1-16-477/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-477

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. 2016, Tallinn märts Kohtuasja number 1-16-477 Kohtukoosseis Meelika Aava, Urmas Reinola Julia Katškovskaja, Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsus B.J-i

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 lärgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.J

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava B.J-i kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja

apellatsioon tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati B.J

süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuuks. KrMS § 238 alusel vähendas kohus B.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust B.J-ile Harju

Maakohtu 16. detsembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis

liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust algusega 21. jaanuarist 2016.

2.

B.J mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti 21. jaanuari

2016 öösel varastas Tallinnas Uuel tänaval asuvas kinokohvikus X AT- kuuluvaid XXXXXX le esemeid kokku 235 euro väärtuses. Lisaks sellele püüdis ta samal öösel ja samast kohast varastada

I - kuuluva seljakoti koos selles olevate esemetega AA- kuuluva MV le kokku 375 euro väärtuses ja le

mobiiltelefoni 50 euro väärtuses. See kuritegu jäi lõpule viimata, sest kohviku töötajad pidasid ta kohvikust väljumisel kinni.

2(3)

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni taotleb kohtuotsuse süüdistatav B.J , kes

tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Süüdistatava hinnangul on talle mõistetud karistus

põhjendamatult karm.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ei keeldunud ta eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata seetõttu, et ta pani toime uue kuriteo ja võeti vaid

seoses sellega vahi alla. Vabaduses viibides on tal võimalus asuda tööle ehitusfirmasse. Palub

arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust. Tema ema on surnud. Isa on haige ning vajab süüdistatava abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt et

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei

esine. Maakohtu otsuses on t süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium

nõustub nende põhjendustega. märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel Apellatsioonis juba arv

esse võtnud.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et B.J-i on varem seitse korda kohtu poolt

karistatud, sealhulgas vangistusega. Viimane kord asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku

tööga, kuid seda ta tegema ei asunud, vaid pani katseajal toime uue kuriteo. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus B.J-ile stmisel juba arvesse karistuse mõi võtnud. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et tuleb mõista karistuseks B.J-ile reaalne vangistus 9 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna asi vaadati läbi lühimenetluses,

siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna B.J pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd,

3(3) s.o katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 4 kohaselt peab üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning

täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 kohaselt on - üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Seega ei saanudki maakohus mõista B.J-ile teistsugust karistust kui reaalne vangistus.

5. Eelnevat silmas pidades leiab koh B.J-ile tukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega

on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p st 2 läbi vaatamata. -