1-16-1939/4 · 1-16-1939/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-1939

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09.märts 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Maarja-Liisa Sari

Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav I.H , IK XXX; sünniaeg: 29.aprill 1948.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 07.-09.märts 2016.a, I.H s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli (4) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.H ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse I.H kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on I.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada kakskümmend kaks (322) eurot 50 senti, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud I.H menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne (10) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700017731. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonn

akohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

I.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.märtsil 2016.a kella 18:45 paiku Elva linnas XXXX juures mootorsõidukit Mitsubishi Sigma reg-nr XXXX, olles alkoholijoobes, kui tema veres oli etanoolisisaldus 2,25 +/- 0,07 mg/g (lõplik mõõtetulemus 2,18 mg/g kohta) kohta ning

põhjustas liiklusõnnetuse. I.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani I.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus süüdistatav I.H-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 07.-09.märts 2016.a., mille vältel oli

I.H kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista I.H-le 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub I.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatava ainsa

sissetuleku moodustab vanaduspension ning süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum