2-13-25441/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-25441

Tsiviilasi

Galina Dubova hagi KÜ Metsapargi 18 vastu üldkoosoleku

otsuse tühistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Metsapargi 18 apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) KÜ Metsapargi 18 (reg kood 80008665),

lepinguline esindaja Paul Paas

Vastustaja

(hageja)

Galina

Dubova

(isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. märtsi 2015.a otsus muutmata.

2. Jätta

KÜ

Metsapargi

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

KÜ Metsapargi 18 kanda.

4. Mõista KÜ-lt Metsapargi 18 Galina Dubova kasuks välja

180 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

katteks. Menetluskulude hüvitis kanda Galina Dubova

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Galina Dubova palus 23. mail 2013 KÜ Metsapargi 18 vastu esitatud hagiavalduses tühistada

korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse osas, millega hagejat kohustati hüvitama

korteriühistule tekitatud kahju summas 445,87 eurot (üldkoosoleku otsuse p 6). Hageja leiab, et

tema pole isiklikult korteriühistule kahju tekitanud ja seega on korteriühistu nõue alusetu.

Hageja leidis, et korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse p 6 on vastuolus seaduse,

korteriühistu põhikirja ja heade kommetega. Väidetav kahju tekitanud käitumine seisnes hageja

poolt maksegraafiku sõlmimises isikuga, kellel oli korteriühistu ees võlgnevus. Hageja väitel oli

tal õigus esindada korteriühistut nii maksegraafiku sõlmimisel kui ka kohtus. Samuti tulenes

otsus sõlmida maksegraafik korteriühistu juhatuse otsusest, mitte hageja enda otsusest.

Kui korteriühistu ei olnud nõus juhatuse otsusega maksegraafiku sõlmimiseks, tulnuks tühistada

juhatuse otsus, mitte aga nõuda juhatuse liikmelt (hagejalt) kahju hüvitamist. Ei ole selge, kust

tuleneb kahju hüvitise summa, kostja pole seda põhjendanud ega esitanud viivise arvestust.

Üldkoosoleku otsus kuulub tühistamisele ka seetõttu, et üldkoosolek ei olnud pädev sellist otsust

vastu võtma, kuna see ei tulene korteriühistu põhikirjast. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt

vaidlustatav 16.04.2013 otsus oli seotud ühise tegutsemisega ja nende kulude kandmisega, mis

olid vajalikud elumaja majandamiseks ja säilitamiseks.

2. Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning leidis, et korteriühistu otsus on seaduslik. Nimelt

sõlmis hageja korteriühistu võlgnikuga Niina Skippariga maksegraafiku. Nimetatud tehingu

tegemiseks puudus aga hagejal volitus, kuna tema ei olnud korteriühistu juhatuse liige. Sõlmitud

maksegraafik tõi korteriühistule kahju menetluskulude ja viiviste näol. Kostja leidis, et kahju

eest vastutab hageja ja seega põhineb korteriühistu otsus, millega kohustati hagejat kahju

hüvitama, õiguslikul alusel ja seda ei ole võimalik tühistada.

Kostja ei nõustunud väitega, et põhikirjast ei tulene üldkoosoleku pädevust kohustada

korteriühistu liiget kahju hüvitama. MTÜS § 18 lg 2 kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid

kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud

juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Majandusaasta aruande läbivaatamisel

peab liikmete koosolek otsustama ka ühistule majandusaasta jooksul tekitatud kahjude küsimuse.

Ükski seadus ei keela korteriühistu juhatusel delegeerida korteriühistu üldkoosolekule kui

juhatusest kõrgemal asuvale juhtorganile mõne küsimuse otsustamist. Kuna 16.04.2013

üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis ongi juhatus delegeerinud korteriühistu üldkoosolekule,

et viimane otsustaks hageja poolt tekitatud kahju väljanõudmise küsimuse. Kostja on seisukohal,

et mõlema poole kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas oma 27. märtsi 2015.a otsusega hagi ja tühistas KÜ Metsapargi 18

16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse päevakorra punktis 5 punktis 6 toodu osas.

Kohus märkis, et hageja on pöördunud KÜ Metsapargi 18 16. aprilli 2013 üldkoosoleku otsuse

p 6 tühistamiseks kohtusse 23.05.2013, seega MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaja

jooksul.

Kohus juhtis tähelepanu sellele, et antud asjas palus hageja tühistada korteriühistu otsuse, mitte

aga tuvastada kahju hüvitamise kohustuse puudumine. Otsuse tühistamise seisukohalt ei oma

tähtsust hagiavalduses kirjeldatud asjaolud, samuti kostja vastustes olevad väited hagejapoolse

kahju tekitamise kohta, kuna käesoleva menetluse raames ei lahenda kohus vastava nõude

puudumise tõttu küsimust, kas hageja peab kahju hüvitama või mitte. Otsuse tühistamiseks tuleb

hagejal tõendada, et esinevad MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud asjaolud.

Kohus viitas KÜS § 2 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-11, mille kohaselt saab

korteriühistu üldkoosoleku otsusega KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult

otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja

majanduskulude kandmise üle.

Kohus nõustus hageja seisukohaga leides, et üldkoosolek ei ole pädev otsustama, kes ja millises

ulatuses korteriühistule kahju on tekitanud Kahjuhüvitise puhul ei ole tegemist

majandamiskuludega KÜS § 15¹ mõttes. Üldkoosoleku ülesandeks on korteriühistu juhtimine

vastavalt korteriühistu eesmärkidele. Kui korteriühistule oli tekitatud kahju, isegi oma liikme

poolt, ei ole sellise kahju väljanõudmine ühistu eesmärkidega ega tema juhtimisega hõlmatud ja

jääb väljapoole korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse reguleerimisala.

Tulenevalt Kohtute seaduse § 2 lg-st 1 mõistab õigust ainult kohus. Seetõttu ei saa korteriühistu

juhatus üldkoosolekule ühistu liikme poolt tekitatud kahju väljanõudmise küsimust delegeerida.

Üldkoosolekul oli võimalik määrata esindaja, kes võib kahju hüvitamise nõudega kohtusse

pöörduda, samuti anda luba sellise nõudega kohtusse pöördumiseks.

Kohus leidis, et hagiavalduses muud toodud asjaolud ei ole asjakohased, mistõttu kohus ei

pidanud vajalikuks neid uurida ja analüüsida. Kohus on 02.04.2014 istungil hagejale selgitanud

vajadust kaaluda, millist nõuet esitada kostja vastu, sh võimalust esitada tuvastushagi kahju

hüvitamise kohustuse puudumise osas. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude

lahendamisel puudub kohtul vajadus selgitada välja, kas kahju on tekkinud, kes on kahju tekitaja,

kas kahju tekitamine oli õigusvastane ning kas esines põhjuslik seos hageja teo ja kahju

tekkimise vahel. Hinnata tuleb, kas otsus on vastuolus seadusega ning kas üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 toodud eeldused on täidetud.

Kohus pidas asjakohatuks väidet, et vaidlustatud otsuse lahendamine kuulus kõigi

korteriomanike pädevusse. Vaidlustatud küsimus ei tulene korteriomanike ühisusest ega puuduta

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kuna korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ei

kuulu kahjuhüvitise väljanõudmise küsimuse otsustamine, on korteriühistu otsus tühine ja hagi

kuulub rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ Metsapargi 18 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on kohtuotsuse resolutsioon arusaamatu. Hageja pöördus kohtusse KÜ Metsapargi 18

16.04.2013 üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamiseks. Maakohus tühistas KÜ Metsapargi 18

16.04.2013 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkti 5 punktis 6 toodud osas;

2) ei ole hageja oma haginõuetes päevakorrapunkti 6 tühistamist nõudnud. Seega on kohus

väljunud hagi piiridest;

3) on kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus leidis, et juriidilise isiku (kostja) kõrgeima organi

(üldkoosoleku) pädevusse ei kuulu ühistu liikme poolt tekitatud kahju väljanõudmise

otsustamine. Samas on kohus asunud seisukohale, et üldkoosolekul oli võimalik valida

esindajat, kes võib kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda, samuti anda luba sellise

nõudega kohtusse pöördumiseks;

4) otsustas käesoleval juhul üldkoosolek sisuliselt seda, et liikme poolt tekitatud kahju tuleb välja

nõuda kahju tekitanud liikmelt. Kahju väljanõudmisega saab tegeleda korteriühistu juhatus,

võttes aluseks üldkoosoleku otsuse. Korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole tagatud sunni

vahenditega nagu seda on kohtulahend. Juhul kui liige vabatahtlikult kahju ei hüvita, siis

pöördubki korteriühistu vastava hagiga kohtusse;

5) oli 16.04.2013 üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosoleku päevakorras esimehe 2012.a

ühistu majandusaasta aruanne, mida koosolekul ei kinnitatud. Küll aga otsustas üldkoosolek

2012.a majandusaastal Galina Dubova poolt korteriühistule tekitatud varalise kahju

väljamõistmise. Korteriühistu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Majandusaasta

aruande läbivaatamisel peab liikmete koosolek otsustama ka ühistule majandusaasta jooksul

tekitatud kahjude küsimust. Selliseks küsimuseks osutuski tollase korteriühistu liikme poolt

majandusaastal tekitatud kahju küsimus;

6) ei ole Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-11 asunud seisukohale, et üldkoosolek võib vastu

võtta otsuseid ainult elamu majandamiseks ja säilitamiseks;

7) ei keela ükski seadus ei keela korteriühistu juhatusel delegeerida korteriühistu üldkoosolekule

(juhatusest kõrgemal asuvale juhtorganile) mõne küsimuse otsustamist. Kuna 16.04.2013

üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis ongi tegemist juhatuse poolt delegeerimisega

korteriühistu üldkoosolekule, et viimane otsustaks hageja poolt tekitatud kahju väljanõudmise

küsimuse;

8) ei ole käesoleval juhul asjakohane KÜS § 13 lg 4 (korteriühistu otsuste siduvus kõigile ühistu

liikmetele), kuna 16.04.2013 koosolekul otsustati korteriühistu liikme poolt tekitatud kahju

väljanõudmine. Otsus puudutas konkreetset isikut, mitte kõiki korteriühistu liikmeid;

9) ei ole maakohus ülaltoodud põhistustel järginud TsMS §-des 436 ja 442 lg 8 sätestatud

nõudeid. Kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme ning see on toonud asjas kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

5. Vastustaja Galina Dubova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellandil ei ole alust maakohtu otsuse

vaidlustamiseks;

2) ei nõustu vastustaja 16. aprillil 2013.a üldkoosolekul vastuvõetud otsusega ega sellega, et ta

on kohustatud hüvitama justkui tema poolt korteriühistule tekitatud kahju;

3) ei tunnista vastustaja oma süüd ning vaidlustab sellest tulenevalt 16. aprilli 2013.a

üldkoosoleku otsuse MTÜS § 24 alusel selles osas, millega ta tunnistati süüdi korteriühistule

kahju tekitamises ning millega otsustati tema poolt tekitatud kahju hüvitamine;

4) ei olnud vaidlustatud 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsus seotud niisuguste kulude

kandmisega ja tegevusega, mis oli vajalik elamu majandamiseks ja säilitamiseks.

Vastustaja jäi oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde leides, et 16. aprilli 2013.a

üldkoosolekul ei olnud pädevust vaadata läbi Galina Dubova süüga seotud küsimust ega võtta

vastu trahvi määramise otsust. Vastustaja märkis, et koosolekul osales vaid 50 korteriühistu liiget

80-st, mis ei ole piisav otsuste vastuvõtmiseks üldkoosoleku pädevusse mittekuuluvates

küsimustes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

9. Asjakohased ei ole apellandi etteheited kohtuotsuse resolutsiooni ebaselguse ja haginõuete

piiri ületamist puudutavas osas. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja tühistada

16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsus päevakorra p 5 ja otsuses p 6 all toodud kahju hüvitamise

nõuet puudutavas osas. Üldkoosoleku protokolli väljavõttest (I kd tl 10) nähtuvalt on päevakorra

punkti 5 juures punktina 6 arutatud Galina Dubova poolt KÜ-le Metsapargi 18 varalise kahju

tekitamisega seotud küsimusi ning langetatud otsus, mille kohaselt G. Dubova peab hüvitama

korteriühistule tekitatud varalise kahju summas 445,87 eurot. Maakohtu otsuse resolutsioon

vastab hagiavalduses esitatule ning võrrelduna kohtule esitatud üldkoosoleku protokolli

väljavõttega on selle põhjal selgesti arusaadav, missuguses osas on üldkoosoleku otsus

tühistatud.

Maakohtu otsuse põhjendustes puuduvad apellandi poolt väidetud vastuolud. Kohus on

asjakohaselt põhjendanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ei ole kahjuhüvitise

väljamõistmine isikult, kes on ühistu arvates kahju tekitanud. Küll aga võib korteriühistu

üldkoosolek otsustada nõude esitamise kas omaenda kahju tekitanud liikme või kolmanda isiku

vastu.

10. KÜ Metsapargi 18 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse p 6 kohaselt on üldkoosolek asunud

seisukohale, et G. Dubova on ühistule tekitanud varalist kahju ning tal on kohustus see ühistule

hüvitada. Samuti on otsustatud lisada G. Dubova arvele korteriühistule tekitatud varalise kahju

summa 445,87 eurot. Korteri hooldustasu arvelt 2013.a aprilli eest (I kd tl 11) nähtuvalt on

kõnealune summa hageja (vastustaja) arvele ka lisatud. Seega ei otsustatud koosolekul mitte

esitada G. Dubova vastu nõue kahju hüvitamiseks (see eeldanuks väidetava võlgniku hüvitise

maksmisest keeldumise korral kohtu poole pöördumist), vaid üldkoosolek asus seisukohale, et

kohustuse olemasolu on kindlaks tehtud ja G. Duboval tuleb see tasuda.

Lisades hagejalt väljanõutava väidetava võlgnevuse summa 445,87 eurot 2013.a aprillikuu eest

tasumisele kuuluvale arvele, asus ühistu sisuliselt tema käsutuses olevate vahendite kaudu juba

hagejalt väidetavat võlgnevust sisse nõudma. Arvel näidatud summa kuulus tasumisele kindlaks

tähtajaks ning tasumata jätmise korral tekkis võimalus asuda arvestama viivist. Seega ei saa

nõustuda apellandi seisukohaga, et koosolekul otsustati üksnes G. Dubova vastu nõude

esitamine, millel puudusid vastustaja jaoks reaalsed õiguslikud tagajärjed.

Apellant on apellatsioonkaebuses ka ise märkinud, et üldkoosolek otsustas „2012.a

majandusaastal Galina Dubova poolt korteriühistule tekitatud varalise kahju väljamõistmise.“

Ehkki korteriühistu otsus ei ole täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1), nõustub ringkonnakohus

maakohtu seisukohaga, et korteriühistu liikmel on õigus nõuda tema kohta tehtud ebaseadusliku

otsuse tühistamist. Hagejal oleks olnud võimalik esitada ka tuvastusnõue kohustuse puudumise

kindlakstegemiseks, kuid sisuliselt sama eesmärk on saavutatav ka üldkoosoleku otsuse vastavas

osas kehtetuks tunnistamise hagiga.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu pidanud G. Dubova poolt ühistule tekitatud

kahjuks rahasummat, mille ühistu oleks saanud võlgnikult N. Skipparilt tsiviilasjas nr 2-11-5743

juhul, kui nimetatud tsiviilasjas ei oleks sõlmitud kompromissi (I kd tl 106-108), sh 120 euro

ulatuses ühistu kanda jäänud juristi teenustasu, 57,52 eurot riigilõivu ja 268,35 eurot viivist

(arvestatuna võlasummalt 524,45 eurolt 24 kuu eest).

Korteriühistul on õigus kehtestada varalisi kohustusi oma liikmetele kooskõlas KÜS § 13

lõikega 4. Muuhulgas võivad KÜS § 151 lõikes 1 nimetatud majandamiskuludena olla

käsitatavad ka kohtumenetluses kantud õigusabikulud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-13 p 11,

nr 3-2-1-75-15, p 12). Kuna tegemist on kuludega, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu

korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, siis

saab asuda seisukohale, et need kulud on olnud vajalikud seoses elamu majandamisega. See aga

ei tähenda, et korteriühistul oleks õigus jaotada kulusid ühistu liikmete vahel erinevalt või

otsustada, missuguses summas tuleb ühistu endisel juhatuse liikmel hüvitada oma tegevusega

väidetavalt tekitatud kahju.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et KÜ Metsapargi 18 võttis 16.04.2013.a

üldkoosolekul vastu otsuse, mis ei olnud üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu eesmärgiks on

KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade

ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus leidis

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, et korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab KÜS § 13 lg 4 kohaselt

kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks

vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist. 16.04.2013.a üldkoosolekul

vastuvõetud otsuse puhul ei ole tegemist elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku

otsusega.

Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse 16. aprilli 2013.a üldkoosolekul otsustatud kõikidele

liikmetele rahaliste kohustuste panemise üle. Vaidlustatud otsusega sooviti kohustada üksnes

hagejat (Galina Dubova) ainuisikuliselt.

KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 22 lg 5 koostoimest tulenevalt peab korteriühistu liikmele teistest

erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme nõusolek. Juriidilise isiku organi, sh

korteriühistu liikmete üldkoosoleku, otsust on võimalik tunnistada kehtetuks juhul, kui see rikub

liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohtu hinnangul on ka nimetatud sätted

käesoleval juhul korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse punkti 6 kehtetuks

tunnistamise aluseks

Eeltoodust lähtudes on maakohus hagi õigesti rahuldanud ning aluseid maakohtu otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ei esine.

13. Asjas kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 ja § 171 lõikest 1

apellandi kanda. Sh jäävad KÜ Metsapargi 18 kanda tema enda poolt menetluses kantud kulud

ning ka Galina Dubova kantud vajalikud ja põhjendatud kulud.

Maakohtu otsusega mõisteti KÜ-lt Metsapargi 18 Galina Dubova kasuks välja 840 eurot, millest

350 eurot moodustas riigilõiv ja ülejäänud osa (490 eurot) kulutused õigusabile.

Apellatsioonimenetluses on vastustaja kandnud menetluskulu summas 180 eurot, mis seisnes

õigusabi saamises 2 tunni ulatuses tariifiga 90 eurot/tund. Teenuse sisuks oli

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud mahus ja

tunnihinnaga õigusteenuse osutamine käesoleva vaidluse mahtu ja keerukust arvestades

põhjendatud. Seega määrab ringkonnakohus vastustajale hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks summas 180 eurot ning nimetatud summa kuulub apellandilt vastustaja kasuks

väljamõistmisele.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/