1-15-7268/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7268 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. veebruari 2016 otsus Jevgeni Borovitšjovi süüdimõistmises kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Jevgeni Borovitšjov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Borovitšjovi apellatsioon Viru Maakohtu 16. veebruari 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-7268 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega tunnistati Jevgeni Borovitšjov kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9; 121 ja 213 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust alates 04.02.2016. 2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Borovitšjov, kes palub tühistada otsus talle mõistetud karistuse osas, kuna ta on psüühiliselt haige ja vanglas ei saa ta vastavat ravi. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. J. Borovitšjov on vaidlustanud talle mõistetud karistuse. 5.1. Ringkonnakohus märgib, et talle mõistetud karistus tuleneb kokkuleppest (lk 54- 56), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus J. Borovitšjov ja tema kaitsja advokaat Andrei Matvejev nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagide ja menetluskulude suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 52) kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. J. Borovitšjov vastas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Ringkonnakohus leiab, et J. Borovitšjovile on iga kuriteo eest eraldi mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb, sanktsiooni alammäära lähedaselt ning ka liitkaristuse mõistmisel on rakendatud printsiipi, kus kergemad karistused loeti kaetuks raskeima karistusega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 5.2. Ringkonnakohus leiab, et J. Borovitšjovi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. 6. Seoses J. Borovitšjovi viidetega väidetavalt raskele tervislikule seisundile ja nõuetekohase arstiabi puudumisele vanglas ringkonnakohus märgib, et vajadusel tuleb see küsimus lahendada KrMS §-s 425 ettenähtud korras, mis reguleerib süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist tema haiguse tõttu. Käesoleva määrusega seda küsimust lahendada ei saa. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus J. Borovitšjovi apellatsiooni läbi vaatamata. 2 2

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3 3