3-16-87/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse kuupäev

10. märts 2016

Haldusasja number

3-16-87

Haldusasi

Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. veebruari

2016 määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Matvejev esitas 10.01.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles

Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses määruskaebuse esitaja poolt Euroopa

Inimõiguste Kohtule adresseeritud kirjade saatmata jätmisega. Kaebuse kohaselt koostas S.

Matvejev EIK-ile saatmiseks kaebuse ning esitas selle 16.11.2014. a vanglateenistujale. Kiri

tagastati määruskaebuse esitajale 19.11.2014. a kuna ümbrikule kleebitud margid olid

kasutatud. Määruskaebuse esitaja paigutas kirja uude ümbrikusse ning esitas selle uuesti

vanglateenistujale 20.11.2014. a. 25.10.2015. a esitas määruskaebuse esitaja EIK-ile

teabenõude saamaks teada, kas tema poolt 20.11.2014. a esitatud kiri jõudis EIK-ini. EIK-i

09.11.2015. a kirjaga asjas nr 44115/15 teavitati määruskaebuse esitajat sellest, et tema poolt

20.11.2014. a esitatud avaldus pole EIK-ini jõudnud. Määruskaebuse esitaja nõudis

10.01.2016. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses EIK-ile adresseeritud ja edastatud

kirjade saatmata jätmise tuvastamist ning määruskaebuse esitaja diskrimineerimise ja

ebainimliku kohtlemise tuvastamist. Kaebusega koos taotles S. Matvejev riigilõivust

vabastamist kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 02.02.2016. a määrusega (tl 9-10) menetlusabi

taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et S.

Matvejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 10.09.2015. a

– 09.01.2016. a oli S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,95 eurot,

mis ületab nõutava riigilõivu 15 eurot. Seega leidis halduskohus, et tulenevalt HKMS

§ 112 lg 1 p 1 esineb alus menetlusabi mitteandmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. S. Matvejev esitas määruskaebuse (tl 16-18) Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse

tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe

kuu sissetuleku arvutamisel pidanud arvestamata kohustuslike väljaminekutega paberi ja

pastakate ostmiseks, et määruskaebuse esitaja saaks kirjutada kaebusi kohtule. Samuti peab

kinnipeetav säilitama oma sotsiaalseid sidemeid, mistõttu tuleb maha arvata postmarkide

ostmiseks kuluv minimaalselt 0,65 senti kuus. Vangistuses isikutel tuleb teha kulutusi näiteks

tee, suhkru ja soola ostmiseks, kuna neist on kohalikus toidus puudus ning lisaks kohustuslike

kulutusi seebi, šampooni, hambapasta- ja harja ostmiseks, mistõttu on määruskaebuse esitaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vähem kui 15 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 02.02.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest

menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende

piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS §

112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte

andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse

määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema

kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja

vabanemisfondi.

7. Riigikohus leidis 12.03.2012. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kinnipeetava

isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja

vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1

p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas

käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul

kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete

kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad.

Määruskaebuse esitaja nimetatud kulutusi toidule, postmarkidele, kirja- ja hügieenitarvetele

pole HKMS § 112 lg-s 1 maha arvatavate kululiikidena loetletud ning Tartu Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust lugeda neid analoogia korras eluasemele tehtud kulutusteks.

Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et põhjendatud ei ole lisatoidule ja

hügieenitarvete tehtavate kulutuste mahaarvamine (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14;

TrtRnKm 27.06.2012, 3-12-625, p 7; TrtRnKm 26.01.2016, 3-16-59, p 7). Samamoodi pole

kohtud pidanud vajalikuks arvata maha kulutused postmarkide ostmiseks (TrtRnKm

26.09.2013, 3-13-1294, p 14) või kirjatarvete ostmiseks (TlnRnKm 10.12.2015, 3-15-1862 p

7).

8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus õigesti määruskaebuses nimetatud

kululiigid maha arvamata ning leidis, et määruskaebuse esitaja keskmine kahekordne ühe kuu

sissetulek perioodil 10.09.2015. a – 09.01.2016. a oli 16,95 eurot, millest piisab riigilõivu 15

eurot tasumiseks, mistõttu ei saa talle tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.

9. Tartu Ringkonnakohus lisab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei anta haldusasjas menetlusabi

riigilõivu tasumiseks ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine

ei ole edukas. Seega ka vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, ei anta

menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks. Käesoleval juhul soovib

määruskaebuse esitaja EIK-ile esitatud kirjade saatmata jätmise tuvastamist ning

diskrimineerimise ja ebainimliku kohtlemise tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamiseks

peab lisaks õiguste riivele olema määruskaebuse esitajal tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1

põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on üks kaebuse rahuldamise eeldustest ning

selle väljatoomine on kaebaja ülesanne (RKHKm 06.05.2009, 3-3-1-21-09, p 23).

Määruskaebuse esitaja pole väljendanud soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõuet, vaid on

oma huvi põhjendanud sellega, et soovib hiljem taotleda enda vangistusest vabastamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa

määruskaebuse esitaja eesmärgi saavutamisele, milleks on vangistusest vabastamine. Seetõttu

on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja

kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning esineb alus menetlusabi andmisest

keeldumiseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt.

10.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Tanel Saar