2-15-19375/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-15-19375 Tsiviilasi XXX hagi XXXOÜ vastu 30.09.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (isikukood 38506290270, e-post kiirmenetlus@hot.ee); Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX, e-post XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega;

2. Tuvastada kostja XXXOÜ 30.09.2015 üldkosoleku otsuste tühisus;

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXXkasuks menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 250 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilpkohtumenetluse seadustiku

2-15-19375 Lk 2 / 3

(TsMS) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 6, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et üldkoosoleku otsuse tühistuse tuvastamise pädevus on vaid kohtul. Üldkoosolek saab olukorra tagasipööramiseks teha uues otsuse, kuid puudub võimalus eelneva otsuse tühisuse tuvastamiseks. Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 370 eurot. Hagi tugines lihtsal faktilisel asjaolul, mille kohaselt ei ole hagejat teavitatud koosoleku toimumisest. Faktiväite, kui n.ö negatiivse asjaolu ümberlükkamise kohustus (tõendamiskoormus) lasus kostjal. Hagiavaldus koos lisadega ei ole mahukas ja põhjendused ei ole seotud keeruka õigusliku analüüsiga. Seega hageja õigusabikulu 370 eurot ei ole esitatud põhjendatud ega vajalikus ulatuses.

Õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 250 euro ulatuses. Riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 250 euro ulatuses kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-15-19375 Lk 3 / 3

Peeter Pällin Kohtunik