3-11-1439/83 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-11-1439

Haldusasi

Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse

27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 ning selle alusel

antud 27.12.2010. a kasutuslubade nr 11, 12, 13, 14 ja

15 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Collade OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Investland OÜ

Esindaja advokaat Pille Pettai

Vastustaja Misso Vallavalitsus

Esindaja advokaat Meelis Pirn

Kolmas isik Collade OÜ

Esindajad advokaadid Veikko Puolakainen ja Urmas

Volens

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

30.12.2015 tehti avalikult teatavaks kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-1439, kus kaebaja

vaidlustas Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldust nr 2.1-3/207 ja selle alusel antud

27.12.2010. a kasutuslubasid nr 11 - 15. Kohtuotsuses jaotati ka menetluskulud. Kaebajalt

mõisteti kolmanda isiku Collade OÜ kasuks välja kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud

summas 1528,32 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jäeti nende endi kanda.

2. Kolmanda isiku esindaja esitas 14.01.2016 halduskohtule taotluse haldusasjas

nr 3-11-1439 täiendava otsuse tegemiseks, millega mõistetaks kaebajalt välja täiendavalt

menetluskulud summas 3444 eurot (tasu õigusabi eest) kolmanda isiku kasuks.

3. Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määrusega jäeti kolmanda isiku 14.01.2016. a

taotlus haldusasjas nr 3-11-1439 täiendava otsuse tegemiseks ja täiendavate

menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg 1 sätestab, et

asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse,

kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata või kui kohus

ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud

menetluskulusummat, siis tuleb kolmanda isiku taotlus täiendava otsuse tegemiseks jätta

rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul ei esinenud käesoleval juhul HKMS § 170 lg-s 1

nimetatud aluseid täiendava otsuse tegemiseks. Halduskohus selgitas, et ühtki kohtuotsuse

tegemise ajaks esitatud nõuet või taotlust ei jäetud otsuses lahendamata ning kohtuotsuses

jaotati menetluskulud selleks ajaks esitatud dokumentidest tulenevalt. Kuna halduskohus

määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni

15.12.2015 ning kohtulahendi kuulutamise ajaks määrati 30.12.2015, siis pidi halduskohtu

hinnangul kolmanda isiku esindajatele olema arusaadav, et ka menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid tuleb esitada hiljemalt 15.12.2015, sest kohtuotsuses jaotatakse ka

menetluskulud. Tulenevalt sellest, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohta

võetakse vastu otsus ning need lisatakse toimikusse, ei nõustunud halduskohus kolmanda

isiku seisukohaga, et need dokumendid ei ole menetlusdokumendid. Lisaks leidis

halduskohus, et täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks käesolevas asjas ettenähtud

periood oli piisavalt pikk, et tähtpäeva saabudes oleksid soovitud dokumendid

edastamisvalmis ja menetluskulud kokku arvestatud ja tasutud. Samuti asus halduskohus

seisukohale, et kolmas isik ei saanud eeldada, et kui ta esitab 15.12.2015 kolmandate isikute

kaasamise taotluse, siis lükkab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja tingimata edasi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kolmas isik Collade OÜ esitas 09.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

26.01.2016. a määrusele.

Kolmanda isiku hinnangul rikkus halduskohus 09.02.2016. a määruse tegemisel HKMS § 170

lg 1 p 3 ja HKMS § 109 lg 1 nõudeid. Kolmas isik leiab, et halduskohus ei määranud

kirjalikus menetluses tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks,

kuna sätestas vaid tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks hiljemalt 15.12.2015.

Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ei ole kolmanda isiku arvates

menetlusdokumendid ning seega ei ole halduskohus nende esitamiseks üheselt mõistetavat

tähtaega määranud. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ei ole kaebaja hinnangul

menetlusdokumentideks HKMS mõttes, kuna nad ei ole põhivaidluse esemeks ning

Riigikohtu tsiviilkolleegium on väljendanud arvamust, et menetluskulude avalduse ja

nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (Riigikohtu 11.11.2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12, Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p

13). Seega järeldab kolmas isik, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on tehnilist

laadi dokumendid, mis ei saa olla menetlusdokumendid HKMS tähenduses. Lisaks leiab

kolmas isik, et kuludokumentide esitamine ei olnud praktiliselt võimalik, kuna

advokaadibüroode praktikas esitatakse kliendile arve üldjuhul pärast teenuse osutamist ning

kliendile antakse arve tasumiseks ka mõistlik maksetähtaeg ja seetõttu ei saa halduskohus

eeldada, et samaaegselt menetlusdokumendi esitamisega on menetlusosaline suuteline esitama

lõplikult ka kõik kohtumenetlusega seotud kuludokumendid. Samuti põhjendab kolmas isik,

et ei saanud halduskohtule menetluskulude dokumente esitada põhjusel, et tema 15.12.2015

halduskohtule esitatud menetlusdokument sisaldas muid menetluslikke taotlusi ning seetõttu

ei teadnud kolmas isik, kas tekib täiendavaid menetluskulusid. Kolmas isik leiab, et kuna

halduskohus ei määranud eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamiseks, siis on kolmanda isiku õigused jäänud menetluskuludega seonduvalt osaliselt

kaitseta. Kolmas isik palub teha kirjalikus menetluses menetluskulude osas täiendav otsus

ning mõista kaebajalt täiendavalt välja 3444 eurot õigusabi kulusid kolmanda isiku kasuks.

5. Kaebaja Investland OÜ esitas 01.03.2016 seisukoha kolmanda isiku määruskaebusele.

Kaebaja on seisukohal, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole vaidlustatud halduskohtu

määruse tühistamise aluseks ning samuti puudub alus kolmanda isiku täiendavate

menetluskulude kaebajalt välja mõistmiseks.

Kaebaja hinnangul puudusid kolmandal isikul takistused menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamiseks halduskohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja

jooksul, kuna halduskohtu 21.10.2015. a määruses olid määratud tähtajad täiendavate

menetlusdokumentide esitamiseks, kohtuasja kirjalikuks läbivaatamiseks ning kohtuotsuse

tegemiseks ja kolmas isik pidi mõistma, et pärast täiendavate menetlusdokumentide esitamise

tähtaega ei saa halduskohtule enam menetlusdokumente esitada. Samuti toob kaebaja välja

asjaolu, et halduskohtu sätestatud tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks oli

piisavalt pikk, et kolmas isik oleks juba enne tähtaega saanud oma seisukohad halduskohtule

esitada. Seega mõistis halduskohus kaebaja arvates õigesti välja üksnes need kolmanda isiku

menetluskulud, mille kohta oli kohtule tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-13-06, mille

kohaselt peab isik kohtukulude väljamõistmiseks ise aktiivsust ilmutama ja esitama

kohtukulude nimekirja. Kaebaja rõhutab, et menetluskulude nimekirja esitamine on

menetlusosalise õigus, mitte kohustus ning kui menetlusosaline tähtaegselt menetluskulude

nimekirja ei esita, ei pea kohus menetluskulusid välja mõistma. Kaebaja ei nõustu kolmanda

isiku väitega, et menetluskulude nimekiri ei ole menetlusdokument. Kaebaja selgitab, et kuna

halduskohtumenetluses ei pea isikul olema õigusalaseid teadmisi, siis ei saa pidada

menetlusdokumentideks vaid neid dokumente, mille koostamiseks on vaja õigusalaseid

teadmisi. Kaebaja hinnangul saab menetlusdokumendiks pidada igasugust menetlusosalise

poolt kohtumenetluses esitatud ja allkirjastatud dokumenti, mille alusel saab kohus tuvastada

kohtuasjas tähtsust omava asjaolu ja teha selle alusel otsuse. Kolmanda isiku väide, et

kuludokumentide esitamine ei olnud tähtaegselt võimalik, ei vasta kaebaja arvates tõele, kuna

kolmanda isiku lepingulised esindajad pidid mõistma, et kui nad jätavad täiendavate

menetluskulude nimekirja ja taotluse halduskohtule enne kohtuotsuse tegemist esitamata, ei

saa kohus halduskohtumenetluses neid menetluskulusid välja mõista, kuid vaatamata sellele

esitasid nad õigusteenuste arve kolmandale isikule alles pärast käesolevas asjas kohtuotsuse

tegemist. Samuti juhib kaebaja tähelepanu sellele, et haldusasjas nr 3-15-61, kuhu Collade

OÜ oli samuti kolmanda isikuna kaasatud, esitas Collade OÜ üheaegselt nii lõplikud

seisukohad kaebusele kui ka menetluskulude nimekirja ning seda ilma, et halduskohus oleks

määranud eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kaebaja leiab, et kuna

halduskohus mõistis kolmandale isikule välja menetluskulud ulatuses, milles kolmas isik enne

kohtuotsuse tegemist taotluse esitas, puudub täiendava kohtuotsuse tegemiseks alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud

menetluskulud (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-94-08, p 21). HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. Seega peavad

kohtu määratud tähtajaks menetlusosalisel olema ka kantud need menetluskulud, mille

vastaspoolelt väljamõistmist ta soovib. Kuna kolmas isik tasus 14.01.2016. a taotluses

märgitud õigusabi teenuse osutamise eest alles 12.01.2016, s. o pärast halduskohtu

30.12.2015. a otsuse avalikku kuulutamist ja ka õigusabiteenuse arve esitati kolmandale

isikule tasumiseks alles 31.12.2015, s. o pärast halduskohtu otsuse tegemist, siis on õige

kaebaja väide, et halduskohtumenetluses ei saaks neid kulusid kaebajalt kolmanda isiku

kasuks nagunii välja mõista.

Arvestades seda, et Collade OÜ-l on olemas volitatud esindajad, pidi kolmas isik

ringkonnakohtu hinnangul olema teadlik sellest, et halduskohtumenetluses saab teiselt

menetlusosaliselt välja mõista ainult kantud menetluskulusid, s. o selliseid menetluskulusid,

mis on kantud enne asjas lahendi tegemist.

Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et halduskohus on rikkunud HKMS § 109 lg 1

nõudeid ja lugenud menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid alusetult

menetlusdokumentideks. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks

esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning juhul,

kui tegemist on kirjaliku menetlusega, tuleb menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

esitada kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline tähtajaks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esita, siis menetluskulusid tema kasuks ka

välja ei mõisteta. Seega on menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ilmselgelt

menetlusdokumendid, sest nende olemasolust sõltub kohtu poolt kas otsuses või menetlust

lõpetavas määruses tehtav menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Nagu juba märgitud, sätestab ka HKMS § 109 lg 1, et kirjalikus menetluses tuleb

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada kohtule kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul. Kirjaliku menetluse läbiviimise osas sätestab HKMS § 132, et kirjaliku menetluse

puhul määrab kohus eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid

menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seda halduskohus oma

21.10.2015. a määruses ka tegi, täites nii HKMS § 132 lg-st 1 tulenevat kohustust määrata

tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja kasutades viidatud sättes tooduga

analoogset sõnastust: „Kuni 15.12.2015 võivad menetlusosalised esitada vajadusel

täiendavaid menetlusdokumente“. Asja materjalidest nähtuvalt oli Collade OÜ halduskohtu

21.10.2015. a määrusest ja selle sisust ka teadlik, esitades 15.12.2015 halduskohtule

omapoolsed kirjalikud seisukohad ja märkides seal muuhulgas ühe taotlusena ära, et kõik

vastustaja ja tema enda menetluskulud tuleks jätta kaebaja kanda. Olenemata sellest ei

esitanud kolmas isik Collade OÜ lisaks juba asja materjalide juures olevatele

menetluskulusid puudutavatele materjalidele koos oma 15.12.2015. a kirjaliku seisukohaga

halduskohtule täiendavat menetluskulude taotlust ega ka menetluskulude nimekirja.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul ebausutav kolmanda isiku väide, et tal ei olnud

praktiliselt võimalik esitada halduskohtu määratud tähtajaks korraga nii muid

menetlusdokumente kui ka kuludokumente, sest advokaadibürood esitavad kliendile arve alles

pärast teenuse osutamist ning kliendile antakse arve tasumiseks ka mõistlik tähtaeg.

Haldusasjas nr 3-15-61 on Collade OÜ osalenud samuti kolmanda isikuna ning esitanud

selles menetluses halduskohtule üheaegselt nii menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid

kui ka omapoolsed seisukohad kaebusele, kusjuures ka haldusasjas nr 3-15-61 ei andnud

halduskohus menetlusosalistele eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamiseks ning muude menetlusdokumentide esitamiseks. Vaatamata sellele on kolmas isik

haldusasjas nr 3-15-61 tasunud õigusabiteenuse eest enne kohtuotsuse tegemist ning esitanud

halduskohtule menetluskulude välja mõistmiseks vajalikud dokumendid kohtu poolt antud

täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks.

Halduskohus kohaldas vaidlusaluse määruse tegemisel õigesti ka HKMS § 170 lg 1 mis

sätestab, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha

täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis

lahendamata või kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt

väljamõistetud menetluskulusummat. Kuna ühtki asjas menetlusosaliste poolt enne

kohtuotsuse tegemist e. enne 30.12.2015 esitatud nõuet või taotlust ei jäetud halduskohtu

30.12.2015. a otsuses lahendamata ning kohtuotsuses jaotati menetluskulud selleks ajaks

esitatud dokumentidest tulenevalt ja Collade OÜ kõnealune 14.01.2016. a taotlus täiendavate

menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentide ja menetluskulu nimekirjaga esitati

pärast asjas otsuse tegemist, siis ei esinenud käesoleval juhul HKMS § 170 lg-s 1 nimetatud

aluseid täiendava otsuse tegemiseks.

Seega leiab ka ringkonnakohus, et kolmanda isiku taotletud täiendava otsuse tegemiseks

puudus alus ja halduskohtu 26.01.2016. a määrus on õige ja põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused Tartu Halduskohtu

26.01.2016. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/