2-14-58103/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-58103

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-58103 XXXhagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX); Hageja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ; asukoht Paldiski mnt 3A/Kevade 2, 10137 Tallinn; e-post menetlus@mangel.ee); Kostja: XXXosaühing (kehtetu ärinimi XXXOÜ; registrikood XXX; asukoht XXX; e-post XXX); Kostja lepinguline esindaja: Ülo XXX (e-post ylokivi@windowslive.com). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX ja XXXOÜ vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Tsiviilasjas nr 2-14-58103 hageja loobub nõudest kostja vastu ning pooled kinnitavad, et kompromiss lahendab tsiviilasja esemeks olevad vaidluse ning kokkuleppe ja seda kinnitava määruse jõustumisel puuduvad pooltel üksteise suhtes tsiviilasja nr 2-14-58103 esemest tulenevad nõuded ja pretensioonid.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-58103.

3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Vabastada XXX menetluskulude 339 euro hüvitamise kohustusest riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

2-14-58103

1. Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Pooled esitasid 08.03.2016.a kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad jätta menetluskulud nende endi kanda. Hageja palub talle osutatud õigusabi kulud jätta riigi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooltel on menetluskulude osas kokkulepe, mille kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kohus andis hagejale 06.05.2015.a määrusega menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivust summas 75 eurot. Samuti andis kohus 21.01.2015.a määrusega hagejale riigi õigusabi isiku esindamisena tsiviilasja nr 2-14-58103 menetluses. Harju Maakohtu 10.03.2016.a määrusega on advokaadile määratud riigi õigusabi osutamise eest tasuks 264 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 339 eurot.

8. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses

2-14-58103

välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib nimetatud paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus vabastada hageja menetluskulude 339 euro hüvitamise kohustusest riigituludesse, kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik