Legislator Case Law & Legislation
3-16-418/4 AI generated

3-16-418/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-16-418/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXX esitas 28.10.2015 Tartu Vanglale teabenõude, milles soovis väljatrükki Tartu Vangla koostatud riskihinnangust kaebaja kohta. Tartu Vangla 30.11.2015 otsusega nr 6-24/8244-2 jättis kaebaja taotluse rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-16-418/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

Keywords

AI generated
risk-determining circumstance investment risk guarantee flight risk risk analysis risk equalisation risk of return
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-418 Määruse kuupäev ja koht

14. märts 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale riskihindamine Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud

1. XXX esitas 28.10.2015 Tartu Vanglale teabenõude, milles soovis väljatrükki Tartu Vangla koostatud riskihinnangust kaebaja kohta.

2. Tartu Vangla 30.11.2015 otsusega nr 6-24/8244-2 jättis kaebaja taotluse rahuldamata.

3. XXX esitas 30.12.2015 Tartu Vanglale vaide eelnimetatud otsusele, taotledes riskihindamise väljastamist.

4. Tartu Vangla 07.01.2016 otsusega nr 1-11/1154-2 tagastas kaebaja vaide, kuid tegi 26.01.2016 uue otsuse nr 1-11/1154-3, põhjendades, et varasemalt tehtud vaie oli lahendatud mitteõiguspäraselt. Tartu Vangla 26.01.2016 vaideotsusega rahuldas XXX 30.12.2015 vaide osaliselt tema kohta koostatud riskihindamise ankeedi kokkuvõtte väljastamisega.

5. XXX esitas 25.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale kogu riskihindamine, selles olev teave ning selle aluseks olnud teabeallikad.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

7. Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2014 kohtumääruse nr 3-13-1751 p-s 9 märgib, et kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumisega või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustamist haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Samas peab haldusorganil olema õiguslikud ja faktiliselt võimalik taotletud haldusakt anda või toiming sooritada.

8. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi määrus nr 21) § 2 lg 1 kohaselt on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) üks osa täitmiskava koostamise protsessist lisaks täitmiskava koostamisele, selle kinnitamisele ja kinnipeetavale tutvustamisele. Määruse nr 21 § 3 lg 4 p-dest 1-10 nähtuvalt analüüsitakse riskihindamise koostamisel kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja ohtlikkust.

9. Hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, annab määruse nr 21 § 3 lg 4 kohaselt riske hindav ametnik. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 kohtumääruse nr 3-13-1751 p-s 9 selgitatuga, et igasugune analüüs ja hindamine sisaldab paratamatult subjektiivseid elemente. Tartu Vangla 26.01.2016 vaideotsusest nr 1-11/1154-3 tulenevalt riskihindamise ankeedi punktihinnangutes sisalduv informatsioon tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel. Riskihindamise ankeet kasutab statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi algoritm välja prognoositava tõenäosuse sooritada uut kuritegu.

10. Määruse nr 21 § 3 lg 1 kohaselt on riskihindamise tulemused täitmiskava koostamise aluseks. Määruse nr 21 § 3 lg 5 kohaselt teeb riske hindav ametnik ettepanekud täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal ja nende rakendamise järjekorra kohta ning lg 6 kohaselt kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel.

11. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust tutvuda kogu riskihindamisega. Riskihindamise ankeedid asuvad kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister) ning vangistusseaduse § 52 lg 6 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Määruse nr 21 § 5 lg 2 kohaselt inspektor-kontaktisik selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi ning seda on Tartu Vangla teinud. Haldusasja materjalidest tulenevalt on kaebajale väljastatud ka tema kohta koostatud riskihindamise ankeedi kokkuvõte.

12. Riskihindamine on vanglateenistuse ametnike töövahend, mis ei oma iseseisvat regulatiivset toimet. Seega puudub kaebajal õigus riskihindamise dokumentidega tutvuda. Hinnangud kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ei saa eraldiseisvalt kinnipeetava õigusi rikkuda ja neid ei saa kohtus eraldiseisvalt vaidlustada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Riigikohtu 17.06.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-95-09 p 26 kohaselt saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX kaebuse Tartu Vangla vastu riskihindamise väljastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe Kohtunik

Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2016.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2016.a määrus RESOLUTSIOON Jätta XXX määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2016. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.