1-14-3743/87 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3743

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. jaanuari 2016

määrus Juri Šutovi (ik 37708082225) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Juri Šutov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 otsusega mõisteti Juri Šutovile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka ning mõisteti J. Šutovile 11. novembrist 2013 ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 3 aastat 27 päeva vangistust.

2. Viru Vangla esitas 25. novembril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Šutovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Peamiselt tugines maakohus oma otsustuse tegemisel süüdlase

varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. J. Šutovit on kriminaalkorras

karistatud kokku üheksal korral ja reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda.

Enamasti on J. Šutovit karistatud narkokuritegude toimepanemise eest. Positiivseks pidas

maakohus kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja võimalusi, mida vabanemine

J. Šutovile võiks kaasa tuua. Lisaks märkis kohus, et kuna isik kannab karistust

rahvatervisevastaste kuritegude eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Uue kuriteo riskifaktoriks pidas maakohus

narkosõltuvust, kriminaalseid tuttavaid ja töökoha puudumist.

Määruskaebus ja taotlus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Šutov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist

ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et ta on nüüdseks

paigutatud ümber avavanglasse. See näitab vangla usaldust J. Šutovi vastu ja süüdlase

suutlikkust käituda õiguskuulekalt. J. Šutov soovib vabaduses jätkata narkosõltuvuse ravimist.

Isikut ei ole varasemalt ennetähtaegselt vabastatud ning ta on kindel, et suudaks ennast

kriminaalhooldaja abiga tõestada. Kuigi J. Šutovi tutvusringkonnas on kriminaalkorras

karistatud isikuid, ei suhtle kinnipeetav nendega. Süüdlase arvates on ta vangistuses teinud

endast kõik oleneva, et vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kohus ei peaks tuginema niivõrd

J. Šutovi minevikule, vaid sellele, et kinnipeetav on valmis alustama seaduskuulekat elu.

5. J. Šutov esitas Tartu Ringkonnakohtule ka taotluse, et kohtutoimikusse lisataks 28. jaanuaril

2016 koostatud individuaalne täitmiskava. Sealt on näha kinnipeetavat positiivselt

iseloomustavad asjaolud, mida ei ole esialgses iseloomustuses. Samuti on J. Šutovi puhul

langenud ära ohuhinnang kõrgohtlik.

Ringkonnakohtu järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

ning õigustatult leidis, et J. Šutov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määrav on see, et J. Šutovit on 9 korda kuritegude toimepanemise eest karistatud, reaalset

vangistust kannab 6-ndat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud

narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. Ta on viljelenud riskivat ja hoolimatut elustiili,

probleemide tekkimisel kasutab ebaotstarbekaid lahendusi ja kordab samu käitumismustreid.

Maakohus leidis, et J. Šutovi käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja

võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist

enne vangistusse sattumist ning seetõttu tuleb tal karistuse kandmist vanglas jätkata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega.

7. J. Šutov kannab alates 7. jaanuarist 2016 karistust avavanglas. Ta registreeriti Töötukassas

tööotsijana ning ta osaleb karjäärinõustamisel. Lisaks tegeleb J. Šutov ka iseseisvalt töö

otsimisega. Kohtule saadetud uuest individuaalsest täitmiskavast on näha, et kuigi kinnipeetav

ei ole veel tööd leidnud, tagaks talle vabaduses sissetuleku töövõimetuspension. Samuti on tal

kindel elukoht ja perekonna toetus. J. Šutov on vangistuses läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme ning läbiviijate sõnul nendest palju õppinud. Kinnipeetav on avaldanud

soovi osaleda Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja tahab narkootikumidest loobuda.

8. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt J. Šutov on motiveeritud muutuma ning

avavanglas viibides ja seal kehtestatud eeskirju järgides ongi tal võimalus enda paranemist

kinnistada ning valmistuda naasemiseks igapäevaellu.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 26. jaanuari 2016 määrus muutmata, J. Šutov vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas