3-16-488/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-488 Haldusasi FARM INKASSO OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2016 ehitusloa nr 1612229/00148 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – FARM INKASSO OÜ, volitatud esindaja Kristo Kallas; Vastustaja – Tallinna linn. Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KAEBAJA VÄITED

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) väljastas 08.02.2016 ehitusloa nr 1612229/00148 (edaspidi ehitusluba) Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja tee 24 (edaspidi kinnistu) asuva ehitise laiendamiseks.

2. 09.03.2016 saabus Tallinna Halduskohtule Farm Inkasso OÜ kaebus ehitusloa tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks.

Kaebaja tugineb kaebuses järgmistele asjaoludele:

2.1. Kaebuse eesmärgiks on vältida ehitatava hoone ning seeläbi kinnistu väärtuse vähenemist nõuetele mittevastava ehitustegevuse tõttu. Kaebaja leiab, et tal on õigustatud huvi õiguspärase ja ohutu ehitustegevuse suhtes, et tagada hoone kui kinnisasja olulise osa väärtuse säilimine. Kaebaja õigustatud huvi tuleneb sellest, et 03.12.2015 loovutati kaebajale nõue, mille sisuks on kinnistu endise omaniku (OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud) ja kolmandate isikute vahel sõlmitud võlakokkulepe, mis muutus sissenõutavaks hiljemalt 15.12.2015. Võlakokkuleppe täitmise asemel võõrandas OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud kinnistu Merivälja tee 24 OÜ-le.

2.2. Kaebaja oli kinnistu võõrandamisel pahatahtlik ja võlausaldaja huve kahjustav, mistõttu on võimalus, et kinnistu on võimalik OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud varakoosseisu tagasi võita

2

ning seeläbi kinnistu arvelt kaebaja nõue rahuldada. Vara tagasivõitmine on võimalik nii pankrotimenetluses, mille algatamise taotluse esitas kaebaja Harju Maakohtule 01.03.2016, kui ka täitemenetluses, mis järgneb juhul kui tsiviilasjas nr 2-16-54 kaebaja nõue OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud vastu rahuldatakse. Selleks, et kaebaja nõue oleks võimalik kinnistu arvelt rahuldada tuleb tagada, et kinnistu väärtus ei väheneks, ega tekitataks juurde ehitustegevusega kaasnevalt täiendavaid kohustusi ja kolmandate isikute nõudeid, mis omakorda vähendavad kaebaja võimalust nõude realiseerimiseks.

2.3. OÜ Merivälja tee 24 ainsaks varaks on kinnistu, mis on hüpoteekidega koormatud ning tagamata on, et ehitusloa alusel alustatud ehitustegevus suudetakse realiseerida ja lõpule viia. Seega kahjustab ehitustegevus ja ehitustegevuse jätkumine kaebaja õigusi.

2.4. Ehitusluba on õigusvastane põhjusel, et sellele ei ole koostatud kohustuslikku ehitusprojekti ekspertiisi. Kuna ekspertiisi eesmärgiks on tagada hoone ohutus, siis selle puudumisel ei ole tagatud, et hoone väärtus tulevikus kasvab või vähemalt ei vähene.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 1 alusel võib kaebuse esitada subjektiivsete õiguste rikkumisele tuginedes. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta 23.10.2013 määruse nr 3-3-1-29-13 punktis16 märkinud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ning selle väljaselgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1).

Kaebeõigusele annab kohus hinnangu kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-96-13, punkt 15; 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, punkt 15; 14.02.2011 otsus nr 3-3-1-76-10, punktid 16 ja 17). Kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust (vt Riigikohtu 07.06.1999 määrus nr 3-3-1-26-99, punkt 4).

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse siis, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktiväited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt:

5. Kohtu hinnangul on ilmne, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ega saa iseseisvalt tekitada kaebajale varalist kahju. Kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu ega selle naaberkinnistu omanik. Kaebaja on kaebuse eesmärgi sõnastanud järgmiselt: „vältida ehitatava hoone ning seeläbi ka kogu kinnistu väärtuse vähenemist nõuetele mittevastava ehitustegevuse tõttu.“

Kaebaja ja kinnistu endise omaniku vahel on tsiviilõiguslik vaidlus (tsiviilasi nr 2-16-54) ning hüpoteetiliselt ei ole välistatud vara tagasivõitmine endisele omanikule ning seejärel hüpoteetiliselt tekkiv vajadus nõude rahuldamiseks kinnistu müügi kaudu. See ei anna aga alust väita ehitusloaga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkust käesoleval hetkel. Kaebajal on kaebusest nähtuvalt üksnes huvi tasandil väga hüpoteetiline puutumus vaidlustatava ehitusloaga. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatakse kohtusse pöördumise õigus lähtuvalt subjektiivse õiguse rikkumisest. HKMS ei näe ette kaebeõigust võib-olla tulevikus tekkiva õiguse kaitseks.

3

Kohus märgib, et kaebaja eesmärgiks on eeskätt 30.09.2015 kokkuleppest ja 03.12.2015 nõude loovutamisest tuleneva võlgnevuse likvideerimine. Kaebaja saab 30.09.2015 kokkuleppest tulenevaid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses ning seda on kaebaja ka teinud (tlk 19-21). Halduskohtumenetlus ei ole ette nähtud teistes menetlustes isikute survestamiseks.

6. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada ka HKMS § 44 lg 2 alusel. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik (edaspidi EhS) ei näe ette ehitusloa vaidlustamist populaarkaebusena (avalikes huvides) või puutumuskaebusena (kaebuse esitamine kaebaja olulisele huvi(de)le tuginedes).

7. Seoses kaebaja väidetega ohutust ehitamisest peab kohus vajalikuks selgitada, et ehitamisele kehtivad EhS 2. peatükis sätestatud nõuded, mis peavad tagama ehitise ja ehitamise ohutuse. Et ehitis vastaks nõuetele ning oleks ohutu tagab lõppastmes kasutusloa menetlus, kus omakorda hinnatakse ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitusloale.

8. Kuna kaebus tagastatakse tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

9. Kaebajal on õigus esitada taotlus esialgse õiguskaitse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks pärast määruse jõustumist (HKS § 104 lg 5 p 1). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann