2-14-61976/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-61976

Tsiviilasi

A, B, C ja D hagi A.J. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2098,80 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. mai 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.J.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.J. (isikukood XXXXXX), lepinguline

esindaja Janne Kivistik

Vastustajad (hagejad):

1. A (isikukood XXXXXX);

2. B (isikukood XXXXXX);

3. C (isikukood XXXXXX);

4. D (isikukood XXXXXX);

Vastustajate seaduslik esindaja K.J. (isikukood XXXXX),

seadusliku esindaja lepinguline esindaja advokaat Grete Lüüs.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. mai 2015.a otsus osaliselt.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata A, B, C ja D hagi A.J.i vastu

elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a, lugedes

ülalpidamiskohustuse nimetatud ajavahemiku eest A.J.i poolt kõigi hagejate suhtes täies

ulatuses täidetuks.

3. Rahuldada osaliselt B hagi A.J.i vastu elatise väljamõistmiseks. Mõista A.J.ilt välja elatis

B kasuks alates 17. jaanuarist 2016.a summas 215 (kakssada viisteist) eurot kuus kuni B,

sündinud X. X XXXX.a, täisealiseks saamiseni.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Jätta rahuldamata A, B, C ja D hagi A.J.i vastu kahju hüvitamiseks.

4.2. Jätta rahuldamata A, B, C ja D hagi A.J.i vastu elatise väljamõistmiseks alates

hagi esitamisest 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a, lugedes ülalpidamiskohustuse

nimetatud ajavahemiku eest A.J.i poolt kõigi hagejate suhtes täies ulatuses

täidetuks.

4.3. Rahuldada osaliselt B hagi A.J.i vastu elatise väljamõistmiseks. Mõista A.J.ilt

välja elatis B kasuks alates 17. jaanuarist 2016.a summas 215 (kakssada viisteist)

eurot kuus kuni B, sündinud X. X XXXX.a, täisealiseks saamiseni.

4.4. Elatis kanda K.J.i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, märkides makse

selgituseks „elatis“.

4.5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.6. Elatise väljamõistmise osas tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

4.7. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.“

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A, B, C ja D esitasid 04.12.2014.a Tartu Maakohtule hagi A.J.i vastu elatise ja kahjuhüvitise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kasvatab laste ema K.J. alates augustist 2014.a lapsi üksinda ning laste

isa ei anna laste ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid.

Kostja asus Päästeameti Põhja päästekeskusesse Tallinnas tööle alates oktoobrist 2012.a ega ole

sellest ajast peale täitnud vajalikus ulatuses ülalpidamiskohustust. Hagejad möönsid, et kostja

on tasunud perekonna varasema ühise elukoha (XXX vallas) elektri-, prügi- ning

kindlustusmakseid, kuid võttes arvesse perekonna suurust ning kulutusi ei ole see piisav panus

laste ülalpidamiseks. Augustis 2014.a asusid hagejad elama XXX

Kostja on tasunud hagejate toiduraha 236 eurot ning noorima lapse lasteaiatasu 219 eurot.

Oktoobris 2014.a tegi kostja hagejate seaduslikule esindajale ülekande summas 790 eurot laste

ülalpidamiseks. Seega on kostja hagejate ülalpidamiseks perioodil 04.12.2014.a kuni

hagiavalduse esitamiseni andnud kokku 1481,19 eurot. Aastal 2014 oli elatise miinimum

177,50 eurot, seega oleks kostjal tulnud hagejaid üleval pidada kokku summas 8520 eurot.

Hagejate eest tasub nende igapäevaseid kulusid nende seaduslik esindaja K.J., mistõttu on

õigustamatu kostja poolt elatise tasumine alaealiste laste arveldusarvetele.

Hagejad palusid elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 02.12.2013.a kokku summas 6968,81

eurot (PKS § 108).

2. Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagiavalduses esitatud asjaolud on moonutatud.

Kostja asus Päästeameti Põhja päästekeskusesse Tallinnas tööle alates oktoobrist 2012.a

(Päästeametis töötab kostja alates 1994.a), mis oli pere ühine otsus. Hagejate seaduslik esindaja

jäi koos hagejatega elama abikaasade ja laste ühisesse koju XXXX vallas.

Kostja ei nõustu väidetega, mille kohaselt kostja ei ole toetanud laste kooliskäimist, ei ole

ostnud neile riideid ja toitu ega toetanud neid ka muul moel rahaliselt üle kahe aasta.

Kostja on tasunud igakuiseid kommunaalarveid seoses laste elukohaga (XXXX). Samuti on

kostja tasunud laste endi kontole taskuraha alates septembrist 2014.a. Kostja nõustub tasuma

lastele elatist, kuid ei soovi seda teha nende ema K.J.i kontole, kuna tema senise käitumise

tulemusena on kostja silmis tegemist ebausaldusväärse isikuga.

Kostja ning hagejate seaduslik esindaja leppisid suusõnaliselt kokku, et kostja tasub kõik arved,

mis on seotud lastega ning millised K.J. edastab kostjale, kannab laste arvetele taskuraha laste

tarbeks ning annab lisaks hagejate seaduslikule esindajale söögiraha 200 eurot kuus. Seda

kokkulepet on kostja ka täitnud ning tõendanud. K.J. on vastava kokkuleppe olemasolu

kinnitanud 06.04.2015.a toimunud kohtuistungil. Kostja on alates septembrist 2014.a kandnud

lisaks K.J.i sissetulekutele 200 eurot toiduraha ning lastele taskuraha, mis kokku moodustab

umbes 1 300 eurot. Samuti on kostja kandnud ühise majapidamise eest kõik kulutused, tasunud

laste lasteaiaarveid, kooliga seotud kulud, mis kinnitust, et kostja on osalenud aktiivselt laste

ülalpidamises.

Detsembris 2014.a maksis kostja lastele elatist summas 200 eurot hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele ja lisaks A arvele 30 eurot selgitusega „A ja B taskuraha detsember 2014“ ning

B arvele 30 eurot selgitusega „C ja D taskuraha detsember 2014“.

Kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav E (sünd. XXXX.a).

Kostja ei nõustunud, nagu oleks laste huviringidest loobumine seotud kostja kolimisega

Tallinnasse ja väidetava temapoolse rahalise toetuse puudumisega. Kostja hinnangul on laste

seaduslik esindaja esitanud konto väljavõtteid valikuliselt.

Kostja on seisukohal, et makstava elatise suurus kuus võiks olla 400 eurot. Kostja ei nõustu

tagasiulatuva elatise väljamõistmisega, kuivõrd poolte kooselu lõppes faktiliselt 15.08.2014.a,

mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2013.a.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas A, B, C ja D hagi A.J.i vastu elatise väljamõistmiseks ja kahju

hüvitamiseks osaliselt ja mõistis välja A.J.ilt iga lapse kohta alates 04.12.2014.a kuni

31.04.2015.a elatise 160,24 eurot kuus ja alates 01.05.2015.a elatise 158,30 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda K.J.i arvelduskontole nr XXXXXXXXX

selgitusega „elatis“.

Maakohus jättis rahuldamata A, B, C ja D hagi A.J.i vastu kahju hüvitamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Maakohus tuvastas esitatud sünnitunnistuste alusel, et hagejad, A, B, C ja D on kostja A.J.

alaealised lapsed, kes elavad oma isast lahus alates augustist 2014.a.

Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja ei ole perioodil 02.12.2013.a kuni

august 2014.a osalenud ülalpidamise andmises. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtub, et

kostja on tasunud laste toidurahasid X vallavalitsusele ja ühise elamispinna kulusid. Kostja on

kinnitanud, et vaatamata töötamisele Tallinnas osales ta laste kasvatamises eluotstarbeliste

vahendite ja laste arenguks vajalike esemete soetamise ning eluasemekulude kandmise kaudu

(PKS § 100 lg 2).

Maakohus tuvastas, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkuleppe,

et alates septembrist 2014.a toetab kostja lapsi 200 euroga kuus makstava toiduraha näol, lisaks

annab taskuraha lastele (1 euro/koolipäevas lapse kohta) ja tasub kõik esitatud jooksvad kulud

seoses lastega. Seda kokkulepet on kostja ka täitnud ning tõendanud. Maakohus leidis, et

kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega

ettenähtut, kuid kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt poolte vahel sõlmitud

kokkuleppele, ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine võimalik.

Maakohus asus seisukohale, et hagiavalduse esitamist tuleb käsitleda kui eelneva kokkuleppe

ülesütlemist ning uue elatise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Seega hindas maakohus

millises ulatuses on elatise väljamõistmine põhjendatud ning millises ulatuses on kostja oma

kohustused käesolevaks ajaks juba täitnud (PKS § 99, § 102).

Maakohus arvestas elatise suuruse määramisel kostja poolt avaldatud eluasemekuludega

summas 300 eurot ja kostja viienda alaealise lapse E’ga (sünd. XXXX.a).

5. Maakohus tuvastas, et A.J.i igakuiseks sissetulekuks on 1250 eurot (tl 138) ja leidis, et kostja

minimaalse äraelamise tagamiseks on põhjendatud sellest maha arvata eluasemekulud summas

300 eurot. Maakohus lahutas kostja sissetulekust vajalikud elamiskulud summas 300 eurot

1250-300= 950 ning jagas saadud summa võrdselt tema ja viie lapse vahel, saades summaks

158,30 (950÷6) eurot. A.J.i igakuisest sissetulekust jääb temale ja igale lapsele kuulub

tasumisele elatis summas 158,30 eurot lapse kohta kuus, hagejate peale kokku 633,30 eurot.

Maakohus selgitas, et kuigi igakuine elatis hagejatele jääb allapoole seaduses ettenähtud

miinimummäära ja katab vaid hagejate minimaalsed vajadused, vastab elatis nimetatud määras

kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, säilitades

siinjuures kostjale endale minimaalse toimetuleku ning minimaalselt vajaliku elustandardi –

kostja käsutusse jääb pärast ülalpidamiskohustuste täitmist ning eluasemekulude kandmist

samuti 158,3 eurot.

Maakohus leidis, et kostja poolt laste ülalpidamiseks tasutud summad alates hagi esitamisest

kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb väljamõistetud elatisest maha arvata. Samuti kuuluvad

elatisest maha arvamisele kostja poolt laste kontodele kantud taskurahad, kuna eelnev poolte

kokkulepe nägi seda ette ühe osana laste vajaduste rahuldamiseks.

Maakohus jättis elatisena arvestamata kostja kulutused hagejate seadusliku esindaja õppelanu

tasumiseks ning kulutused vanemate ühisomandis olnud elamule, kuivõrd lapsed ei elanud sel

ajal enam antud kinnistul.

Kohtu arvestuste kohaselt on kostja laste ülalpidamiseks alates hagi esitamisest detsembris

2014 panustanud järgmiselt:

1) detsembris 2014.a 589,42 eurot, seega iga lapse kohta 147,36 eurot. Kostjal tuleb iga hageja

kohta tasuda detsembri 2014.a eest veel 158,3-147,46=10,94 eurot;

2) jaanuaris 2015.a 358,06 eurot, s.o iga lapse kohta 89,515 eurot. Kostjal tuleb iga hageja

kohta tasuda jaanuari 2015.a eest veel 158,3-89,515=68,79 eurot;

3) veebruaris 2015.a 524,92 eurot, s.o iga lapse kohta 131,23 eurot. Kostjal tuleb iga hageja

kohta tasuda veebruari 2015.a eest veel 158,3-131,23=27,07 eurot;

4) märtsis 2015.a märtsi kuus 589,83 eurot , s.o iga lapse kohta 147,46 eurot. Kostjal tuleb iga

hageja kohta tasuda märtsi 2015.a eest veel 158,3-147,46=10,84 eurot;

5) aprillis 2015. aprilli 462,8 eurot, s.o iga lapse kohta 115,7 eurot. Kostjal tuleb iga hageja

kohta tasuda aprilli 2015.a eest veel 158,3-115,7=42,6 eurot.

Maakohus mõistis ajavahemiku detsember 2014.a kuni aprill 2015.a eest kostjalt iga hageja

kasuks välja 160,24 eurot (42,6+10,84+27,07+68,79+10,94). Alates maist 2015.a mõistis

maakohus kostjalt iga hageja kasuks välja summa 158,30 eurot kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. A.J. esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta välja mõistmata elatis alates hagiavalduse esitamisest ning mõista välja igakuine

elatis alates 01.05.2015 summas 100 eurot kuus lapse kohta kuni K.J.i eest õppelaenu

tasumiseni ning peale õppelaenu tasumist 125 eurot kuus lapse kohta.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) nähtub 06.04.2015.a kohtuistungi protokolli lk-lt 2, et pooled leppisid kokku, millises

summas on apellant võimeline oma kohustusi täitma ning millega oli nõus ka vastustajate

seaduslik esindaja: kuni K.J.i õppelaenu täieliku tasumiseni kannab A.J. lastele elatist

kogusummas 400 eurot kuus ning peale õppelaenu tasumist hakkab A.J. tasuma lastele

elatist summas 500 eurot kuus. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu arvestamata;

2) on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi ja vastustajate esindaja varalise seisu. Apellandi

igakuiseks elatiseks jääb 158,30 eurot, kuid vastustajate ja nende seadusliku esindaja

igakuiseks elatiseks on 214,64 (K.J.i andmetel: 450 eurot töötasu + 290 eurot peretoetused

+ 633,20 eurot elatis = 1 373,20 eurot – 300 eurot eluasemekulud = 1 073,20 eurot ÷ 5

pereliiget) eurot inimese kohta. 2014. aasta ühisdeklaratsiooni kohaselt oli K.J.i sissetulek

keskmiselt ühes kuus 792,31 eurot, millele lisanduvad peretoetused ning elatis. Sellisel

juhul on vastustajate seaduslikul esindajal pere elatamiseks sissetulek kuus 1 715,51 eurot.

Arvestades maha eluasemekulud, jääb elamiseks 1 415,51 eurot, mis teeb iga pereliikme

kohta 283,10 eurot. Seeläbi on apellant pandud oluliselt kehvemasse majandusliku seisu;

3) on väljamõistetud tagasiulatuv elatis apellandile koormav ning sellist nõuet ei ole tal

võimalik täita. Apellandi seisukohalt tuleks jätta kehtivaks poolte kohtuväline kokkuleppe

200 eurot kuus kuni 01.05.2015.a. Alates 01.05.2015.a mõista välja elatis summas 100 eurot

kuus lapse kohta ning peale K.J.i õppelaenu tasumist 125 eurot kuus lapse kohta;

4) tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt;

5) on tsiviilasjas nr 2-15-1364 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1211 ja Tartu Maakohtu

15.12.2015 otsusega nimetatud tsiviilasjas tõendatud, et A, C ja D bioloogiline isa ei saa

olla A.J..

7. Vastustajad apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid jätta Tartu Maakohtu

22.05.2015.a otsus muutmata. Vastuse kohaselt:

1) on apellant tasunud 04.12.2014.a kuni 16.07.2015.a laste elatist K.J.i pangakontole

järgnevalt: 13.05.2015.a 400 eurot selgitusega „laste raha mai“; 10.06.2015.a 400 eurot

selgitusega „laste raha juuni“; 13.07.2015.a 400 eurot selgitusega „laste raha juuli“,

ignoreerides kohtuotsust;

2) on maakohus vähendanud vastustajatele tasutava elatise suurust alla seaduses sätestatud

elatise miinimummäära. Maakohus on arvesse võtnud kõiki seaduses sätestatud norme ning

teinud õiglase ning põhjendatud lahendi, mh arvestanud apellandi ja K.J.i varalist seisu.

Vastustajate hinnangul puudub igasugune alus ning põhjendus elatise täiendavaks

vähendamiseks;

3) ei saavutanud pooled kompromissi seetõttu, et apellant ei olnud nõus tagasiulatuva elatise

summaga;

4) lõppes poolte kooselu oktoobris 2012.a, sest apellant kolis seoses tööga Tallinnasse, võttes

kaasa kõik oma isiklikud asjad. Pärast seda viibis ta lühemaid ja pikemaid perioode XXX

talus ja liialdas tugevalt alkoholiga. Viimase intsidendina, mis sundis vastustajate esindajat

koos lastega senisest ühisest kodust lahkuma, oli laste isa poolne tapmisähvardus

15.08.2014.a. Sellest päevast alates ei ole vastustajad ega nende seaduslik esindaja elanud

apellandiga koos ja apellant ei ole tasunud laste majapidamise ega ülalpidamisega seotud

kulusid määral, mida ta väidab olevat teinud;

5) jääb arusaamatuks tagasiulatuva elatise arvutuse mõte, sest kohtuotsusega ei rahuldatud

hagejate tagasiulatuvat elatismiinimumi ja laste elatisraha ei seotud miinimumiga vaid

kindla summaga, mis on väiksem riigi poolt kehtestatud laste elatisahast;

6) pakkus apellant välja, et on valmis maksma edaspidi majapidamiskulud, selgitamata kui

suure summa ulatuses ja kuidas see tasumine toimub. Arvestades apellandi antud lubadusi

ja nende mitte täitmist ei saa vastustajate esindaja võtta neid tõsiselt;

7) võeti õppelaen ühisel otsusel ja perele vajaliku auto soetamiseks. Apellant oli nõus seda

vabatahtlikult ise tasuma. Nimetatud auto müüdi maha ja saadud raha jäi apellandi

kasutada;

8) ei ole apellant üles näidanud ühtki märki, et ta sooviks ise lastele asju osta. Ka Päästeameti

poolt lastele tehtud jõulupakid pole lasteni jõudnud. Juunis oli kahe lapse sünnipäev, laste

kevadpeod, laste laulu- ja tantsupidu ja palju muid sündmusi, mis on isa poolt jäänud

tähelepanuta. Apellant on ignoreerinud laste ema poolseid teavitusi lastega seotud

sündmustest ja laste käekäigust (tervislik seisund, õppeedukus);

9) arvestas maakohus poolte nõudmistega. Maakohus ei pidanud arvestama ainult apellandi

seisukohtadega;

10) on viitamine 2014.a tuludeklaratsioonile antud elatise osas väär kuna tegemist on 2014.

aasta sissetulekutega. 2015.a ei ole olnud vastustajate seaduslikul esindajal mingil määral

võimalust lisa teenimiseks. K.J. kasvatab üksi nelja last ja käib iga päev Räpinast Tartusse

tööle. Vastustajate seaduslik esindaja ei ole varjanud oma sissetulekuid ja on esitanud

kohtule panga väljavõtte kus on märgitud töötasu ja ka töövõimetushüvitised. Apellant ise

on jätnud kohtule esitamata andmed oma muude sissetulekute kohta. Apellandil ei ole

igapäevaseid kohustusi laste kasvatamisel, seega ei keela keegi tal teenida lisa, et oma

majanduslikku olukorda parandada. Faktiliselt on apellandi bruto töötasu igakuiselt 1616,52

eurot, mis on 2,9 korda suurem kui vastustajate seadusliku esindaja bruto töötasu, mis on

550,00 eurot;

11) on apellandil mitmes erinevas pangas kontod. Kontole XXXXX laekub Päästeameti palk,

samas tasub laste elatist kontolt XXXXXXX. Teadaolevalt on tal ka laenude ja liisingute

jaoks eraldi pangad ja kontod. Samuti tegi apellant lastele pangakontod ja kaardid, neid

kasutab ta aga ise, kandes sinna raha. Suurperede Liidu sooduskaart on samuti apellandi

käes, lapsed ja nende esindaja ei saa sellega seonduvaid soodustusi kasutada;

12) ei ole apellant majanduslikult kehvemas seisus, kui vastustajad koos oma seadusliku

esindajaga. Apellant omab kinnistut XXX (XXX talu). Samuti on tema mõlemad vanemad

kinnistu omanikud (ema – Viljandimaal ja isa – Tartumaal). Vastustajate seaduslik esindaja

ja tema ema ning ema abikaasa elavad üüripinnal ega oma kinnistuid;

13) kasutab apellant venitamise taktikat ja eksitab tahtlikult kohut esitades mittetõeseid

dokumente ja väiteid. Apellant esitas 22.01.2015.a Tartu Maakohtule hagiavalduse isaduse

tuvastamiseks A, B, C ning D vastu, kus palub peatada muu hulgas menetlus tsiviilasjas nr

2-14-61976 kuni hagejate põlvnemise tuvastamiseni.

TÄIENDAVAD ASJAOLUD JA SEISUKOHAD

8. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on K.J.ile makstud 2015. aastal peretoetust A eest

45 eurot kuus, B eest 45 eurot kuus, Cle 100 eurot kuus ja Dle 119,18 eurot kuus, kokku 309,18

eurot kuus.

9. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.10.2015.a ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1211 on

tuvastatud, et A, C ja D bioloogiline isa ei saa olla A.J.. A.J. saab 99,99998 % tõenäosusega

olla B bioloogiline isa.

Tartu Maakohus rahuldas oma 15.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1364 A.J.i hagi A, B, C

ja D vastu isaduse vaidlustamiseks osaliselt ja tuvastas, et A, C ja D ei põlvne A.J.ist. A.J.i hagi

B vastu isaduse vaidlustamiseks jäeti rahuldamata. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-1364

jõustus edasi kaebamata 16. jaanuaril 2016.a.

10. Apellant esitas ringkonnakohtule taotluse tühistada täielikult maakohtu 22. mai 2015.a otsus

käesolevas tsiviilasjas ning ühtlasi lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/2148. Apellant

nõustus tasuma elatist 400 eurot kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-1364.

Lisaks palub apellant arvestada K.J.ile makstavaid riiklikke peretoetusi.

Apellant esitas andmed elatise tasumise kohta pärast maakohtu otsuse tegemist. Perioodil juuli

2015 kuni jaanuar 2016 on apellandi poolt täitemenetluses tasutud kokku 8940,80 eurot, millele

lisaks on apellant tasunud õppelaenuvõlgnevust 1279,36 eurot.

11. Vastustajate seaduslik esindaja esitas seisukoha, mille kohaselt tuleb elatise nõude

lahendamisel arvestada tsiviilasjas nr 2-15-1364 toimunud menetlust ja selle tulemusi.

Vastustajad esitasid pangaväljavõtted, millest lähtub kostja (apellandi) poolt elatise tasumine

käesoleva menetluse kestel. Täitemenetluses on laekunud 4742,31 eurot ja lisaks on apellant

tasunud vabatahtlikult 800 eurot, s.o kokku 5542,31 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, arvestades nii apellatsioonkaebuses esiletoodut kui

ka tsiviilasjas nr põlvnemise kohta 2-15-1364 tehtud kohtulahendit. Apellatsioonkaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele.

10.1. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus igale lapsele kostjalt välja

mõistetava elatise suuruse osas, määrates alates hagi esitamisest kuni tsiviilasjas nr 2-15-1364

tehtud otsuse jõustumiseni, s.o alates 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a, kostja poolt iga hageja

ülalpidamiseks tasutava elatise suuruseks 125 eurot kuus.

10.2. Arvestades apellandi poolt menetluse kestel hagejate ülalpidamiseks tasutut loeb

ringkonnakohus apellandi kohustuse elatise maksmiseks ajavahemikul 04.12.2014.a kuni

16.01.2016.a täielikult täidetuks. Sellega seoses jätab ringkonnakohus hagi kõigi hagejate puhul

kõnealuse perioodi eest elatise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

10.3. Alates 17.01.2016.a puudub kostjal (apellandil) tulenevalt tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud

kohtuotsusest kohustus pidada ülal hagejaid A, C ja D. Apellandil on aga jätkuvalt kohustus

pidada ülal hagejat B. Seega mõistab ringkonnakohus alates 17. jaanuarist 2016.a A.J.ilt välja

elatise B kasuks igakuiselt summas 215 eurot kuni B (sünd XXX.a) täisealiseks saamiseni.

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi tsiviilasjas nr 2-15-1364 on käesolevaks ajaks

jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hagejad A, C ja D ei põlvne kostjast, on kostjal kohustus

anda hagejatele ülalpidamist ka selle aja eest, mil menetleti isaduse vaidlustamiseks esitatud

hagi. Alles alates isaduse vaidlustamise asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest saab ära

langenuks lugeda põlvnemisest tulenevad õiguslikud tagajärjed, sh põlvnemisest tulenevad

ülalpidamiskohustused (PKS 8. ptk, §§ 96 jj). Kohtuotsuse jõustumisel, millega on tuvastatud,

et hagejad ei põlvne kostjast, lõppeb kostja kohustust maksta hagejatele elatist, kuid see ei

mõjuta kohustust anda hagejatele ülalpidamist kohtuotsuse jõustumisele eelnenud aja eest ega

anna õigust nõuda tagasi makstud elatist.

Seega tuleb kostjal (apellandil) alates käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisest 04.12.2014.a kuni

tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni 16.01.2016.a tasuda elatist kõigile

hagejatele. Alates 17. jaanuarist 2016.a on kostjal kohustus anda ülalpidamist vaid Ble.

12. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väiteid selle kohta,

missuguse ajavahemiku eest ja kui suures summas on põhjendatud elatise väljamõistmine nelja

hageja kasuks. Hagejad palusid elatise välja mõista PKS § 101 lõikes 1 sätestatud

miinimummääras igale hagejale. Kostja leidis, et elatis tuleks välja mõista alates kohtuotsuse

tegemisest, arvestades kostja poolt hagejate ülalpidamiseks panustatut, ning elatise suurust

tuleks vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi, lähtudes kostja varalisest

suutlikkusest ning veel ühe alaealise ülalpeetava olemasolust.

12.1. Vaidluse all ei ole maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt apellandi igakuiseks

sissetulekuks on töötasu 1250 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, justkui oleks

apellandil veel muud vara või sissetulekuid, mida ta saaks mõistlikult kasutada laste

ülalpidamiseks.

12.2. Arvestades apellandi sissetuleku suurust ja ülalpeetavate isikute arvu (apellant ise ja 5

alaealist last) puudub sisuliselt vaidlus ka selles, et apellandi varaline seisund ei võimalda

tagada igale lapsele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatist. Hagejad ei vaidlustanud

maakohtu otsust, millega rahuldati elatise väljamõistmise hagi üksnes osaliselt ja vähendati

elatise suurust allapoole seadusega kehtestatud miinimumi. Ringkonnakohtul tuleb seega

kontrollida, kas maakohus on väljamõistetava elatise suurust vähendades kohaldanud õigesti

PKS § 102 lg-t 2.

13. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et väljamõistetud suuruses elatis on apellandile

koormav ega võimalda tal ilmselt katta iseenda hädapäraseid vajadusi. Seega on osaliselt õige

apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohus pööranud piisavat tähelepanu apellandi

varalisele seisundile. Maakohus on arvestanud kostja vajalike eluasemekulude katteks

igakuiselt 300 eurot ning jaotanud kostja ülejäänud sissetuleku (1250 – 300 = 950 eurot)

võrdselt kostja ja tema viie lapse vahel, saades igaühe kasutada jäävaks summaks 158,30 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et selliselt on maakohus kohaldanud vääralt PKS § 102 lg-t 2, mille

kohaselt tuleb vanemal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda sissetuleku mehaanilist

jaotamist võrdsete summadena nii vanema kui ülalpeetavate laste vahel. Selle asemel tuleb

vahendid jaotada selliselt, et nii vanemale kui lastele oleks võimalik saavutada ligilähedaselt

sarnane elatustase. Ringkonnakohtu arvates ei ole täisealise isiku puhul võimalik tagada

mõistlikku toimetulekut sama summa eest, nagu mõistetakse elatisena välja alaealisele lapsele.

Esiteks on täisealisel isikul erinevalt lapsest üldjuhul ka erinevaid rahalisi kohustusi, mille

täitmisest ei pruugi tal olla võimalik loobuda. Teiseks osaleb alaealise lapse ülalpidamises ka

teine vanem, mille tulemusena lapse ülalpidamiseks kättesaadavate vahendite maht sisuliselt

kahekordistub (eeldades, et vanemate varaline seisund on ligikaudselt sarnane).

14. Kolmandaks saab ringkonnakohtu arvates lähtuda sellest, et osa laste vajadustest on ilmselt

kaetud riiklike toetustega (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11

p 16). Apellant on põhjendatult apellatsioonkaebuses viidanud asjaolule, et laste seadusliku

esindaja käsutuses on laste ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused. Maakohus ei ole

kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt elatise suuruse määramisel riiklike toetustega arvestanud.

14.1. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks

tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine. Alates 2015. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 45 eurot

kuus ning alates 2016. aastast 50 eurot kuus. Vastavalt RPTS § 5 lg-le 4 oli 2015. aastal

kolmandale ja neljandale lapsele tasutav igakuine peretoetus 100 eurot kuus lapse kohta.

14.2. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on hagejate seaduslikule esindajatele makstud

2015. aastal peretoetust 4 lapse kohta kokku 309,18 eurot kuus. Ehkki toetuste suurus iga lapse

kohta on erinev (pere esimesele ja teisele lapsele makstav toetus on väiksem), on

ringkonnakohtu arvates võimalik kasutada saadavat toetust peresiseselt kõigi laste vahel

ühetaoliselt. Seega saab peretoetuste arvelt lugeda apellandi osa laste ülalpidamises kaetuks ca

150 euro (poole) ulatuses.

15. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hagejate

kasuks välja elatis alates 4. detsembrist 2014.a kuni 16. jaanuarini 2016.a igakuiselt summas

125 eurot igale lapsele. Kokku tuleb kostjal seega nimetatud ajavahemiku eest tasuda 4-le

lapsele 500 eurot kuus. Kostja ja tema viienda lapse Ei vajadusteks jääb seega kõnealuse

perioodi kohta 750 eurot kuus, mis ringkonnakohtu hinnangul võimaldab katta nii

eluasemekulud kui ka muud esmavajalikud kulud. Samuti võimaldab niisuguses suuruses

elatise väljamõistmine tasakaalustada kummagi vanema sissetuleku erinevuse.

16. Maakohus on õigesti rahuldanud hagi alates hagi esitamisest (04.12.2014.a) ning

asjakohatud on apellatsioonkaebuses toodud etteheited, nagu oleks kohus jätnud arvestamata

poolte vahelise kokkuleppe tasutava elatise suuruse kohta. Kohus on vanemate vahelist

varasemat kokkulepet kostja poolt elatise tasumise ulatuse ja viisi kohta käsitlenud kohtuotsuse

põhjendava osa punktides 6-8. Kohus on arvestanud vanemate vahelist varasemat kokkulepet,

jättes rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, s.o hagi esitamisele

eelnenud aja eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt tuli

hagiavalduse esitamist käsitada varasema kokkuleppe ülesütlemist ning uue elatise suuruse

kindlaksmääramise taotlust. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille järgi ei

kuulu elatise katteks arvestamisele maksed hagejate seadusliku esindaja õppelaenu tasumiseks

ega kulutused vanemate ühisomandis olnud elamule (kohtuotsuse põhjendava osa p 15).

17. Riigikohus on oma otsustes nr 3-2-1-37-11 (p 14) ja 3-2-1-33-11 (p 36) selgitanud, et otsuse

selguse ja täidetavuse huvides tuleb juhul, kui kohtuotsusega mõistetakse välja elatis möödunud

perioodi eest, mõista elatis välja ühekordse summana. Ringkonnakohtu käesoleva otsuse

tegemise ajaks on möödunud kogu ajavahemik (s.o 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a), mille

vältel kostja pidi tasuma elatist kõigile neljale hagejale.

17.1. Maakohus mõistis elatise alates hagi esitamisest kuni 31. aprillini 2015.a (s.o maakohtu

otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ulatuses) samuti iga hageja kasuks välja

ühekordse summana, lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud elatise suurusest (160,24

eurot igale lapsele kuus). Kuna ringkonnakohus vähendab väljamõistetava elatise suurust, siis

tuleb teha ümberarvestused väljamõistetava ühekordse summa suuruse osas.

17.2. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu arvestuste õigsust ega põhjendatust,

millises ulatuses luges maakohus ülalpidamiskohustuse kostja poolt menetluse vältel täidetuks

(kohtuotsuse põhjendava osa p-d 16 – 21). Seega lähtub ka ringkonnakohus perioodi detsember

2014 kuni aprill 2015 puhul maakohtu poolt aluseks võetud andmetest.

17.3. Detsembris 2014.a on kostja panustanud laste ülalpidamiseks 589,42 eurot; jaanuaris

2015.a 358,06 eurot; veebruaris 2015.a 524,92 eurot; märtsis 2015.a 589,83 eurot ja aprillis

2015.a 462,80 eurot – seega 5 kuu kohta kokku 2525,03 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul (vt

käesoleva otsuse p 15) tuleb kostjal tasuda elatist neljale hagejale igakuiselt kokku 500 eurot,

seega 5 kuu eest 2500 eurot. Järelikult puudub kostjal ajavahemiku eest detsember 2014.a kuni

aprill 2015.a hagejate ees elatise võlgnevus ning ülalpidamiskohustus nimetatud perioodi eest

tuleb lugeda täies ulatuses täidetuks.

18. Alates maist 2015 kuni 16. jaanuarini 2016.a tuleb kostjal (apellandil) samuti tasuda nelja

hageja ülalpidamiseks kokku igakuiselt 500 eurot. Ringkonnakohus arvestab jaanuari 2016.a

(16 päeva) eest tasumisele kuuluvaks 258 eurot, kuna tegemist ei ole terve kalendrikuuga.

Seega kuulub nimetatud ajavahemiku eest tasumisele kokku 5 258 eurot.

Pooled esitasid ringkonnakohtule andmed pärast maakohtu otsuse tegemist kostja (apellandi)

poolt elatise tasumise kohta.

18.1. Apellant (kostja) esitas Swedbank kontoväljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud mai,

juuni ja juuli 2015 eest igakuiselt lasteraha 400 eurot (kokku 1200 eurot); Swedbanki kontolt on

kõnealusel perioodil (juuli ja november) täitemenetluses toimunud kinnipidamine 87,81 euro

ulatuses, Danske Panga väljavõtte kohaselt täitemenetluses 3737,54 eurot; tööandja

(Päästeameti) poolt teostatud kinnipidamised 3915,45 eurot. Samas ei nähtu apellandi esitatud

andmetest, kui suures summas on tegelikkuses toimunud tasumine laste ülalpidamisvajaduste

katteks. Arvestada tuleb muuhulgas seda, et täitemenetluses arvestab kohtutäitur osa võlgnikult

kinnipeetavast rahast ka täitekulude katteks ning selles ulatuses ei saa lugeda

ülalpidamiskohustust täidetuks. Lisaks ei nähtu apellandi esitatud tööandja poolt teostatud

kinnipidamiste väljavõttelt, millistel kuupäevadel on kinnipidamised teostatud ning millise

perioodi katteks saaks kinnipidamisi seega arvestada.

18.2. Vastustajate seaduslik esindaja esitas Danske Panga väljavõtte perioodist 22.05.2015 –

14.01.2016, mille kohaselt on täitemenetlustes laekunud kokku 4742,31 eurot. Sama nähtub ka

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt ringkonnakohtule 26.01.2016.a esitatud teatisest

(arvestamata 18. jaanuaril 2016.a toimunud makseid). Sellele lisaks kinnitas vastustajate

seaduslik esindaja, et apellant on tasunud vabatahtlikult 800 eurot, s.o kokku 5 542,31 eurot.

18.3. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kostjal (apellandil) puudub hagejate ees

elatise võlgnevus ka perioodi eest 1. mai 2015.a kuni 16. jaanuar 2016.a.

19. Sellega seoses jätab ringkonnakohus hagi elatise väljamõistmiseks alates 4. detsembrist

2014.a kuni 16. jaanuarini 2016.a kõigi hagejate puhul täielikult rahuldamata, kuna kolleegium

on tuvastanud, et kostja poolt on ülalpidamiskohustus nimetatud ajavahemikul kõigi hagejate

suhtes täies ulatuses täidetud.

20. Tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud kohtuotsus ei mõjutanud kostja kohustust pidada ülal

hagejat B.

20.1. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb Bi kasuks välja mõista elatis alates 17. jaanuarist

2016.a seaduses sätestatud miinimummääras. Vaatamata hagi esitamisele 2014.a detsembris ei

kuulu ringkonnakohtu arvates kohaldamisele 2014.a kehtinud elatise miinimummäär, kuna kuni

16. jaanuarini 2016.a tuli kostjal tagada ülalpidamine neljale hagejale ning seetõttu ei olnud

kostja varalist võimekust arvestades võimalik lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel

seadusega ettenähtud määrast.

20.2. Alates 1. jaanuarist 2016.a on Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015.a määruse nr 139

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 430 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lõikest 1 on seega igakuise elatise

miinimummääraks ühe lapse kohta 215 eurot.

20.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja (apellant) ei ole esile toonud põhjendusi, miks tuleks ühe

hageja suhtes hagi rahuldamise korral vähendada elatise suurust alla seaduses ettenähtud

miinimumi. Vaidlust ei ole selle üle, et apellandi töötasu suurus on 1250 eurot ning isegi

arvestades, et apellandil on veel üks alaealine ülalpeetav E (sünd. XXXX.a), saab apellandi

sissetulekut pidada piisavaks, et tagada nii iseenda kui ka kahe alaealise lapse vajaduste

katmine.

20.4. Hageja ei ole väljendanud menetluse kestel soovi elatise väljamõistmiseks muutuva

suurusena (PKS § 101 lg 2 tähenduses) selliselt, et koos Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäära kasvuga suureneks automaatselt ka väljamõistetav elatis.

Seetõttu mõistab ringkonnakohus välja elatise kindlas suuruses, s.o alates 1. jaanuarist 2016.a

kehtivas miinimummääras ehk 215 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni.

21. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja eripära ja olemust tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel sarnaselt maakohtuga poolte endi kanda. Sellega

seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kummagi poole poolt kantud menetluskulude

(õigusabikulude) vajalikkust ega põhjendatust, kuna kummalgi poolel ei tule teisele poolele

kulusid hüvitada.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/