3-16-197/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

08.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-197

Haldusasi

Unipetrol OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

18.12.2015. a otsuse nr 12.2-4/044441-2 ja 20.01.2016.

a otsuse nr 12.2-3/030212-42-1 tühistamiseks,

õigusvastase käitumise tuvastamiseks ja pangakontode

aresti alt vabastamiseks kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Unipetrol OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Unipetrol OÜ, esindaja advokaat Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus andis 06.03.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-537 Maksu- ja

Tolliametile (MTA) loa 304 178,25 euro ulatuses Unipetrol OÜ kasutusel olevatele

pangakontodele aresti seadmiseks.

2. MTA esitas 11.12.2015 halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise

loa saamiseks, valides meetmena aresti seadmise Unipetrol OÜ kasutusel olevatele

pangakontodele nii, et 06.03.2015. a määrusega haldusasjas ja antud taotluse rahuldamisel

oleks lubatud arestitav summa kokku mitte rohkem kui 379 576,96 eurot. MTA on loa

taotluses märkinud, et 06.03.2015. a kohtumääruse alusel haldusasjas nr 3-15-537 on

maksuhaldur seadnud Unipetrol OÜ pangakontodele aresti summas 304 178,25 eurot, kuid

juuli 2014. a osas on käimasolevas maksumenetluses selgunud, et arvatav käibemaksu

määramine tuleb summas 146 276 eurot. Seega üle tagatud osas, st summas 157 902,25 eurot

tuleb MKS § 136¹ lg-st 3 tulenevalt pangakontod arestist vabastada. Alustatud on aga kontrolli

uue perioodi osas, mille tulumaksu arvatav määramine tuleb summas 233 300,96 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-3109 MTA

11.12.2015 esitatud taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2015. a määrusega

halduskohtu 17.12.2015. a määruse muutmata. Riigikohus ei ole MTA määruskaebuse osas

veel seisukohta võtnud.

4. Unipetrol OÜ esitas 17.11.2015 MTA-le taotluse Unipetrol OÜ pangakontode aresti alt

vabastamiseks vähemalt 157 902,25 euro ulatuses. MTA registreeris taotluse 18.11.2015.

5. MTA jättis 18.12.2015. a otsusega nr 12.2-4/044441-2 Unipetrol OÜ taotluse

rahuldamata.

6.

29.12.2015 esitas Unipetrol OÜ vaide MTA 18.12.2015. a otsuse peale. MTA jättis

26.01.2016. a vaideotsusega vaide rahuldamata.

7. MTA jättis 20.01.2016. a otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 rahuldamata Unipetrol OÜ

18.12.2015. a ja 29.12.2015. a taotlused pangakontode aresti alt vabastamiseks.

8. Unipetrol OÜ esitas 27.01.2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus tühistada

MTA 18.12.2015. a otsuse nr 12.2-4/0444441-1 ning 20.01.2016. a otsuse

nr 12.2-3/030212-42-1, tuvastada MTA õigusvastane käitumine maksukorralduse seaduse

(MKS) § 136¹ lg-st 3 tuleneva kohustuse mittetäitmisel ning kohustada MTA-d vabastama

OÜ Unipetrol pangakontod aresti alt.

Koos kaebusega esitas Unipetrol OÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus

kohaldada esialgset õiguskaitset ning kohustada MTA-d vabastama OÜ Unipetrol

pangakontod 157 902, 25 euro ulatuses aresti alt. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on

MTA 11.12.2015. a taotluses viitega MKS § 136¹ lg-le 3 deklareerinud oma kohustust

vabastada konto 157 902, 25 euro ulatuses aresti alt kahe tööpäeva jooksul. Kaebuse esitamise

ajaks oli sellest möödunud üle 30 päeva ning MTA ei ole oma seadusest tulenevat kohustust

täitnud. Kohtumenetlus võib võtta mitmeid aastaid, kuid kaebajal puuduvad vahepeal muud

efektiivsed vahendid sundimaks MTA-d oma seadusest tulenevat kohustust täitma. Kaebaja

märgib, et ta on kütuse käitleja, kes ostab ja müüb kütust hulgi, samuti peab jaetanklaid.

Kaebaja pangakontol olevad rahalised vahendid on pidevalt ringluses, kaebaja finantseerib ise

oma tegevust. Summa, mille aresti alt vabastamist kaebaja taotleb, moodustab olulise osa

käibevahenditest. Konto edasise aresti tingimustes väheneb kaebaja konkurentsivõime ja ta

kannab jätkuvalt kahju. Sellise kahju heastamine ka positiivse kohtuotsuse korral ei pruugi

olla enam võimalik. Kaebaja on seisukohal, et vaid esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiaks

ära MTA jätkuva õigusrikkumise, mis kohtumenetluse korral võib lõppeda alles mitme aasta

pärast.

9. MTA palus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses välja

toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

muutuks kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks. Seega on taotlus nõuetekohaselt

põhjendamata ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja arvates on

kaebaja väide konkurentsivõime vähenemisest paljasõnaline ja väär. Kaebaja ei ole

konkurentsivõime vähenemist mingilgi moel tõendanud. Samuti on kaebaja majandustegevus

jätkunud samas mahus pärast pangakontode arestimist. See nähtub nii käibedeklaratsioonidelt

kui ka kaebaja on ise seda kohtutele kinnitanud. Seejuures oli kaebaja pangakontodel

vahendeid 19.02.2015. a seisuga üle 10 miljoni euro ning 2013. a majandusaasta aruande

kohaselt (kaebaja ei ole 2014. a majandusaasta aruannet esitanud) oli seisuga 31.12.2013

kaebajal raha 9 191 893 eurot. Seega on kaebajal võimalik oma tegevust hoolimata

pangakontode arestimisest igati jätkata ja täies mahus finantseerida. Arvestades kaebaja

kontode jääke, ei saa kuidagi väita, et 157 902,25 eurot moodustaksid kaebaja jaoks

olulised käibevahendid. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, millist kahju ta

kannatab. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide pöördumatust kahjust paljasõnaline.

Vastustaja märgib, et mis puutub küsimusse, kas MKS § 136¹ lg 3 alusel pidanuks MTA

kontod vabastama, siis see küsimus tuleb lahendada põhivaidluses ning kui kohus lahendaks

selle esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, siis muutuks põhivaidlus sisutuks. MTA on

11.12.2015. a taotluses selgitanud, et 2014. a juuliga seotud menetluse käigus on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et tulumaksu arvatav määramine samade tehingute osas tuleb summas

233 300,96 eurot. Seega ei ole MTA-l seni, kuni kaebaja suhtes maksumenetlus käib ning

määratav maksusumma on alles kujunemisel, kohustust MKS § 136¹ lg 3 alusel

pangakontosid vabastada. Kuivõrd arvatavalt määratav maksusumma (ehk tulumaks ja

käibemaks kokku) ületab seni arestitud 304 178,25 eurot, ei ole täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolud ära langenud ning alust kontosid vabastada ei ole.

Vastustaja leiab, et kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja kohustab MTA-d kaebaja

pangakontosid vabastama, siis tähendaks see olukorra tekkimist, kus kaebajalt ei ole võimalik

enam võimalikku määratavat maksusummat kätte saada, sest kaebajal puudub kinnisvara,

millele saaks seada hüpoteeki, ning kaebaja on maksumenetluse käigus võõrandanud oma

ainsa sõiduki. Pangakontol ei pruugi enam olemas olla vahendeid ajal, mil MTA asub

tõenäoliselt määratavat maksusummat sisse nõudma. Sellise olukorra vältimiseks ongi vajalik

säilitada pangakontode arest. Seega saab avalikku huvi maksude laekumise tagamise osas

pidada kaalukamaks isiku huvist pangakontode vabastamise osas.

10. Tartu Halduskohus jättis 02.02.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtu arvates ei

selgita kaebaja veenvalt, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on põhistanud

õiguskaitse vajadust, kuid ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et summa 157 902,25 eurot, mille aresti alt

vabastamist taotletakse, moodustab olulise käibevahendi ning et konto edasise aresti

tingimustes väheneb kaebaja konkurentsivõime ja kaebaja kannab jätkuvat kahju.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja majandustegevus on jätkunud samas mahus ka

pärast pangakontode arestimist ning kaebaja on ka ise kinnitanud kaebuses, et on jätkuvalt

tegutsev äriühing. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et 19.02.2015. a seisuga oli kaebaja

pangakontodel vahendeid üle 10 miljoni euro ning 2013. a majandusaasta aruande kohaselt oli

seisuga 31.12.2013 kaebajal 9 191 893 eurot. Halduskohtu hinnangul ei ole 157 902,25 eurot,

võrreldes eeltoodud summadega, kaebaja jaoks oluline käibevahend, mille aresti alt

vabastamine oleks esialgse õiguskaitse korras vajalik. Halduskohtu hinnangul ei kaasne

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid kahjulikke tagajärgi

ning ei esine ka sellekohast ohtu. Teatud ebamugavusi peab kaebaja kohtumenetluse ajal

taluma. Halduskohus märkis täiendavalt, et kui rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus,

siis otsustaks kohus sellega osaliselt põhivaidluse eelnimetatud summa osas ette ära.

Vastustaja oleks seejärel asetatud kaebajaga võrreldes halvemasse olukorda, kuna talle ei

oleks tagatud hiljem maksude laekumine. Sealjuures tuleb arvestada ka sellega, et kaebajal

puudub näiteks kinnisvara, millele hüpoteeki seades oleks võimalik maksunõue rahuldada,

ning kaebaja on maksumenetluse käigus võõrandanud oma ainsa sõiduki. Halduskohus

selgitas, et hindab kaebaja nõude põhjendatust edasise menetluse käigus, mitte esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel.

11. Kaebaja esitas 18.02.2016 Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus ning kohustada MTA-d vabastama kaebaja pangakonto 157 902,25 euro

ulatuses.

Kaebaja on seisukohal, et MTA on loonud halduskohtule ebatäpse mulje, viidates läbivalt

ettevõtja 19.02.2015. a kontoseisule ja 10 miljonile eurole. Kaebaja märgib, et 10 miljoni euro

näol ei ole tegemist ettevõtja kasuminumbriga, mis niisama kontol seisab, vaid see on pidevas

kasutuses. Kui bilansiliselt võis kaebajal selline summa kontol olla, siis samas suurusjärgus

oli kaebajal ka lühiajalisi kohustusi. Kaebaja ostab ja müüb kütust ning mahuefekti

saavutamiseks tuleb opereerida suuremate summadega ehk müügist laekuvad summad tuleb

lõviosas ära maksta oma tarnijatele. Kaebaja arvates on olukord sarnane Tartu

Ringkonnakohtu 06.01.2014. a määruses haldusasjas nr 3-13-2318 kirjeldatuga, kus kohus

leidis, et kaebajal ei ole lihtne panna välja 100 000 euro suurust tagatist. Praeguseks ei ole

kaebaja kontol 10 miljonit, sest need summad on vähenenud kohustuste tasumise võrra.

Kaebaja leiab, et seetõttu tuleb pidada põhjendatuks tema väidet, et 157 902,25 eurot, mille

aresti alt vabastamist ta taotleb, moodustavad olulise osa käibevahenditest, mida kaebajal on

igapäevases majandustegevuses vaja. MTA läbivalt viidatud sõiduki müük 15 000 euro eest ja

müügisummade laekumine kaebaja kontole, illustreerib seda, et MTA tähtsustab liigselt

selliseid detaile ja loob ettevõttest negatiivse pildi.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, et kui kohus rahuldaks esialgse

õiguskaitse taotluse, siis otsustaks ta osaliselt põhivaidluse ära 157 902,25 euro suuruse

summas osas. Kaebaja leiab, et selle summa osas ei olegi vaidlust. MTA on ise kohtule

teatanud 11.12.2015. a avalduses, et ta peab MKS § 136¹ lg-st 3 tulenevalt pangakontod

157 902,25 euro ulatuses arestist vabastama. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks MTA oma

kohustust ignoreerib. Kaebaja ei saa nõustuda, et kogu kohtumenetluse aja oleksid kontod

aresti all. Kaebaja hinnangul hoiaks vaid esialgse õiguskaitse kohaldamine ära MTA jätkuva

õigusrikkumise. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et tema kaebusel on arvestatavad

eduväljavaated. Lisaks sellele on MTA 08.02.2016. a korraldusega tunnistanud kehtetuks

varasema kontode arestimise, mis tähendab, et perioodil 06.03.2015 – 08.02.2016 on kaebaja

kontode arestimine olnud alusetu ja õigusvastane.

Määruskaebuse esitaja arvates riivab kontode arest intensiivselt tema õigusi. Kui kaebajal ei

ole võimalik oma tegevust finantseerida, on oht, et tema majandustegevus seiskub. Kaebaja

märgib, et tema majandustegevuse seiskumine võib omakorda põhjustada pöördumatut kahju,

ta võib kaotada äripartnerid ja kaebuse rahuldamisel ei pruugi tema majandustegevuse

taastamine olla enam võimalik. Seega ei kõrvalda kaebajale positiivne kohtulahend talle

kohtumenetluse ajal tekkivaid tagajärgi. Kahju hüvitamise võimaluse olemasolu kaebaja

õigusi piisavalt ei kaitse ja ei õigusta seega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja

märgib, et nendele põhjendustele ja selgitustele ei ole võimalik panna juurde dokumentaalseid

tõendeid ning esialgse õiguskaitse põhjendamiseks on see kaebaja hinnangul piisav. Samuti

märgib kaebaja määruskaebuses, et kui halduskohtu määrus jääb muutmata, siis palub kaebaja

ikkagi kasvõi esialgset seisukohta MTA tegevusetuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib

ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et MTA on loonud halduskohtule ebatäpse mulje,

viidates kaebaja 19.02.2015. a kontoseisule ja 2013. a majandusaasta aruandes märgitud

10 miljonile eurole, mille puhul ei ole tegemist kasumiga, vaid kaebajal on samas

suurusjärgus ka lühiajalisi kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud väide

alust jõuda järeldusele, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Halduskohus ei ole, viidates kaebaja 19.02.2015. a kontoseisule, leidnud,

et tegemist on kasumiga, vaid märkis, et selle summaga võrreldes ei saa 157 902,25 eurot olla

kaebaja jaoks niivõrd oluliseks käibevahendiks, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse

vajadus selle summa koheseks aresti alt vabastamiseks.

Maksuhaldur on oma vastusele kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud kaebaja

käibedeklaratsioonide andmed 2014. a ja 2015. a kohta ning esitanud kaebaja pangakonto

väljavõtte ajavahemiku 01.07.2014 – 19.02.2015 kohta. Kaebaja ei ole ei esialgse õiguskaitse

taotlusele ega ka määruskaebusele lisanud ühtegi kaebaja majandusnäitajaid iseloomustavat

dokumenti. Seega on halduskohus õigesti tuginenud maksuhalduri esitatud tõenditele, sest

kaebaja ei ole oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud.

14. Vastustaja esitatud tõendite alusel on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti

järeldanud, et miski ei viita sellele, et pangakontode 157 902,25 euro ulatuses aresti alt

vabastamata jätmise korral saabuvad kaebaja jaoks rasked tagajärjed, mida on hilisema

kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi korral oluliselt raskem või võimatu kõrvaldada. Kaebaja

väited selle kohta, et 157 902,25 euro puhul, mille aresti alt vabastamist kaebaja taotleb, on

tegemist kaebaja jaoks oluliste käibevahenditega, mida kaebajal on igapäevases

majandustegevuses vaja ning kui kaebajal ei ole võimalik oma tegevust finantseerida, on oht

tema majandustegevuse seiskumisele, on jäänud paljasõnaliseks. HKMS § 250 lg 2 kohaselt

tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise

väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kaebaja väide, et 157 902,25 euro kohese aresti alt vabastamata jätmise

korral võib tema majandustegevus seiskuda, usutav olukorras, kus kaebajal oli 19.02.2015. a

seisuga pangakontol üle 10 miljoni euro ning vastustaja esitatud kaebaja kohta käivate 2015. a

käibedeklaratsiooni andmete kohaselt on kaebaja majandustegevus pärast pangakontode

arestimist varasemas mahus jätkunud. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud oma pangakonto

väljavõtet hilisema aja seisuga, siis on halduskohus õigesti leidnud, et võrreldes 10 miljoni

euro suuruse pangakonto jäägiga ei saa 157 902,25 euro suuruse summa puhul olla tegemist

niivõrd oluliste käibevahenditega, mille koheselt aresti alt vabastamata jätmine tooks kaebaja

jaoks kaasa rasked tagajärjed, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik või on oluliselt

raskendatud.

15. Kaebaja väide, et tema kaebusel on arvestatavad eduväljavaated, ei anna samuti alust

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu

halduskolleegiumi 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16). Seega ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamisel lähtuda kaebuse perspektiivikusest põhimõttel, et mida

perspektiivikam kaebus, seda suurem vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks peab eelkõige esinema kahjuliku tagajärje oht ning asjaolu, et

kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole hiljem mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu

halduskolleegiumi 21.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01). Seega tuleb kõigepealt hinnata

esialgse õiguskaitse vajadust HKMS § 249 lg 1 mõttes ning kui kohus leiab, et esineb esialgse

õiguskaitse vajadus, hinnatakse alles HKMS § 249 lg 3 alusel avalikku huvi, puudutatud isiku

õigusi ning kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Käesoleval juhul leidis halduskohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus

HKMS § 249 lg 1 mõttes ning seega puudus vajadus anda hinnang HKMS § 249 lg-s 3

märgitud asjaoludele.

16. Kuna kaebaja on esitanud kaebuses ka kohustamisnõude maksuhalduri kohustamiseks

kaebaja pangakontode aresti alt vabastamiseks, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga

ka selles osas, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus põhikohtuasja ette ära,

sest teeks vastustajale kohtumenetluse ajaks samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse

kaebuses. Kuigi Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda see põhimõte kohtu jaoks vääramatut

keeldu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19), ei

esine käesolevas asjas asjaolusid, mis õigustaksid vaatamata sellele esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

17. Küsimus, kas vastustajal on kohustus kaebaja pangakontod vabastada aresti alt summas

157 902,25 eurot, lahendatakse asja sisulise läbivaatamise käigus. Sellest tulenevalt ei saa

ringkonnakohus ka käesoleva määruskaebuse lahendamisel võtta seisukohta vastustaja

tegevusetuse kohta, nagu on kaebaja määruskaebuses ringkonnakohtul palunud teha.

18. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Maili Lokk