1-14-6251/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6251 Kohtunik Kristel Vedro N.G , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 22.04.2016.
Legislator headnote
AI generated1-14-6251/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht
09. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6251 Kohtunik Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär Raili Raja
Prokurör
Tõlk
Elle Karm
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.G , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 22.04.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
RESOLUTSIOON
Jätta enne tähtaega N.G vangistusest tingimisi vabastamata.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk prokurörile ja saata Viru Vanglale, N.G-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.G vangistusest tingim
isi enne tähtaega vabastamiseks. N.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.09.2014 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 KarS § 65 lg 2 kuu vangistust. alusel
suurendas kohus mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega mõistetud karistuse võrra ja ärakandmisele kuulub liitkaristus 14 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.03.2002.
Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit Viru eo toimepanemise tõenäosust Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset
Kohtuistung
N.G taotleb ja avaldab, et tahab vanglast enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikult kiiremini välja saada ega soovi sinna enam tagasi sattuda. Kinnipeetava sõnul ootavad teda usklikud õed-vennad, naine ja lapsed vajavad teda. Selgitab, et on invaliid, 80% töövõimetu, tööle ei lähe ja vabanemisel hakkab pensioni saama. Kinnitab, et tal on vabanemisfondis raha võlgade tasumiseks.
Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et raske vägivaldse isikuvastase kuriteo (tahtlik tapmine) toimepanijat ei ole karistuspoliitilistel eesmärkidel põhjendatud kergekäeliselt ennetähtaegselt vabastada ja kohtul on õigus jätta süüdlane vabastamata ka ainuüksi kuriteo raskuse motiivil. Prokurör on ka seisukohal, et N.G suhtes kriminaalhoolduse teostamine elukoha puudumisel on problemaatiline ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitma Prokurör ta. juhib tähelepanu ka isiku ohtlikkusele ning uuele kuriteole vanglas.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
N.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. kohtuasjas nr Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Tähelepanuta ei saa jätta, et käesolevat karistust kannab N.G vanglas toimepandud kuriteo ehk kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et k kuritegude ui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik teist korda. Kuritegude dünaamika on vahelduv: tapmisele ja vägistamisele järgnes vargus ning seejärel jälle tapmine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaalpinda elamiseks, kuid see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga.
Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Isikul puudub ka ametlikult töötamise harjumus ja kogemus turul problemaatiline ja seda , seega on tema konkurentsivõime töö olukorras, kus kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust on olnud invaliidsuspension ning tal oli raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. misel Lähedasi, kes saaks isikut vabane materiaalselt toetada, ei ole.
Vähetä toetav lähisuhtevõrgustik õega on htis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel , suhted katkenud
ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud.
Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on erinevatel perioodidel olnud hõivatud majandustöödel, osalenud programmides „Tee“ ja „12 sammu“, alates 07.09.2015 on isik paigutatud avavanglaosakonda ning alates 21.09.2015 on registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana.
Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise ei tunnista probleemi ega mõista alkoholi liigtarvitamise halba mõju. Alkoholijoobes olles võib isik olla agressiivne.
Vangla hinnangul ei ole N.G mõtlemine alati adekvaatne, tema intellektuaalse arengu tase on ebaselge, aeg-ajalt
ei mõista isik jutu sisu, vastab segaselt ja ärritub vestluste ajal kergelt, tal on raskusi mõtete ja tunnete väljendamisel. Samuti esineb kinnipeetaval kõrgenenud ärevus, millest omakorda võib tekkida põhjendamatu agressiivsus ning ta võib kaotada enesekontrolli. Ka ei mõista isik om tegude tagajärgi a ega suuda neid objektiivselt hinnata, ei saa aru, kuidas inimesed n evad samu asju erinevalt ä ega tee vahet õigel ja valel, süüdistab teisi. Läbitud programmid ei ole aidanud kaasa riskide vähendamisele.
Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15
%
ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aas ta jooksul 33 Seksuaalja %. vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 62%. Ohustatud on ühiskond -
tervikuna. Oht seisneb selles, et alkoholijoobe seisundis, majandusliku kasu saamise või probleemide lahendamise eesmärgil võib kasutada vägivalda, võib tekitada kehavigastusi ja tappa.
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et N.G puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Korduvkaristatavus isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse.
Kohus on seisukohal, kuna N.G kannab karistust muu hulgas raskeima et
isikuvastase kuriteo (tahtliku tapmise) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kristel Vedro Kohtunik