õige.

TsMS §-s 385 sätestatud võimalus saavutada raha maksmise või pangagarantii esitamisega

hagi tagamise määruse täitmise lõpetamine, on sisuliselt samuti hagi tagamise abinõu. Sellisel

juhul tagab võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist makstud raha või esitatud

pangagarantii.

Ringkonnakohtu hinnangul peab rahasumma määramisel, mille tasumisel lõpetatakse hagi

tagamise määruse täitmine, olema selge, millises summas ja eseme eest on rahasumma

määratud, et kostjal oleks võimalus vabastada konkreetne ese arestist või hüpoteegi alt.

Käesoleval juhul on hüpoteekide seadmisel küll selge, millises ulatuses on hüpoteegid kostjate

varale seatud, kuid selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks määrata iga kinnisasja osas

kindlaks rahasumma, mille tasumisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

10.7. Kostja I on esitanud väite, et maakohus on seadnud hagi tagamise abinõud topelt

varasemalt tsiviilasjas nr 2-14-59951 seatud hagi tagamise abinõudega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei soovinud maakohus kohaldada taotletud hagi tagamise abinõusid topelt, s.o

kõigepealt kostja I osas ja seejärel kostja I ja kostja II osas. Maakohus pidas silmas, et kostja I

osas seatud hagi tagamise abinõud kehtiksid ka kostja II suhtes, kuna tegemist on eelduslikult

solidaarvõlgnikega. Ringkonnakohus arvestab hagi tagamise abinõude kohaldamisel sellega, et

tsiviilasjas nr 2-15-12901 on Tartu Maakohtu 26.02.2016. a määrusega (jõustumise ootel)

rahuldatud K.V.i hagi K.V.i ja J.V.i vastu ühisvarale seatud kohtulike hüpoteekide

kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja muu ühisvara arestist vabastamiseks (sh

kohustati kustutama hüpoteegid, mis seati kinnisasjadele nr XXXXX ja XXX; vabastati arestist

notarikonto 400 000 euro ulatuses ja vabastati arestist traktorid ja haagised).

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Kai Kullerkupp