2-15-15238/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. märts 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-15238

Hagi ese

Vjatšeslav

Aaderi

hagi

AAS

"BTA

Baltic

Insurance Company" Eesti filiaali vastu 6500 euro

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

7079 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Vjatšeslav Aader; isikukood XXXX;

elukoht XXXX.

Hageja esindaja: Jekaterina Aader

Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company

Eesti filiaal; registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa

2b, Tallinn, 11415, Harjumaa.

Kostja

esindaja:

Andrus

Reidi;

e-post

andrus.reidi@bta-kindlustus.ee

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Vjatšeslav Aaderi hagi AAS "BTA Baltic Insurance Company"

Eesti filiaali vastu 6500 euro ja viivise saamiseks.

2. Mõista AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti filiaalilt Mogo OÜ

(registrikood12401448) kasuks välja põhivõlg 1405 (üks tuhat nelisada viis) eurot ja

viivis 64 (kuuskümmend neli) eurot 35 senti ning viivis alates 11. märtsist 2016 kuni

põhivõla tasumiseni määras 0,02% tasumata põhivõlast päevas.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palus välja mõista resolutsiooni p-s 2

toodust suurema põhivõla ja viivise

4. Jätta menetluskulud 22% ulatuses AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti

filiaali ning 78 % ulatuses Vjatšeslav Aaderi kanda. Mõista AAS "BTA Baltic

Insurance Company" Eesti filiaalilt Vjatšeslav Aaderi kasuks välja menetluskulu 104

(ükssada neli) eurot 50 senti.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/5

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Vjatšeslav Aader (hageja) esitas 13. oktoobril 2015 Tartu Maakohtule hagi AAS "BTA

Baltic Insurance Company" Eesti filiaali (kostja) vastu põhivõla 6500 euro ja alates 25.

juulist 2015 viivise saamiseks. 20. oktoobril 2015 esitatud hagi täpsustuse kohaselt palus

hageja välja mõista viivise kuni hagi esitamise päevani 105,3 eurot ning alates hagi

esitamisest määras 0,02% põhivõlast päevas. 30. detsembril 2015 esitatud hagi täpsustuse

kohaselt palus hageja nimetatud summa välja mõista kindlustuslepingujärgse soodustatud

isiku Mogo OÜ kasuks. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud kahjukindlustuse lepingu

sõiduki Volvo kindlustamiseks. 29. märtsil 2015 toimus liiklusõnnetus, milles kindlustatud

sõiduk sai kahjustada. 24. juulil 2015 tegi kostja otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast,

põhjusel, et hageja on esitanud valeandmeid liiklusõnnetuse kohta. Hageja leiab, et tema

esitatud andmed olid õiged, mistõttu ei ole kostjal õigust keelduda kindlustushüvitise

väljamaksmisest kindlustuslepingu tingimuste p 3.1.3 alusel.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Lepingu kohaselt on hageja

kindlustusvõtjaks, kuid soodustatud isikuks on Mogo OÜ. Seega on hüvitise saamiseks

õigustatud isikuks Mogo OÜ. Hagist ei nähtu, kelle kasuks soovib hageja hüvitist välja

mõista. Kostja leiab, et liiklusõnnetuse osapooled ei ole esitanud tõeseid andmeid

liiklusõnnetuse toimumise kohta. Ekspertide arvamuse kohaselt teine liiklusõnnetuses

osalenud sõiduk Lincoln seisis õnnetuse hetkel ristmikul. Samas selle sõiduki juhi sõnade

kohaselt liikus ta kiirusega 20-30 km/h. Ei ole usutav, et hageja ei märganud ristmikul

seisvat sõidukit. Kindlustusjuhtum on põhjustatud tahtlikult. Kui leida, et kahju ei ole

põhjustatud tahtlikult, on hageja kahju põhjustanud liiklusreeglite raskelt hooletust

rikkumisest ning kostjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda lepingutingimuste p-de

3.1.4 ja 9.1.2 kohaselt. Hüvitise vähendamise aluseks on ka sõiduki kasutamine taksoga,

mis suurendas kindlustusriski. Kuna hageja sellest kostjat ei teavitanud, siis vabaneb kostja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 445 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitise maksmise kohustusest. Isegi kui

kostja ei vabane hüvitise maksmise kohustusest, ei ole hageja nõude suurus põhjendatud.

Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki väärtus 6000 eurot, millest tuleb lahutada sõiduki

jääkväärtus pärast õnnetust 3000 eurot ning hageja omavastutus 190 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingu täitmisena liiklusõnnetusega hageja kasutuses

olnud autole tekkinud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud

kindlustuslepingu. Seda kinnitab ka sõidukikindlustuse poliis (I kd, tl 10-11). Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et 29. märtsil 2015 toimus liiklusõnnetus, milles kindlustatud

sõiduk sai kahjustada. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga

3/5

kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju. Liiklusõnnetus on Sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 (I kd, tl 87 jj) p-de 2.1.1

ja 2.1.2 kindlustusjuhtumiks. Kostja on esitanud vastuväited tekkinud kahju suurusele ning

leidnud, et esinevad alused kostjal kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks.

4. Kohus käsitleb esmalt kahju suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustatud sõiduki

parandamine oli selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Seega tuleb kahju

hüvitise suurus määrata kindlaks VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi. Nimetatud sätete kohaselt

tuleb kahju hüvitamiseks maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamise hinnale või

asja väärtusele. Asjatundja R.P. arvamuse kohaselt (II kd, tl 34 jj) oli kindlustatud sõiduki

väärtus enne liiklusõnnetust ca 6000 eurot. Muid tõendeid sõiduki väärtuse kohta pole

esitatud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida

kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohtu hinnangul on selliseks kasuks ka

sõiduki õnnetusejärgne väärtus, mis eelviidatud asjatundja arvamuse kohaselt oli 3000

eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk anti pärast õnnetust sõiduki omanikule ja

kindlustuslepingu järgsele soodustatud isikule Mogo OÜ-le. Kohus märgib, et kuna hageja

soovib kahju hüvitamist Mogo OÜ-le ei saa asjaolu, et sõiduk anti väidetavalt hageja tahte

vastaselt Mogo OÜ-le mõjutada asja lahendust. Asjaolu, et Mogo OÜ sõiduki hiljem

odavamalt maha müüs ei ole samuti tähtis. Sarnaselt tuleb ka liisingulepingu lõppemisel

lähtuda VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise ajal,

mitte selle hilisemast müügihinnast (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-156-13, p-d 9-11). Seega saab hüvitatava kahju suuruseks pidada 3000 eurot

(6000-3000), millest tuleb omakorda lahutada kindlustuslepingu järgne hageja omavastutus

190 eurot (vt kindlustuspoliis I kd, tl 10), st hüvitatav summa saab olla 2810 eurot.

5. Kostja on esmalt leidnud, et ta vabaneb kahju hüvitamise kohustusest VÕS § 452 lg 1

kohaselt, kuna hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud asjaolu, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kohus loeb asjatundja

R.P. arvamuse (I kd, tl 111 jj) ning Jurijs Gorbenko arvamusega (I kd, tl 148 jj) tõendatuks

järgmised liiklusõnnetuse toimumisega seotud asjaolud:

-liiklusõnnetus toimus samaliigiliste teede ristmikul, kus ristuvalt teelt tulev auto on nähtav

üksnes vahetult enne ristmikule jõudmist,

-liiklusõnnetus toimus öisel pimedal ajal,

-hageja juhitud Volvo sõitis kiirusega ca 50 km/h,

-teine kokkupõrkes osalenud sõiduk seisis õnnetuse toimumise ajal,

-hageja juhitud Volvo ei pidurdanud maksimaalse tugevusega.

Muid tõendeid hageja tahtluse kohta esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei näita tuvastatud

asjaolud veenvalt hageja tahtlust kindlustusjuhtum põhjustada. Sarnastel asjaoludel

võinuks liiklusõnnetus juhtuda ka olukorras, kus hageja seda ei tahtnud. Seejuures on

hageja välja toonud, et tegeles enne õnnetust autoraadio seadistamisega, mistõttu ta

tähelepanu ei olnud ristmikule pööratud. Hageja tahtlust ei saa tuletada ka lihtsalt asjaolust,

et teise sõiduki juht on andud liiklusõnnetuse toimumise kohta valeütlusi. Selline asjaolu

võiks viidata hageja tahtlusele üksnes juhul, kui oleks tõendatud, et hageja on kuidagi teise

sõiduki juhiga seotud.

Kohus märgib, et asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et kostja ei kaasanud teda

eksperdiarvamuste tegemisele. Sellist kohustust kostjal ei ole ning nimetatud arvamused on

käsitletavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 kohaselt dokumentaalsete

tõenditega.

4/5

6. Kostja väitel rikkus hageja raskelt hooletult liiklusseaduse nõudeid, mistõttu

kindlustuslepingu tingimuste p-de 3.1.4 ja 9.1.2 kohaselt on kostjal õigus kahju

hüvitamisest keelduda. VÕS § 444 sätestab kindlustusvõtjale kohustuse mitte suurendada

kindlustusriski. Selle kohustuse rikkumise tagajärjed sätestab VÕS § 445, mille teise lõike

järgi vabaneb kindlustusandja VÕS §-s 444 märgitud kindlustusvõtja kohustuse rikkumisel

kindlustuslepingu

täitmise

kohustusest

kindlustusvõtjast

tuleneva

asjaolu

tõttu

kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast

kindlustusriski suurenemist. VÕS § 452 lg lg 2 p 2 järgi ei või kindlustusandja tugineda

kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise

kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust,

mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või

vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega

kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 427 lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks

VÕS § 452 lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega vabaneks kostja täies

ulatuses kindlustushüvitise maksmise kohustusest, kui kindlustusjuhtumi ainukeseks

põhjuseks oli hageja raskelt hooletu kindlustuslepingu p 9.1.2, st liiklusseaduse normide

rikkumine. Kui see on kindlustusjuhtumi põhjuseks üksnes osaliselt, vabaneb kostja

täitmise kohustusest vastavas osas.

7. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et hageja rikkus enne liiklusõnnetust

liiklusseaduses sätestatud liiklusreegleid raskelt hooletult. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p

5 kohaselt tuleb samaliigiliste teede ristmikul anda teed paremalt liginevale sõidukile.

Praegusel juhul hageja seda ei teinud, st rikkus viidatud normi. Raske hooletus on VÕS §

104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et

liikluses osalemisel eeldab vajalik hoolsus seda, et sõidukijuht jälgib tähelepanelikult teed

ja liiklusolukorda. Samaliigiliste teede ristmikule lähenedes tuleb valida selline

sõidukiirus, mis võimaldab paremalt tulevat sõidukit märgates seisma jääda. Nagu

eelnevalt on tuvastatud toimus liiklusõnnetus ristmikul, kus ristuvalt teelt tulev auto on

nähtav üksnes vahetult enne ristmikule jõudmist. Seega pidanuks hageja oluliselt kiirust

vähendama, mida ta nagu eespool tuvastatud ei teinud ja sõitis samaliigiliste teede

ristmikule kiirusega 50 km/h ning nagu ta ise väitis ristmikule lähenedes ei jälginud teed,

vaid tegeles autoraadioga. Arvestades eeltuvastatud asjaolusid, et teine sõiduk seisis

ristmikul ning hageja ei pidurdanud maksimaalselt võib järeldada, et hageja olulisel määral

ei jälginud teed ega liiklusolukorda. Samas ei saa hageja raskelt hooletut liiklusreeglite

rikkumist siiski pidada liiklusõnnetuse ainsaks põhjuseks. Liiklusõnnetuse põhjustamisel

oli osa, ka teise sõiduki juhil, kes rikkus LS § 21 lg 2 p 15 ja peatas oma sõiduki ristmikul.

Kuivõrd ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, millises ulatuses põhjustas kahjujuhtumi

hageja raskelt hooletu käitumine loeb kohus selleks TsMS § 233 alusel 50%, mille ulatuses

tuleb kostjalt välja mõistetavat kahjuhüvitist vähendada, st kostjalt tuleb välja mõista 1405

eurot. Sellelt summalt tuleb kostjalt välja mõista ka viivis hageja taotletud määras 0,02%

päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud VÕS § 450 lg 1 kohaselt lugeda viivise

arvutamise alguseks 25. juuli 2015, st pärast kostja kahju hüvitamisest keeldumise otsuse

tegemist. Seega tuleb viivis välja mõista kuni otsuse tegemiseni 229 päeva eest 64,35 eurot

ja edasi pärast otsuse tegemist määras 0,02% tasumata põhivõlalt päevas Kuivõrd lepingu

järgi oli soodustatud isikuks Mogo OÜ ja hageja on taotlenud hüvitise väljamõistmist tema

kasuks, tuleb nimetatud summa mõista kostjalt välja Mogo OÜ kasuks.

8. Kohtu hinnangul ei anna kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks või kostja maksekohustuse

välistamiseks alust asjaolu, et hageja võis olla osutanud kindlustatud sõidukiga

taksoteenust. VÕS § 445 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusandja vabaneda

kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud VÕS §-des 443 ja

5/5

444 sätestatud kohustusi teavitada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest ning mitte

suurendada kindlustusriski võimalikkust. Samas VÕS § 445 lg 3 p 2 kohaselt ei kohaldata

sama paragrahvi lg-d 1 ja 2 juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud

mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas

taksoteenust ajal, mil ta liiklusõnnetusse sattus ega ka vahetult enne seda. Seega ei saa

võimalik kunagine varasem taksoteenuse osutamine olla põhjuseks kindlustusjuhtumi

toimumisele.

9. Kohus märgib, et ebaselge on hageja lõplikes seisukohtades toodud viide kolmanda isiku

kaasamise taotlusele on ebaselge. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavasisulist taotlust

esitanud. Hageja 30. detsembri 2015. a menetlusdokumendi p-s 5 sisalduvat ei saa kohtu

hinnangul kolmanda isiku kaasamise taotluseks pidada. Nimelt TsMS § 216 lg 1 kohaselt

võib pool taotleda kolmanda isiku kaasamist põhjusel, et kohtuvaidluse lahendamise korral

tema kahjuks võib ta kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest

tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kui on alust

eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist poole vastu. Hageja nimetatud põhjendusi

ei ole esitanud, vaid on viidanud asjaolule, et Mogo OÜ võib asjas esitada mingeid

andmeid. Kohus märgib, et menetluses on tõendite esitamise kohustus pooltel.

10. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 22% ulatuses, mistõttu jäävad 22%

menetluskuludest kostja kanda ning 78% hageja kanda. Asjas on menetluskuluks üksnes

hageja tasutud riigilõiv 475 eurot, millest 22%, st 104,5 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik