1-16-1294/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-16-1294

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. 2016. a Valga kohtumaja märtsil Kriminaalasja number 1-16-1294 (14282000286) Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kriminaalasi

Prokurör V.Z süüdistus KarS § 12 (KarS § 12 lg 1)

järgi käskmenetluses

Milvi Väin Süüdistatav

V.Z

elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX kodakondsus: xxxxx haridus: xxxxxxxx emakeel: xxxxxxxxxxx, õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxx kontaktandmed: tel. xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimane 23.04.2013.a. otsusega

KarS § 424 alusel 1392 tundi

-d ÜKT tõkend: ei ole

Kaitsja:

advokaat Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 12 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 12 V.Z

1 lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus neljakümne (40) päevamäära

(päevamääraga 10 eurot) ulatuses, s.o. summas nelisada 400 ) eurot. (

KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda V.Z poolt 31.03.2015.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusel alusel tasutud 30 päevamäära, so. kolmesaja (300) euro suuruses summas rahaline kohustus kantuks ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 10 ( , kümme) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) s.o 100 (ükssada) eurot.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista V.Z ´lt menetluskulu –  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuussada nelikümmend viis

(645) eurot ja  kaitsjatasu nd kaks (72) eurot kohtueelses menetluses osalemise eest seitsekümme riigi tuludesse.

Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg

3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja etoimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras ning kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenet

luses tehtud kohtuotsus.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s:

Kriminaalasjas on alustatud menetlust 16.12.2014.a. seoses teatega, et 15.12.2014.a. kella 23:48 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx maja juures on kaklus. Kohtueelse uurimisega tuvastati, et J. K. endist abikaasat R. K. oli hakanud vägivaldselt ja pealetükkivalt tülitama K. N. . Nii ka 15.12.2014.a oli K. N. , kelle R. K. oli kutsunud enda poole oma korteri võtmete tagasisaamiseks, keeldunud võtmeid andmast, kuid samal ajal juhtus sinna tulema ka

J. K. k oos sõpradega. K. N. lahkus ilma võtmeid tagasi andmata, helistas aga kella 22:53 ajal

R. K. M. ja kutsus võtmete järele kaupluse parklasse. Seal tekkis poolte vahel sõnavahetus ja kui R. K. suhtles telefonis J. K. , siis haaras K. N. temalt telefoni ning läks rüseluseks. Telefoni

N. ei tagastanud vaid lahkus. R. K.

J. K. poole, kes siis koos suundus läheduses elava sõpradega asus N. otsima. Kuna R. K. oli selgitanud, et N. kes oli ka agressiivne, võib olla nuga, siis viimasega kohtumisel kasutatigi N. suhtes vägivalda telefoni ja võtmete kättesaamiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid lõpetas prokuratuur 31. märtsil 2015.a. määrusega kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 12482000286 V.Z ning J. K. suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumise ning isikute väikese süüga ning kohustas nii V.Z kui J. K. tasuma nelisada (400) eurot riigi tuludesse viie (5) kuu jooksul, so. kuni 31.08.2015.a. Samuti hoiatas prokuratuur isikuid, et kui kohustus jääb tähtaegselt täitmata, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ja kriminaalasi kuulub arutamisele kohtus.

14. septembril 2015.a. määrusega pikendas prokuratuur KrMS § 4271 ja § 202 lg 3 lähtuvalt V.Z ja J. K. kohustuse täitmise tähtaega 1 kuu võrra seoses väljaspool xxxxx asuva lepingulise töö saamise viibimisega, kuna ilmnesid asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist.

02.02.2016.a. uuendas prokuratuur osaliselt kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 12482000286 V.Z suhtes, kuna isik ei täitnud temale 31. märtsi 2015.a. määrusega pandud kohust

ust täies ulatuses tähtaegselt (tasumata jäi 400st eurost 100 eurot).

17.02.2016.a. on V.Z kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitanud prokuratuurile taotluse käskmenetluse kohaldamiseks.

Prokuratuuri taotlus

17. veebruaril 2016.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja V.Z süüdistuses KarS § 121 ( § 121 lg 1) alates 01.01.2015 KarS . Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, süüdimõistmist KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg V.Z ja tema karistamist rahalise karistusega

- eurot. KrMS ) järgi

40 päevamäära ulatuses, so 400. § 202 lg 6 kohaselt arvestada tasutud 300 eurot kantud karistuse hulka ja kandmata karistuseks jääb 100 eurot rahalist karistust. Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud: sundraha

645 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 72 eurot.

V.Z on süüdistatav selles, et tema, 15.12.2014.a. kella 23:44 ajal koos J. K. , pärast sõnavahetust seoses ründamisega,

K. N. poolt veidi enne seda J. K. elukaaslase R. K. tungisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures kallale samuti alkoholijoobes K. N. , kelle V.Z tõmbas riietest kinni hoides pikali, lõi jalaga kõhtu ja kui kannatanu püsti sai, lõid teda koos rusikatega pähe, lõi põlvega kõhtu

J. K.

J. K. ning tõmbas uuesti pikali ja V.Z lõi jalgadega maaslamavat kannatanut

K. N. kehasse ning näkku ja kui kannatanu püsti tõusis, lõi V.Z teda veel korra rusikaga näk tõukas kätega kehasse ja lõi rusikaga näkku. Peksmisega tekitasid V.Z ku ning J. K. ja J. K. K. N. pähe kaks muhku, marrastused paremale põlvele, vasakule õlale ja paremale põlvele – seega füüsilist valu, tervisekahjustuse ja moraalset kahju. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani V.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi).

KOHTU PÕHJENDUSED, KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED JA RESOLUTSIOON

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi nin 17.02.2016 g süüdistusakt V.Z süüdistuses saabusid kohtusse . Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 1 . Süüdistatav ega 7.02.2016 tema kaitsja ei ole ohti kohtule tulenevalt KrMS § 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisuk kriminaalasja lahendamise kohta esitanud.

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, tegemist on teise astme kuriteoga ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras.

V.Z poolt teise inimese tervise kahjustamine ning kehaline väärkohtlemine on tõendatud sitõendi vaatlusprotokoll a i ja DVD plaadil oleva salvestisega (lk 2-3), kannatanu K. N. tl 15-18), tunnistaja A. K. (tl 23-25), tunnistaja R. K. (tl 26- ütlustega ( ütlustega ütlustega 28), tunnistaja P. L. ütlustega (tl 29-30) tunnistaja R. R. ütlustega (tl 31-32) süüdistatava V.Z

(tl 33-35) J. K. ütlustega ja ütlustega (tl 37-39). Meilivahetus V.Z-iga (tl 100-101) ning väljatrükk kriminaalmenetlusregistrist tõendab 300 euro ulatuses rahalise kohustuse täitmist V.Z poolt (tl 110).

Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et b KarS § V.Z toimepandud tegu vasta ( alates 01.01.2015.a. KarS § ) ettenähtud kuriteokoosseisu

121 lg 1 le. Kohus tuvastas V.Z õigusvastase käitumise. Kehalise väärkohtlemise suhtes tegutses isik kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Rünnates K. N. seadis V.Z eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et se idas e saabub, või vähemalt p seda võimalikuks. Kohus ei tuvastanud V.Z süüd välistavaid asjaolusid ning V.Z tuleb KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 ) järgi süüdi mõista. lg 1

Tsiviilhagi asjas puudub.

Süüdistatav V.Z tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase d ja raskendavad asjaolud tema käitumises V.Z vastutust kergendava puuduvad. V.Z pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § ) järgi , s.o. kuriteo

121 lg 1 , mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (alates 01.01.2015.a. rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega).

31. märtsi 2015.a. kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusest tasuda 400 eurot on isik suutnud tasuda 300 eurot.

Tulenevalt eeltoodust teeb kohus , et järelduse V.Z ´le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Arvestades karistuse eesmärke ja süü suurust, tuleb V.Z ’t KarS § 121 lg V.Z ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega prokuratuuri poolt taotletud ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS - järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. V.Z ´le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotluse, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 72 eurot. Seoses V.Z V.Z kanda. süüdimõistmisega jääb see menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõis kulud süüdi -le 1 tva kohtuotsuse korral menetlus - mõistetu. Süüdistatavalt `lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega V.Z kaasnev sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas

72 eurot riigi tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik