3-16-415/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHaldusasi nr 3-16-415 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-415 Haldusasi R. S. kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus R. S.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Haldusasi nr 3-16-415
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-415
Haldusasi R. S. kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus R. S.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. KAEBUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1. R. S. esitas 26.02.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtuniku tegevusega kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23.09.2013.a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 01.07.2015.a määruses haldusasjas nr 3-15-892 järgmist: „RVastS §-st 15 tuleneva riigivastutuse piirangu eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus õigusemõistmisel ning välistada olukord, kus kohtuniku menetlusvea, seaduse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega kaasneks riigivastutus ka siis, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Kohtuniku vead kohtuasja lahendamisel tuleb kõrvaldada menetlusseadustikes ettenähtud edasikaebeõiguse realiseerimise teel. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu puudumine tähendaks seda, et kohtulahendite, mille vaidlustamine kohtumenetluse seadustikes ettenähtud korras ei ole olnud
2 kõrgemates kohtuastmetes edukas või mis on jäänud edasi kaebamata, õiguspärasus alluks lõpptulemusena halduskohtu kontrollile.“
4. Kuivõrd kaebusele ei ole lisatud ühtegi süüteomenetluses tehtud kohtulahendit, milles oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtuniku poolt kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, siis puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuslik eeldus riigivastutuse kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys