3-15-1614/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1614 Haldusasi Black Land OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/006379-60 ja 21.05.2015 vaideotsuse nr 6-1/2752-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Black Land OÜ, esindaja Marko Kalev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaire Vacker Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.04.2016.

ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 23.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/006379-60 Black Land OÜ-d tasuma maksusumma 361 310,51 eurot. Maksuotsuse kohaselt kontrollis MTA Black Land OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september 2011 ning vedelkütuse soetust Reinoil OÜ 31.05.2011 arve nr 11070 alusel ja vedelkütuse müüki Floydberg OÜ-le Black Land OÜ 31.05.2011 müügiarve nr 258 alusel. Kontrolli tulemusel vähendas MTA mai 2011 sisendkäibemaksu 139 360 eurot, 20% määraga käivet 657 830 eurot ja käibemaksu 131 566 eurot ja suurendas mai 2011 tasumisele kuuluvat käibemaksu 7794 eurot; suurendas september 2011 20% määraga käivet 657 830 eurot ja käibemaksu 131 566 eurot; vähendas september 2011 sisendkäibemaksu 1124,88 eurot ja suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 132 690,88 eurot ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 830 725 eurolt september 2011 eest 220 825,63 eurot. Maksuarvestuse muudatused ja maksude määramine olid tingitud sellest, et Black Land OÜ: 1) ei soetanud tegelikult mais 2011 kütust Reinoil OÜ-lt; 2) ei teinud mais 2011 tehingut Floydberg OÜ-ga ja kajastas septembris 2011 maksuarvestuses alusetult kreeditarvet; 3) kajastas september 2011 käibedeklaratsioonil (KMD) alusetult sisendkäibemaksu hulgas summa 1124,88 eurot; 4) tegi septembris 2011 OK Oiltrade OÜ-le ja Pakavi Partners OÜ-le alusetult väljamakseid 830 725 eurot.

2(5) 2. Black Land OÜ esitas MTA 23.03.2015 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 21.05.2015 vaideotsusega nr 6-1/2752-2 rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. Black Land OÜ esitas 22.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.03.2015 maksuotsuse ja 21.05.2015 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et käibemaksu kumulatsioon ei ole lubatav. Reinoil OÜ andis 06.06.2011 ettevõtte üle, millega läksid üle ka nõuded ja kohustused. Tulenevalt kontrollaktist muutis MTA kaebaja 2011 maikuu KMD-d. Kaebajal tekkis sellest tulenevalt nõudeõigus Reinoil OÜ vastu ning ta tasaarveldas 19.06.2015 antud nõuded ja kohustused. Tulumaksu määramine on seadusvastane, sest kaebaja on sõlminud laenulepingu. Kaebusele oli lisatud 06.06.2011 ettevõtte üleandmise leping Reinoil OÜ ja OK Oil OÜ vahel ning 01.01.2011 laenuleping Black Land OÜ ja Pakavi Partners OÜ vahel summas 10 miljonit eurot. Kaebaja esitas ka 22.12.2015 ja 12.02.2016 kohtule täiendavaid dokumente. 4. Maksu- ja Tolliamet palus 30.07.2015 vastuses kaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja seisukoht Reinoil OÜ ettevõtte ülemineku ja mingisuguste nõuete tasaarvestamise kohta on asjassepuutumatu ja arusaamatu. Tulumaksu puutuvalt ei vaidle kaebaja vastu, et OK Oiltrade OÜ-le tehtud väljamakse 313 300 eurot ei ole ettevõtlusega seotud. Kaebaja ei ole maksu- ega vaidemenetluses põhjendanud ega tõendanud ka Pakavi Partners OÜ-le 517 425 euro suuruse väljamakse tegemise alust. Vastustaja ei pea alles kohtumenetluses esitatud 01.01.2011 laenulepingut usaldusväärseks tõendiks. Vastustaja märkis 18.02.2016 seisukohas täiendavalt, et kuna kaebaja esitas kohtule 22.12.2015 ja 12.02.2016 erinevaid dokumente ilma igasuguste põhjendusteta nende tähtsuse kohta käesolevas asjas, siis tuleks need dokumendid tähelepanuta jätta. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kaebaja taotleb MTA 23.03.2015 maksuotsuse ja 21.05.2015 vaideotsuse tühistamist. 6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et tugineb kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 maksuotsuse (sh selle osaks oleva kontrollakti) ja vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata. I 7. Kaebaja esitas 22.06.2015, 22.12.2015 ja 12.02.2016 kohtule tõendeid, mis ei sisaldu maksumenetluse toimikus. Kohus selgitas kaebajale 21.12.2015 määruses (III kd, tl 113) järgmist: “MKS § 92 lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus selgitas 14.11.2007 otsuses nr 3-3-1-47-07 (p 12-13) ja 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 (p 27), et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest.“ Kohus andis kaebajale nii 21.12.2015 kui ka 25.01.2015 määruses (IV kd, tl 162) võimaluse selgitada, miks ta ei esitanud tõendeid juba maksumenetluses ja kuidas kohtumenetluses esitatud tõendid seonduvad MTA 23.03.2015 maksuotsuse alusel käibe- ja tulumaksu määramisega.

3(5) Kuna kaebaja ei esitanud kohtule mingit selgitust tõendite hilinenud esitamise kohta ja tõendid on suuresti varasemate kuupäevadega kui vaidlustatud maksuotsus, st ilmselt oleks kaebajal olnud võimalik need esitada juba maksumenetluses, jätab kohus kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid tähelepanuta. II 8. Kaebaja arvates on käibemaks määratud õigusvastaselt. 9. Reinoil OÜ 31.05.2011 arve nr 11070 kohaselt soetas kaebaja Reinoil OÜ-lt vedelkütust 836 160 euro eest, sh käibemaks 139 360 eurot. Kaebaja kajastas seda käibemaksu oma 2011. a mai sisendkäibemaksu hulgas. MTA leidis, et kaebajal ei olnud õigust nimetatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas kajastada, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olev arve ei vasta nõuetele – arvele on tehingu majanduslik sisu märgitud valesti ning kauba soetamine ei ole tõendatud. MTA tugines käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. MTA põhjendas kontrollakti p-s 1.2.2.1, et kaebaja ei ole Reinoil OÜ arvel näidatud kütust tegelikult soetanud, sest: 1) kaebajal puuduvad kütuse reaalset soetust tõendavad kütuse saatedokumendid; 2) kaebajal ja ka Reinoil OÜ-l puudub teave kütuse vedaja kohta; 3) kaebaja ei ole aadressil Narva mnt 42, Rakvere, Reinoil OÜ 31.05.2011 arvel kajastatud vedelkütust hoiustanud; 4) kaebaja annab MTA-le teadlikult eksitavat teavet kontrollitava kütuse olemasolu kohta aadressil Narva mnt 42, Rakvere, asuvas terminalis (MTA arestis Narva tn 27a, mitte Narva mnt 42 asuva kütuse); 5) Reinoil OÜ ei ole 31.05.2011 arvel kajastatud sertifikaadiga VSD90409 diislikütust soetanud; 6) Reinoil OÜ ei ole 31.05.2011 arvel kajastatud sertifikaadiga VSD97304 vedelkütust soetanud. MTA tuvastas kontrollakti p-s 1.2.2.2, et kaebaja ja Reinoil OÜ vahel ei ole tehingut 31.05.2011 arve alusel toimunud, arvestades kontrollakti p-s 1.2.2.1 tuvastatut ja järgmist: 1) kaebaja ei ole Reinoil OÜ 31.05.2011 arve alusel soetatud vedelkütuse eest tasunud; 2) puuduvad tõendid kütuse edasimüügi kohta; 3) Reinoil OÜ-l puudus mais 2011 tavapärane majandustegevus. Kontrollakti p 1.2.2.3 kohaselt kaebaja teadis, et ei ole Reinoil OÜ arvel kajastatud kütust soetanud, sest: 1) arvel kajastatud kaup puudub; 2) kogu info valdaja on Marko Kalev, kes oli mais 2011 nii kaebaja kui Reinoil OÜ juhatuse liige. Maksuhaldur esitas täiendava põhjenduse 23.03.2015 vaideotsuse p-s 8. Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1, Riigikohtu 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p 20). 10. Kaebaja väidab, et maksuotsuse tagajärjel tekib käibemaksu kumulatsioon, sest Reinoil OÜ andis 06.06.2011 ettevõtte üle, millega läksid üle ka nõuded ja kohustused. Tulenevalt kontrollaktist muutis MTA kaebaja 2011 maikuu KMD-d. Kaebajal tekkis sellest tulenevalt nõudeõigus Reinoil OÜ vastu ning ta tasaarvestas 19.06.2015 antud nõuded ja kohustused. Kaebaja ei ole maksu- ega vaidemenetluses tuginenud ettevõtte üleminekule ega nõude tasaarvestusele ning kohus selgitas eespool, et ei arvesta kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid. Seega on kaebaja väited käibemaksu kumulatsioonist ja ettevõtte üleminekust

4(5) paljasõnalised ega lükka ümber maksuotsuse järeldust, et kaebaja ja Reinoil OÜ vahel ei ole 31.05.2011 arvel nr 11070 märgitud tehingut tegelikult toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. 11. Muus osas (vt maksuotsuse p 2.2 ja 2.3 ning vaideotsuse p 9) ei ole kaebaja käibemaksu määramisele kaebuses vastuväiteid esitanud ja seetõttu kohus maksuotsuse neil osadel pikemalt ei peatu, nõustudes maksu- ja vaideotsuse põhjendustega. III 12. Kaebaja väidab, et tulumaksu määramine on õigusvastane. 13. MTA leidis, et kaebaja tegi 2011. a septembris ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 830 725 eurot ja maksustas need väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas näiteks 13.02.2014 otsuse nr 3-3-1-83-13 p-s 19, et TuMS § 51 lg 2 p 3 on väljakujunenud kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma. Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte. MTA põhjendas kontrollakti p-s 1.5.2.1, et kaebaja tasus septembris 2011 OK Oiltrade OÜ-le 313 300 eurot, kuid ei esitanud kontrollimenetluse käigus ise ega ka maksuhalduri korraldusel väljamaksete aluseks olevaid algdokumente ning väljamaksed on tehtud M. Kaleviga seotud äriühingule (M. Kalev on OK Oiltrade OÜ juhatuse liige). MTA põhjendas kontrollakti p-s 1.5.2.2, et kaebaja tasus septembris 2011 Pakavi Partners OÜ-le 517 425 eurot, kuid ei esitanud kontrollimenetluse käigus ise ega ka maksuhalduri korraldusel väljamaksete aluseks olevaid algdokumente ning väljamaksed on tehtud M. Kaleviga seotud äriühingule (M. Kalev oli Pakavi Partners OÜ juhatuse liige). Maksuhaldur on tulumaksu määramist täiendavalt põhjendanud vaideotsuse p-s 10. Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja kaebajal tuleb tõendada, et tulumaks määrati valesti. 14. Kaebaja arvates on tulumaksu määramine õigusvastane, sest kaebaja on sõlminud 01.01.2011 laenulepingu Pakavi Partners OÜ-ga. Kaebaja ei ole maksu- ega ka vaidemenetluses tuginenud Pakavi Partners OÜ-ga sõlmitud laenulepingule ning kohus selgitas eespool, et ei arvesta tõendeid, mille kaebaja esitas alles kohtumenetluses. Seega on kaebaja väited paljasõnalised ega lükka ümber maksuotsuse järeldust, et tulumaks tuleb määrata väljamaksete aluseks olevate algdokumentide puudumise tõttu. 15. Muus osas (vt maksuotsuse p 2.4 ja vaideotsuse p 10) ei ole kaebaja tulumaksu määramisele vastuväiteid esitanud ja seetõttu kohus maksuotsuse neil osadel pikemalt ei peatu, nõustudes maksu- ja vaideotsuse põhjendustega. IV 16. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud nii käibe- kui ka tulumaksu määramist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses maksude määramise ebaõigsust tõendanud ega maksuotsuse järeldusi ümber lükanud. Järelikult puudub 23.03.2015 maksuotsuse ja 21.05.2015 vaideotsuse tühistamiseks alus ning kaebus jääb rahuldamata.

5(5) 17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit