Legislator Case Law & Legislation
1-16-409/16 AI generated

1-16-409/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-409/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-409/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. 2016, Rakvere kohtumajas märts Kriminaalasja number 1-16-409 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasja nimetus

K A 199lg2p7,8,9 i / Erakorraline süüdistatuna KarS § järg ettekanne K A kohta Süüdimõistetu

Kriminaalhoodaja

Kaitsja Kohtuistung

K A, isikukood xxxx, elukoht xxxx Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo 11.03.2016 Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 42 lg 1, KarS § 8 69 lg 6 RESOLUTSIOON

1. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne rahuldada.

2. 20.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16-409 Pöörata täitmisele Viru Maakohtu K A

mõistetud ja ärakandmata karistuse osa

2 (kaks) kuud

. 1 (üks) aasta ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust

3. K A karistuse kandmise algust arvestada alates tema poolt karistuse

kandmisele asumisest.

4. A kaitsjatasu 188,40 (

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K ükssada

5. kaheksakümmend kaheksa eurot, 40 senti) eurot riigi kanda.

6.

Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond

kasuks välja 188,40 (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot, 40 senti) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo K A poolt määratud korras süüdistatava

kaitsjana osutatud õigusabi eest.

2

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse väljatrükk toimetada kätte määruse K A ja kriminaalhooldusametnikule ja jõustumisel saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Viru Maakohtu 20.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16-409 K A 199 lg 2 p mõisteti süüdi KarS §

7,8,9 j 3 kuud vangistust. liitkaristus ärgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 moodustati 27.10.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust ja mõisteti K A kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 11 (üksteist) kuud. Sama otsusega tunnistati

K A pärast 27.10.2015 toimepandud kuriteo eest süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 4 (neli) kuud vangistust. suurendati seda karistust

kuu käesoleva kokkuleppega mõistetava ära kandmata karistuse, s.o 11 (üksteist) van karistuseks kuud vangistust. gistuse võrra mõistes liit 1 (üks) aasta ja 3 (kolm)

2. - KarS § 74 lg 5 ning § 69 lg 1 4 alusel asendati vangistus 450 (neljasaja viiekümne) tunni

üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. K A kohustati

üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel: 1) Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, s.o xxxx;

2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati K A üldkasuliku töö tegemise ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju ühe aasta jooksul summas 609,56 AS- OG Eektra, ile tehes alates kohtuotsuse jõustumisest 2016.a veebruarist igakuulisi makseid vähemalt 50.- euro ulatuses ja lõpetades kohustuse täitmise viimase maksena 2017.a jaanuaris summaga 59,56 kuni ee

lmärgitud kohustuste täitmiseni; KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati K A üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi

ja osalema sotsiaalprogrammis MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia, kontaktisik terapeut/superviisor Kalle Laane juures.

3. 26.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna K A ei ole veebruaris kann n

atanule maksekohustust täitnud ning on soorita ud ettenähtust vähem ÜKT tunde.

Erakorralise ettekande kohaselt 26.02.2016 antud seletuses väitis hooldusalune, et ei soovi üldkasulikku tööd sooritada, soovib vangi minna.

3

K. A ri 2016 maksekohustust tasunud. K. A väitis, et ei ole veebrua sõnul on ta sooritanud veebruaris 2016 vaid 11 (üksteist) tundi üldkasulikku tööd ning rohkem ei soovi teha.

4. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalusega katseajal kohtud 3 korda. Seni on registreerimiskohustust täitnud korralikult, kuid väitis, et järgmisele kohtumisele, mis ametnik

määras 14.03.2016 ta ei ilmu, k broneeritud üldkasulikku tööd una ei viitsi. Hooldusalune oli sooritama alates 16.02.2016 Tapa Vallavalitsusse. Hooldusaluse sõnul sooritas ta veebruaris 2016

ettenähtud 15 tunnist 11 tundi üldkasulikku tööd. Hooldusaluse sõnul ei soovi ta

rohkem üldkasulikku tööd sooritada ning ta ei soovi enam kriminaalhoolduses käia. Ametnik helistas 26.02.2016 Tapa Vallavalitusesse, kus väideti, et hooldusalune on sooritanud

üldkasulikku tööd vaid kahel päeval kokku 8 tundi, seega hooldusaluse enda ÜKT tundides arvestus oli vale. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

5. Kohtuistungil 11.03.2016 ametnik erakorralises ettekandes esitatud jäi kriminaalhooldus taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata. Ta lisas, et K A on sooritatud 8 üldkasuliku töö tundi. K A tunnistab rikkumisi ja on nõus, et karistus pööratakse täitmisele, lisas, et ta ei soovi kriminaalhooldust ega teha üldkasulikku tööd.

6. 8 k KrMS § 42 lg 1 sätestab, ui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt

karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

7. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või

kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud

üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

8. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. K A oli teadlik, et talle määrati Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mis asendati 450

tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati ta

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, üldkasuliku 8 alusel kohustati K A

töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia, kontaktisik terapeut/superviisor Kalle Laane juures.

9. K A ant Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega v i õimalus jätkata elu vabaduses sooritades

üldkasuliku töö tunde ja elades seaduskuulekalt, kuid K A on kriminaalhooldusametnikule teatanud, et ta ei soovi rohkem kriminaalhooldusel olla ega sooritada üldkasuliku töö tunde.

Seega ei ole K A teinud temale kohtu poolt määratud karistuse osas mingeid järeldusi ning teadlikult rikkunud osamaksena kahju ja kohustust hüvitada kannatanule hoidunud kõrvale töö tegemisest. Kohtu hinnangul ei suhtunud K A ele oma karistust täie vastutustundega talle antud võimalus

vabaduses kanda. Eeltoodu alusel peab kohus Viru Vangla põhjendatuks rahuldada

4

Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare

erakorraline ettekanne K A

ja pöörata mõistetud karistus täitmisele.

10. Kohaldad

69 lg 6 tuleb K A es KarS § mõistetud karistus pöörata täitmisele arvestusega, et ta on sooritanud 8 tundi. Lähtudes eeltoodus tuleb öörata täitmisele p Viru Maakohtu 20.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16- 409 K A (1 aasta 3 kuud-8 tundi on 1 aasta 2 kuud 22 mõistetud ja ärakandmata karistuse osa päeva vangistust). K ei ole katseajal osalenud sotsiaalprogrammis, mistõttu ei saa karistuse A vähendamisel kohaldada Kars § 69 lg 4. sätet.

11. 11.03.2016 on määratud kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 188,40

eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. K on alaealine, mistõttu arvestades A

tema v A menetluskulud riigi aralist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus K kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik