4-16-1356/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-16-1356

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-1356 Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi Ilme Peedoson kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.02.2016 otsusele väärteoasjas nr 2570,15,001062 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ilme Peedoson, isikukood *, elukoht *, Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats

4 Haapsalu, e-post: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 alusel tühistada PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.02.2016 otsus väärteoasjas nr 2570,15,001062 ja lõpetada Ilme Peedoson suhtes väärteomenetlus KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

2. Saata kohtumääruse ärakiri Ilme Peedoson´ile ja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Menetluse käik 23.02.2016 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Ilme Peedoson kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ otsusele väärteoasjas nr 2570,15,001062. Kaebuses soovib I.Peedoson väärteootsuse tühistamist. 07.03.2016 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja oma seisukoha kaebuse osas. Seisukohas leitakse, et tõendatud on, et I.Peedoson pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, karistus on põhjendatud ning otsuse tühistamiseks ei ole põhjust.

Kohtu seisukoht Ilme Peedoson`ile on väärteoprotokollis süüks arvatud järgmise vaarteo toimepanemine:

4-16-1356

Ilme Peedoson 13.03.2015 ajavahemikul 10.00-13.00 Lääne maakonnas * vallas * vallavalitsuses avalikus kohas solvas sõnadega M K-d. Rikkus KorS § 55 lg 1 p 2. Väärteo kvalifikatsioon KarS § 262 lg 1. 19.02.2016 väärteootsuses, millega I.Peedoson KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos süüdi mõisteti, on teokirjeldus sisult sama, välja on jäänud, et tegu on toime pandud Nõva vallavalitsuses.

KarS § 262 pealkiri on avaliku korra rikkumine ja lg 1 sätestab väärteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on eelkõige sätestatud KorS § 55 ja selle preambulis on välja toodud üldklausel, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival viisil. Riigikohtu lahendites on välja toodud, et teise isiku all tuleb mõelda isikut või isikuid, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. Asjasse puutumatute isikute häirimisega on tegemist siis, kui konflikti lahendamisse saavad enda tahete vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse puutumatud isikud. KorS § 55 lg 1 p 2 sätestab, et avalikus kohas on keelatud teist isikut sõnaga solvata. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (Juura 2015, 4. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, lk 681) on KarS §

262 sisu selgitades asutud seisukohale: „Kuna solvamine üldjuhul karistatav ei ole, on oluline tuvastada, et see toimuks avalikus kohas ja omandaks avaliku korra rikkumise mõõtme.“ Seega ka juhul, kui üks isik teist solvab, on sellise teo kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi vajalik muuhulgas tuvastada, et sellesse konflikti oleks kaasatud kolmandad, asjasse puutumatud isikud.

Käesolevas väärteoasjas ei nähtu väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest, et konflikti oleks kaasatud olnud kolmandad, asjasse puutumatud isikud. VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus saab asja arutada vaid väärteoprotokollis kirjeldatud teo piires. Väärteoprotokoll peab sisaldama kõiki andmeid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kohtul puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid.

Seega, et I.Peedoson poolt M.K solvamine oleks kvalifitseeritav KarS § 262 järgi, peaks olema ka tõendatud, et konflikti olid kaasatud kolmandad, asjasse puutumatud isikud. Sellist asjaolu aga väärteoprotokollis kajastatud ei ole ja kohus ise ei ole õigustatud sellist väärteoprotokollis kajastamata asjaolu tuvastama. Seega väärteoprotokollis kirjeldatud, I.Peedoson´ile süüks arvatud tegu, ei täida KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo koosseisu.

VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesätetest leiab kohus, et PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.02.2016 otsus väärteoasjas nr 2570,15,001062 tuleb tühistada ja I.Peedoson suhtes väärteomenetlus lõpetada, kuna väärteoprotokollis kirjeldatud I.Peedoson`ile süüks arvatavas teos puuduvad väärteo tunnused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik