Legislator Case Law & Legislation
1-15-5137/28 AI generated

1-15-5137/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-15-5137/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-15-5137/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

ja koht 11.03.2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5137 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär

Tõlk Jane VÄLI

Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2016 Kohtuasi

Süüdimõistetu

Viru Vangla materjalid S.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks RESOLUTSIOON

S.I sünd. XXX, isikukood XXX , abitööline xxx

Karistuse kandmise algus 26.01.2015 23.01.2017 lõpp

Jätta S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada

vandeadvokaadi

abi

Deniss MATVEJEVI S.I-le taotlus, määrata tema poolt

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 148 ( ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 08 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega

20

€, vestlus kinnipeetavaga 26.02.2016 20 €,

kohtuistungiks ettevalmistamine 40 €, osalemine

kohtuistungil 20 20 €, käibemaks €, sõidukulud 26.02.2016 Narva

– Jõhvi – Narva 7,80 €, sõidukulud 04.03.2016 Narva

– Jõhvi –Narva 15,60 €, käibemaks 4,68 €). Välja mõista S.I-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 120

2 (ükssada kakskümmend) eurot.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss

MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud sõidukulud 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 08 senti Eesti Vabariigi kanda. Kaitsjatasu tuleb S.I tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele märkida viitenumber

99915700053372 1-15- ja selgitus „S.I

5137 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.I on Viru akohtu 10.08.2015 otsusega KarS 121 lg.1 süüdi tunnistatud Ma § ,

§199 lg.2 p.4, järgi ning 28 päeva 7, 8 karistatud karistusega 1 aasta 11 kuud liit

vangistust. Otsus 26.08.2015. jõustus

Viru Vangla iseloomustus kinnipeetaval on neli kehtivat est nähtub, et

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas at

kannab karistust esimest korda.

Käesolevat vangistust kannab kriminaalhoolduse

teostamisest kõrvalehoidumise eest. Vanglas olles pani kinnipeetav toime uue

kriminaalkuriteo ning ta tunni oodusteguriks stati süüdi kehalise väärkohtlemise eest. S

varguse puhul on

majandusliku kasu saamine ja grupi mõju, kehalise väärkohtlemise puhul on soodusteguriks impulsiivsus, reageering kannatanu tegevuse peale, grupi

mõju.

Kinnipeetavaga xxx on läbi viidud vestlus „ tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega“, lisaks motiveeriv vestlus liitumaks sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õig Kinnipeetav on läbinud Kinnipeetav läbis riigikeele õppetaseme A2, usrikkujale. xxx.

kuid eksamit positiivselt ei sooritanud. Kinnipeetav määrati 26.08.2015 tööle

majandustöödele koristajaks, kuid käskkiri lõpetati 28.11.2015 julgeoleku kaalutlustel. Alates 01.09.2015 õpib kinnipeetav abikoka eriala, kuid omab puudumisi, kuna sellest erialast ta huvitatud ei ole. Kahel korral on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid, kuna ühel korral isik ründas kaaskinnipeetavat ning teisel korral sülitas ametnikule näkku. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda vanaema juurde

aadressil xxx. Nimetatud aadressil elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid.

Vanaemaga on kinnipeetaval suhted head, emaga on suhted taastunud kinnipeetava vangistuse ajal, isaga kinnipeetaval

lähedasi suhteid ei ole. Kinnipeetaval on kaks venda,

kelle a st ühega suhtleb. Kinnipeetaval on kolme astane tütar, lapse emaga elavad lahus.

3 Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Enne vangistust tegi kinnipeetav Vabanedes juhutöid, omab ka lühiajalist ametlikult töötamise kogemust.

on kinnipeetaval olemas garanteeritud xxx-s. Kinnipeetaval on iharidus. Tasumata

põh

võlanõudeid on kinnipeetaval 6698,39 euro ulatuses, samuti on maksmata elatis.

Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut . Kuigi kinnipeetaval on tõendavat dokument

tulevikuks realistlikud eesmärgid, ei oska ta mõista, mis nende saavutamiseks teha tuleb. Kinnipeetav otsib kiireid lahendusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid – ei ilmunud registreerimisele, ei pidanud kinni ajakavadest. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamisel võib kinnipeetav toime panna varavastaseid kuritegusid, konfliktiolukorras võib kasutada vägivalda. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähedasteks on vanaema, ema, isa, tütar ja poolvend. Ema sõnul on soovib kinnipeetav edaspidi osaleda

lapse kasvatamisel Suhted lähedastega on head ja karistuse kandmise ajal suhtleb

kinnipeetav oma lähedastega ma ja ema väitel on kinnipeetav . Vanae vabanemisel sugulaste poolt koju oodatud, lähedased on valmis teda moraalselt toetama. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille

omanikuks on kinnipeetava van vabanemisel moraalselt ja aema, kes on nõus kinnipeetavat

materiaalselt toetama. Nimetatud elamispinnal elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid. Korterimaksete eest on võlad. Kinnipeetava ema selgitas, et rahaliselt ei ole tal võimalik poega toetada, kuid ta on nõus võimaldama pojale toidu. Kinnipeetaval

on põhi kuid jättis mõlemad haridus, mille omandas xxx koolid pooleli. Vabanemisel on kinnipeetavale xxx as seda garanteeritud töökoht s. Nimetatud ettevõtte töödejuhataja kinnit

infot ja kinnipeetavale võimaldatakse töökoht abitöölisena, kus esialgu makstakse

miinimumtöötasu. Karistusregistri andmetel sattus kinnipeetav kinnipidamiskohta

kriminaalhoolduse teostamise varasem kriminaalhooldus st kõrvalehoidumise eest. Seega

tema suhtes ebaõnnestus. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavat karistatud

distsiplinaarkorras neljal korral, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole kinnipeetav

võimeline täitma kehtestatud reegleid.

Maakohtu istung

Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Kinnipeetav S.I seletas maakohtu istungil, et vangla on teda parandanud ja

ta oma prioriteete muutnud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja märkis, et

kinnipeetav on edukalt osalenud sotsiaalprogrammides, tema puhul on suurimad riskid seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida on võimalik kõrvaldada

vabastamisjärgselt sotsiaalprogrammide kaudu. Kinnipeetaval on olemas kindel sotsiaalvõrk ja tegemist on alles teise karistusega, mille puhul võib kinnipeetavale anda

võimaluse.

4 Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis,

et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastava katseajaga tingi lt Karistusseadustiku §76 lg.4 misi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

korduvalt, viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas. Kinnipeetavat on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval 4.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91- e vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu 06 on vangistusest ennetähtaegs õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei

suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ning on vangistuse ajal karistatud nii distsiplinaarkui kriminaalkorras. Eeltoodu alusel ei pea

maakohus õigeks ka kinnipeetava enda seletust, et vangla on teda parandanud.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, kus muuhulgas elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid. Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav alkoholi esmakordselt 9-aastaselt ja

pidevalt hakkas tarvitama 17- kinnipeetav aastaselt. Peale alkoholi tarvitamist võib

muutuda agressiivseks ja käituda vägivaldselt. Kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal kaasneb katseaeg minimaalselt 1

aasta. Arvestades asjaolu, et kinnipeetaval on endal probleemid alkoholi

kuritarvitamisega ja asudes elama elamispinnale, kus on ees samuti

alkoholiprobleemidega ja alkoholi kuritarvitav isik, mõjutab see ilmselgelt kinnipeetava resotsialiseerumist ja ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riske.

Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav korduvalt suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist kriminaalhoolduse ajal puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et seekord suudab kinnipeetav kriminaalhoolduse nõudeid täita ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Maakohus arvestab siinjuures ka Viru Vangla iseloomustuses väljatoodud uute kuritegude toimepanemise riske, mis ei ole madalad.

Kinnipeetava hea läbisaamise vanaemaga ja töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine

vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Samuti ei anna vabastamiseks alust kaitsja seisukoht, et kuna tegemist on alles teise karistusega, võib kinnipeetavale anda võimaluse.

5 Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi

Deniss Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 148,08 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigilt kaitsja kasuks välja. Kinnipeetavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 120 €.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust §76 ning ja juhindus KarS KrMS §383, § , §386, §387 §426 384

ja .

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik