3-15-2598/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-2598

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.märts 2016.a., Tallinn

Haldusasja number

3-15-2598

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ Loorent kaebus Maksuja Tolliameti 28.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22577-1 alusel alustatud maksukontrolli läbiviimise pärast 01.07.2015 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

Kaebuse esitaja – OÜ Loorent , lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8.04.2016.a.(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg ). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuhaldur alustas 28.03.3014 korralduse nr 12.2-3/22577-1 alusel OÜ Loorent maksustamisperioodide november kuni detsember 2013 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli.

2.OÜ Loorent esitas 15.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus 1) tuvastada, et Maksuja Tolliameti (MTA) poolt OÜ Loorent suhtes perioodil novemberdetsember 2013. a käibedekaratsioonil kajastatud andmete õiguse kontrollimiseks 28.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22577-1 alustatud maksukontrolli läbiviimine on ületanud mõistliku menetlustähtaja ning kontroll on lõppenud 01.07.2015; 2) tunnistada maksumenetluse läbiviimine alates 01.07.2015 õigusvastaseks; 3) alternatiivselt (p-i 2 ja 3 osas) tunnistada maksuhalduri viivitamine kontrollimenetluse läbiviimisel õigusvastaseks; 4) keelata MTA-d OÜ-le Loorent 2013. a november-detsember käibemaksu osas maksuotsuse andmine.

Samuti taotles OÜ Loorent esialgse õiguskaitse korras keelata OÜ Loorent suhtes perioodil november-detsember 2013. a käibedeklaratsioonil kajastatud andmete õiguse kontrollimiseks 28.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22577-1 alustatud maksukontrolli läbiviimine, sh keelata maksuotsuse andmine eelnimetatud maksustamisperioodi osas kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.

2.Tallinna Halduskohus 19.10.2015 määrusega: 1) tagastas OÜ Loorent kaebuse nõudes keelata Maksuja Tolliametil 2013.a. november-detsember käibemaksu osas OÜ-le Loorent maksuotsuse andmine ( resolutsiooni p.1), jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse ( resolutsiooni p.2) , võttis kaebuse Maksuja Tolliameti 28.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22577-1 alusel alustatud maksukontrolli läbiviimise pärast 01.07.2015 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes menetlusse . 16.12.2015 määras halduskohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

3. Maksumenetluse läbiviimist on maksuhaldur põhjendamatult venitanud. 28.03.3014 korralduse nr 12.2-3/22577-1 alusel alustas MTA OÜ Loorent maksustamisperioodide november kuni detsember 2013 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust.Kontrolli alustamisest on möödunud üle pooleteist aasta ( 1,7 kuud).Maksuhaldur ei ole perioodil juuli-september 2014, detsember 2014-jaanuar 2015, aprill-mai 2015, juuli-september 2015 kaebajale teadaolevalt läbi viinud mingeid menetlustoiminguid ega täiendavaid tõendeid kogunud. MTA 22.09.2015 korralduse alusel viidi OÜ tegevuskohas läbi etteteatamata vaatlus, mis ei ole seotud novembri ja detsembri 2013 käibedeklaratsioonide kontrolliga. Korralduses on nõutud muu hulgas teavet selle kohta, kuidas toimub äriühingu tavapärane töökorraldus, kuidas ja kus toimub kauba vastu võtmine, kuidas tehingute dokumenteerimine ja kelle poolt tegevuskohas töid teostatakse, andma teavet vaatluse hetkel töötavate isikute kohta, samuti muude menetluse käigus tähendust omavate asjaolude kohta.Tegevuskoha vaatlus ei ole seotud minevikusündmustega. Kuidas toimub tegevus tänaselt päeval ja millised töötajad töötavad, ei ole puutumuses käibemaksukontrolliga.

4.Läbiviidud maksukontrolli pikkusega arvestades on kontrolli jätkumine kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav ja vastuolus maksumenetluse üldpõhimõtetega ja õigusega menetlusele mõistliku aja jooksul. Maksuhaldur ei ole teinud kaebajale etteheiteid maksukohustuslase enda koostöö puudumisest.Läbiviidav kontrollimenetlus ei ole oma olemuselt keerukas. Menetluses esineb perioode, kus ei nähtu mingit kontrollitegevust, mõnes kuus on tehtud vaid mõni üksik menetlustoiming tõendite kogumise näol.

Ebamõistlikult pikk menetlus on kaebajale koormav ja tema õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav, sest kontrolli ajal peab maksumaksja olema kogu aeg valmis täitma kaasaaitamiskohustust. Ebamõistlikult kaua kestev kontroll jätab maksumaksja põhjendamatult pikaks ajaks ebakindlasse olukorda.Lisaks on pikaleveninud kontrollil ka rahaliselt koormav mõjumaksumaksja ei saa arvestada ja ette näha tekkida võivate kohustuste suurust. Kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele menetlusele on ebamõistlikult kahjustatud ja see on vastuolus hea halduse põhimõttega.Maksuhalduril puudus takistus asja intensiivselt menetleda.

5.MKS § 98 tulenevalt peab järgima maksusumma määramisel maksusumma määramise aegumise tähtaega. Aegumistähtaega ei saa samastada menetluse läbiviimise ajaga.Maksuhalduril tuleb arvestada maksumenetluse üldpõhimõtetega. Tähendust omavate asjaolude tuvastamiseks ja menetluse läbiviimiseks on üle pooleteise aasta kestnud kontroll igal juhul ebamõistlik.Viitega Riigikohtu lahenditele kohtuasjades 3-3-1-3-08, 3-3-1-43-09, milles käsitleti revisjoni läbiviimise aega leiab kaebaja, et käesoleval juhul on üksikjuhtumi kontroll olnud ebamõistlikult pikk. Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul on isiku menetluspõhiõiguse oluline osa ja selline õigus kuulub ka eraõiguslikule juriidilistele isikutele. Maksumenetluses konkretiseerib õigust asja kiirele ja efektiivsele lahendamisele MKS § 10 lg 3. Mõistliku menetlusaja kriteeriumile peab vastama mis tahes menetlus . Käesoleval juhul ei nähtu asjas erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud juhtumit menetlema nii kaua, sealjuures on menetluses pause, mil menetlus on sisuliselt olnud peatunud.

6.Kaebuse esitaja on seisukohal, et mõistlik menetlustähtaeg on ületatud 1.juulist 2015 ja palub kohtul tuvastada, et sellest ajast on kontroll lõppenud. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastada kontrolli läbiviimisel mõistliku menetlustähtaja ületamine seisneb preventiivses huvis kui ka varalise kahju hüvitamise eesmärgis

III VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et mõistlikku menetlustähtaega maksuhaldur ületanud ei ole ning puudub alus tunnistada maksumenetluse läbiviimine alates 01.07.2015 õigusvastaseks.

8.Maksuhalduril on kohustus arvestada nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, milleks maksuhaldur kogub tõendeid, arvestades toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatusega.Tõendite kogumine ja analüüs ei ole käesolevaks hetkeks veel lõppenud. Vastustaja ei pea peale 01.07.2015 Loorent OÜ november kuni detsember 2013 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks läbiviidud menetlusaega ebamõistlikult pikaks, perioodil 17.07.2015 kuni 11.11.2015 on tehtud piisavalt aktiivseid menetlustoiminguid, mis on vajalikud kaebaja maksukohustuse selgitamise seisukohast. Sealjuures ei olnud vahepealsel ajal võimalik menetlustoiminguid teostada , mistõttu pikendab see maksuhaldurist sõltumatut menetluse lõpetamist mõistlikul ajal.

9.Mõistlik menetlusaeg sõltub konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest, seadusega ei ole kehtestatud tähtaega, millal peab kontroll lõppema. Maksu määramise tähtaja määrab MKS § 98 ja see tähtaeg ei ole käesolevaks hetkeks veel möödunud.

10.Kui maksuhaldur on ületanud kontrolli läbiviimise ebamõistliku aja, on maksukohustuslasel võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist.Mittevaraline kahju ei ole kooskõlas juriidilise isiku olemusega.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

11.Lisaks halduskohtule esitatud keelamiskaebusele ( mille tagastamise osas jõustus 19.10.2015 kohtumäärus 06.11.2015) taotles OÜ Loorent :tuvastada, et MTA poolt OÜ Loorent suhtes perioodil november-detsember 2013. a käibedeklaratsioonil kajastatud andmete õiguse kontrollimiseks 28.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22577-1 alustatud maksukontrolli läbiviimine on ületanud mõistliku menetlustähtaja ning kontroll on lõppenud 01.07.2015; tunnistada maksumenetluse läbiviimine alates 01.07.2015 õigusvastaseks ning alternatiivselt kahele eelnevale nõudele tunnistada maksuhalduri viivitamine kontrollimenetluse läbiviimisel õigusvastaseks. Kaebaja märkis kaebuses (p-s 4.3.5), et taotleb enda õiguste kaitseks, et kohus tuvastaks mõistliku menetlustähtaja ületamise alates 1. juulist 2015 a. (maksuhalduril oli piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks ja kontrollitulemuste vormistamiseks) ja tuvastaks, et kontroll on alates sellest kuupäevast lõppenud. Kaebuse rahuldamise korral oleksid sellisel juhul ka kõik peale viidatud kuupäeva tehtud toimingud samuti õigusvastased. Kaebaja tahet tõlgendades asus kohus 19.10.2015 määruses seisukohale, et kaebaja soovib MTA 28.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22577-1 alusel alustatud maksukontrolli läbiviimise pärast 01.07.2015 õigusvastasuse kindlakstegemist, millise nõudega on hõlmatud eespool nimetatud kolm nõuet. Viidatud kohtumääruses märkis kohus, et kui kaebuse esitaja kohtupoolse tõlgendusega kaebusest ei nõustu, tuleb tal sellest viivitamatult kohut teavitada. Kaebaja ei ole pöördunud kohtu poole avaldusega, et kohus on kaebaja tahet vääriti mõistnud.

12. Hinnanud kaebuse väiteid ja vastustaja seletuses kaebuse kohta esitatud seisukohti , samuti kaebaja täiendavaid seisukohti ( vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud) ning poolte seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab kohus, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata.

13. MKS § 10 lg 2 sätestab maksuhalduri põhiülesanded, sealhulgas on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning järgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud korras ja suuruses. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning uurimispõhimõttest (MKS § 11) tulenevalt on maksuhalduril kohustus selgitada välja tegelik olukord. MKS § 11 lg 2 sätestab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Samas lasub MKS § 10 lg-st 3 tulenevalt maksuhalduril kohustus viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Eeltoodust tuleneb, et ühest küljest on maksuhalduril kohustus järgida menetluse efektiivsuse põhimõtet,teisalt on maksuhaldur menetlustoimingute tegemisel ja kaalutlusõigust rakendades seotud uurimispõhimõttega. Kohtu hinnangul ei saa menetluse kiirus iseenesest üles kaaluda maksuhalduril lasuvat kohustust kõigi tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

14.Vaatamata kaebaja väitele, et ta on kontrollimenetluses igati täitnud kaasaaitamiskohustust, ei tulene sellest automaatselt järeldust, et maksuhalduril ei ole olnud vajadust täiendavate tõendite kogumiseks ja et kontrolli mõistlik aeg oleks mõned kuud. Siinkohal märgib kohus, et käesoleval juhul on tegemist käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimisega. Eeldada ei saa tehingute isoleeritust , mis tähendab, et maksuhalduril olemasoleva informatsiooni ( mille maht ei ole muutumatu, vaid toimingute tulemusena kasvab) pinnalt võivad üles kerkida täiendavat väljaselgitamist vajavad asjaolud.

15.Kaebuses on väidetud, et maksuhaldur ei ole perioodil juuli-september 2014, detsember 2014- jaanuar 2015, aprill-mai 2015, juuli-september 2015 kaebajale teadaolevalt läbi viinud mingeid menetlustoiminguid ega täiendavaid tõendeid kogunud. Kaebuse lisas 1 on kirjeldatud toimingud maksumenetluses ( lisaks on perioodil 17.07.2015-11.11.2015 tehtud menetlustoimingud toodud kirjalikus seletuses kaebuse kohta) ning sellest nähtub, et juulikuule 2014 eelnevalt on maksuhaldur saanud suulised seletused OÜ-lt Loorent, samuti on saadud OÜ-lt Loorent dokumendid vt 28.03.2014 korraldus12.2-3/22577-1), juunikuus 2014 on koostatud 4-le 3.isikule korraldused ja on ühega 3.isikutest kohtutud, nähtuvalt oktoobrija novembrikuu 2014 toimingute logist on koostatud korraldusi veel 6-le 3.isikule ja on nende isikutega leidnud aset kohtumised maksuhalduri juures ; veebruaris 2015 on koostatud dokumendid info saamiseks, millele on saadud vastused mai-juunikuus 2015. Kohus leiab, et üksnes selle põhjal, kas on maksuhaldur teinud täiendavate tõendite kogumiseks toiminguid või muid menetlustoiminguid mingil lühemal ajaperioodil, ei saa väita maksuhalduri õigusvastast viivitust . Maksuhaldur on peale OÜ-lt Loorent seletuste ja dokumentide saamist väljastanud korraldusi kolmandatele isikutele ja on nendega kohtunud, samuti nähtub toimingute logist, et oktoobrija novembrikuus on koostatud veel korraldusi 6-le 3.isikule ja nendega kohtutud jne. Eeltoodust võib järeldada, et maksuhaldurile on saanud iga järgmise täiendavate tõendite kogumisega teatavaks informatsiooni, mis on omakorda tinginud asjaolude igakülgseks väljaselgitamiseks omakorda järgmiste menetlustoimingute tegemise. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et maksuhaldur vajab ka aega saadud informatsiooni ja kogutud tõendite analüüsiks, otsustamaks, kas ja millised asjaolud vajavad täiendavalt väljaselgitamist või kontrollimist.

Kaebaja on kaebuses välja toonud etteteatamata vaatluse läbiviimise, leides, et see ei olnud seotud novembrija detsembrikuu käibedeklaratsiooni kontrolliga. Kohtul puudub alus pidada 22.09.2015 korralduse alusel läbiviidud vaatlust MKS § 10 lg 3 sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõttega vastuolus olevaks või ebaproportsionaalseks taotletava eesmärgi suhtes. Kohtule ei ole teada, milliseid suulisi seletusi on maksuhaldurile antud ja millised andmed on kajastatud esitatud dokumentides. Maksuhaldur on korralduses selgitanud etteteatamata vaatluse läbiviimise eesmärki , asjaolu, et vaatlus toimus ajaliselt hiljem kui üksikjuhtumi kontrolliga hõlmatud periood, ei anna alust väita maksumenetluse läbiviimisega põhjendamatut venitamist. Mis puudutab perioodi 17.07.2015 -11.11.2015, mille kohta on vastustaja samuti esitanud kuupäevalises järjestuses teostatud toimingud ja mille taasesitamist kohus siinkohal vajalikuks ei pea, siis puudub alus väita, nagu oleks maksuhaldur kaebaja maksukohustuse selgitamiseks olnud tegevusetu.

16.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et üksikjuhtumi kontrolli läbiviimiseks konkreetset tähtaega sätestatud ei ole; samuti et mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste. Tuleb nõustuda vastustajaga, et mõistlik menetlusaeg sõltub konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest:maksukohustuslase kaasaitamisest, kontrollitavate tehingute ja äripartnerite arvust, maksustamisperioodi pikkusest, tehtud tehingute iseloomust ja sellest tulenevalt nende kontrollimise keerukusest ja muudest asjaoludest. Seetõttu ei ole ka kohtu hinnangul põhjendatud mõistlikku menetlusaega määrata selle ajalise kestvuse järgi, sealhulgas ei saa mõistlikku menetlusaega määrata ,võttes aluseks maksuhalduri poolt läbiviidud kontrolli menetlustähtajale teises kohtuasjas antud hinnangu . Riigikohtu lahendites 3-3-1-3-08 (p.-le 15), 3-3-1-43-09 (p.-dele 10 ja 14) ei ole käsitletud käesoleva vaidlusega sarnast vaidlust. Kohtuasjas 3-3-1-3-08 olid pooled eri meelt maksu määramise aegumise peatumise alguse ja lõpu kindlaksmääramisel ning Riigikohus selgitas lahendis MKS § 99 lg 1 p 3 kohaldamise erisusi olukorras, kus revisjon on kestnud ebamõistlikult kaua ja vaidlus puudutab revisjoni alguse ja lõpu kindlaksmääramist, aga samuti võimalust, et aegumise peatumine lõpeb. Riigikohus leidis, et kui maksuhaldur pikema aja jooksul revisjonitoiminguid ei tee, siis tuleb revisjon lugeda peatunuks ja aegumistähtaeg hakkab kulgema. Sellised tagajärjed üksikjuhtumi kontrolliga ei kaasne ning maksukohustus tuleb määrata aegumistähtaja jooksul (MKS § 98). Kohus nõustub kaebajaga selles, et maksusumma määramise aegumistähtaega ei saa samastada mõistliku menetlusajaga, samas ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, et maksuhaldur oleks maksumenetluses ületanud mõistliku ajapiiri.

17.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et maksuhaldur mõistlikku menetlustähtaega ületanud ei ole ning maksumenetluse läbiviimise alates 01.07.2015 õigusvastaseks tunnistamiseks alus puudub.

18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende eneste kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse