3-14-51335/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335 Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu
Legislator headnote
AI generated3-14-51335/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335 Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51335
Haldusasi
M OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu
andmebüroo 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1740 ja nr
1-7/1745 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - M OÜ, esindajad NS ja adv Arina Liskmann-
Getsu
Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Arnold
Tenusaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada M OÜ apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335
ja teha asjas uus otsus.
3. Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu
andmebüroo 5. juuni 2014. a ettekirjutused nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745
õigusvastaseks.
4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt M OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 30
(kolmkümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises
lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-14-51335
2(7)
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (PPA RAB) kohustas 05.06.2014
ettekirjutustega nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745 vastavalt AS SEB Pank ja AS Swedbank
kehtestama M OÜ arvelduskontodele käsutamise piirangu 30 ööpäevaks.
Ettekirjutustes viidati nende tegemisele rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames
ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ning § 40 lg-te 1,
2 ja 4 alusel. Ettekirjutuste kohaselt kontrollib RAB rahapesu kahtlusega seotud
informatsiooni.
2. M OÜ esitas 02.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuste
nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õigusvastasuse tuvastamiseks.
Ettekirjutused on tehtud seadusliku aluseta. RahaPTS § 40 lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha
rahapesu kahtluse korral, kuid RAB on ettekirjutuse tegemisel tuginenud rahapesu kahtluse
kontrollimisega seotud informatsiooni kontrollimise vajadusele. Seega mingit rahapesu
kahtlust PPA-l ei ole. NS-le ei ole esitatud kahtlustust rahapesu toimepanemises, tema suhtes
ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust. NS on 10.06.2014 toimunud ülekuulamise käigus
selgitanud kontodel oleva raha päritolu. Tegemist on legaalsete sissetulekutega, mis on seotud
NS-le kuuluvate osaühingute tegevusega. Vaatamata saadud informatsioonile pole NS
kontode käsutamise piiranguid maha võetud.
Tegemist on pahausksete ettekirjutustega. NS-le kuuluvad ja on Eestis registreeritud firmad,
mis tegelevad sõidukite ostu-müügiga juba mitu aastat. Kõik firmad (M OÜ, W OÜ, N OÜ, T
OÜ) on Eestis registreeritud ning töötavad stabiilselt Eesti ja rahvusvahelistel turgudel. N Ltd
on registreeritud Suurbritannias ning viimase ajani tegeles samuti sõidukite vahendamisega.
Vastustajal oli juba ettekirjutuse tegemise ajal teada, millega need firmad tegelevad. Samuti
oli teada firma kontodel ja NS isiklikel arvetel olevate rahaliste vahendite päritolu. Menetleja
MK ei andnud 10.06.2014 toimunud ülekuulamisel NS-le luba tutvuda faktilisi asjaolusid
kajastavate dokumentidega. Keeldumine ei olnud õigustatud seoses rahapesu kahtluse
puudumisega.
RAB
ettekirjutused
kontode
käsutamise
piiramiseks
riivavad
kaebaja
õigusi
ebaproportsionaalselt. Küsimuste olemasolu korral võiks RAB piirduda küsitlemise ja
dokumentatsiooni analüüsimisega. Piirates konto käsutamist, ei arvestanud vastustaja
asjaoluga, et firmal on jooksev majandustegevus, mis nõuab rahaliste vahendite kasutamist
firma huvides.
3. PPA vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.
Esimene teade kaebajaga seotud kahtlastest tehingutest laekus RAB-le juba 16.07.2013 ning
konkreetse haldusmenetlusega seoses avati 16.07.2013 kontrolltoimik nr 1302276. Seega
3-14-51335
3(7)
tekkis vajadus kaebaja vara suhtes piirangute rakendamiseks pikemaajalise haldusmenetluse
tulemusena.
Vastavalt RahaPTS §-s 40 sätestatule ei sõltu RAB poolt rakendatavad piirangud sellest, kas
alustatud on kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste asjaolude pinnalt
on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus tagada vara säilimist teatud ajani. Asjaolu, kas
äriühingu seaduslikule esindajale NS-le on esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises ning
kas tema suhtes on või ei ole alustatud kriminaalmenetlust, ei oma RAB haldusmenetluses
tähtsust.
NS ja temaga seotud ettevõtete suhtes 16.07.2013 avatud rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr
1302276 raames on RAB vahetanud informatsiooni Leedu rahapesu andmebürooga, andnud
loa Leedu kolleegidele jagada RAB-lt saadud informatsiooni Leedu uurimisorganitega ning
selle tulemusena on Leedu õiguskaitseorganid teinud kaks õigusabipalvet Eesti
õiguskaitseorganitele, mille täitmisel on Harju Maakohus tänaseks arestinud NS ja temaga
seotud viie ettevõtte kõik Eesti pankades asuvad kontod Leedus uuritava kriminaalasja
raames. Sama menetluse raames piiras RAB vastavalt RahaPTS § 40 lg-s 1 sätestatule kõigi
nimetatud menetlusaluste isikute kontode kasutamist, kui tekkinud rahapesukahtlust ei saanud
kõrvaldada ning oli piisavalt alust arvata, et kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus
toime pandud kuriteo tulemusena saadud varaga.
Lisaks on RAB-le tänaseks teada, et NS on Leedu Vabariigis kriminaalasjas nr 06-1-10004-14
kahtlustatav ning RAB piirangute all olnud kaebaja vara on arestitud Harju Maakohtu
03.07.2014 määrusega kriminaalasjas 1-14-5788. 11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist,
vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse raames. Kuna hilisemast Harju Maakohtu
määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st sõltumatu kriminaalmenetlus, oli
isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine igati põhjendatud. Samuti nähtub
Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014 kätte antud teade kuriteokahtlustuse
olemasolu kohta tema suhtes, seega enne kõnealuse kaebuse esitamist halduskohtusse.
Järelikult on kaebaja püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et kriminaalasja ega kahtlustust
tema suhtes ei ole.
4. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2015 otsusega M OÜ kaebuse rahuldamata.
Rahapesu kahtluse kontrollimisel on oluline ära näidata, milline konkreetne kuritegelikku
laadi asjaolu viitab rahapesu kahtlusele (Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 11;
20.05.2015 määrus nr 3-3-1-76-13, p 14). RAB on selgitanud, et rahapesu kahtlus tekkis,
kuivõrd oli alus arvata, et käsutuspiirangutega kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus
toimepandud kuriteo tulemusena saadud varaga. Vastustaja on esitanud Harju Maakohtu
03.07.2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-5788, kus maakohus on tuvastanud, et Leedu
Vabariigis on käimas kriminaalmenetlus nr 06-1-10004-14, milles on kahtlustatavateks
tunnistatud NS ning temaga seotud ettevõtted, mh M OÜ. Kriminaalmenetluse raames on
esitatud
õigusabipalve
Riigiprokuratuurile
kahtlustatavatega
seotud
pangakontode
arestimiseks, kuivõrd kahtlusaluste varad asuvad ka Eesti pankades. Esitatud kahtlustuse
kohaselt on NS koos kaasosalistega tegelenud alates jaanuarist 2012 kuni juunini 2014
ebaseadusliku tegevusega, so kelmusega transpordivahenditega kauplemise käigus varalisest
kohustusest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuivõrd Leedus toimuva kriminaalmenetluse raames
kahtlustatavateks tunnistatud isikud omasid vara ka Eesti pankades, esines reaalne oht, et
kahtlusalused võivad Eestis asuvaid kontosid kasutada rahapesu kahtlusega seotud tehingute
tegemiseks. Transpordivahendite müügi kaebaja vahendusel on Harju Maakohus viidatud
määruses ka tuvastanud. Seetõttu ei olnud välistatud kahtlus, et kontodel asuv raha on saadud
kuritegelikul teel. Kohtumäärusest nähtub, et ettekirjutuste tegemise ajaks ei olnud kohtueelne
3-14-51335
4(7)
menetlus Leedus toimuvas kriminaalasjas lõppenud ning 04.06.2014 oli kahtlustus kätte
toimetatud NS-le, 12.06.2014 toimetati kahtlustus kätte M OÜ esindajatele. Seega ei olnud
ettekirjutuste tegemise ajaks rahapesu kahtlus kõrvaldatud. Maakohtu poolt tuvastatud
asjaolude pinnalt nähtub, et RAB-l oli vaidlustatud ettekirjutuste tegemise ajal piisavalt alust
arvata, et esineb rahapesu kahtlus.
Vaidlustatud ettekirjutused on tehtud pikaajalise haldusmenetluse tulemusena ning konto
käsutamise piirang ei ole kehtestatud kergekäeliselt. RAB poolt väljatoodud periood mahub
ajavahemikku, mil Leedu uurimisorganite hinnangul pani M OÜ seaduslik esindaja koos
kaasosalistega toime teod, milles teda kahtlustatakse. Seega oli RAB õigustatud rahapesu
kahtluse kontrollimiseks ning pangakontode käsutamise piiramiseks RahaPTS § 40 lg 1 alusel.
Kuigi rahapesu kahtluse kontrollimine RAB poolt on kriminaalmenetlusest eraldiseisev
haldusmenetlus, on kaebaja esitatud väide tema seadusliku esindaja suhtes mittetoimuva
kriminaalmenetluse osas ekslik. Harju Maakohtu 03.04.2014 määrusest kriminaalasjas nr 1-
14-5788 nähtub, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on NS-le 04.06.2014 kätte
toimetatud teade kahtlustatavaks tunnistamise kohta Leedu Vabariigis menetletavas
kriminaalasjas, seega enne käesoleva kaebuse esitamist.
RAB-l oli õigus keelduda kaebaja seaduslikule esindajale NS-le dokumentide tutvustamisest.
Nimetatud õigus tulenes menetlejale RahaPTS § 38 lg-st 2, sest dokumentide tutvustamine
kaebaja seaduslikule esindajale oleks võinud ohustada tõe väljaselgitamist toimuvas
kriminaalmenetluses. RAB on talle kuuluvat kaalutlusõigust teostanud korrektselt.
Kuivõrd eelnevalt asus kohus seisukohale, et RAB-l oli ettekirjutuste tegemise ajal piisav alus
eeldada rahapesu kahtluse olemasolu ning seda kontrollida, ei oleks üksnes isiku küsitlemine
ning dokumentatsiooni kontrollimine taganud RahaPTS §-s 1 ja § 37 lg-s 2 sätestatud
ülesannete täitmist. Seetõttu oli ettekirjutuste tegemine konto käsutamispiirangu seadmiseks
kohane meede RAB-le seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. M OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.03.2015 otsus tühistada ja
teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa
ebaõige lahendi. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud ettekirjutuse tegemise aluste
seaduslikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab, et kohus
tuvastab,
millisele
eesmärgile
ja
kaalutlustele
tuginedes
seati
kaebaja
kontole
käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks. RahaPTS § 38
lg-st 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud RahaPTS § 40 lg-te 1 ja 3 alusel,
ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud
kajastatakse eraldi dokumendis. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selliste dokumentidega
eraldi tutvunud. Kohus on tuginenud üksnes vastustaja vastusele.
Ettekirjutused riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus on piirdunud üldiste
fraasidega ega ole analüüsinud toimingu proportsionaalsust seatud eesmärgi suhtes. Kohus ei
ole andnud hinnangut kaebaja väitele, et RAB võiks piirduda kaebaja küsitlemise või
dokumentatsiooni analüüsimisega. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud
nõuet.
6. PPA palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3-14-51335
5(7)
RAB on haldusorgan, kes kontrollib haldusmenetluse raames RahaPTS-s sätestatud erisusi
arvestades informatsiooni rahapesukahtluse kohta. RAB menetlus ei ole seotud
kriminaalmenetlusega. Vajadus rakendada kaebaja vara suhtes piirangut tekkis pikemaajalise
haldusmenetluse tulemusena. Haldusmenetluses RAB poolt rakendatavad piirangud ei sõltu
sellest, kas on alustatud kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste
asjaolude pinnalt on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus vara säilimist teatud ajani tagada.
11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist, vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse
raames. Kuna Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st
sõltumatu kriminaalmenetlus, oli isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine
igati põhjendatud. Samuti nähtub Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014
(enne kaebuse esitamist halduskohtule) kätte antud teade kuriteokahtlustuse kohta tema
suhtes. Järelikult on kaebaja tahtlikult püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et tema suhtes ei
ole kriminaalasja ega kahtlustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õiguslikuks aluseks oli
RahaPTS § 40 lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse
korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30
ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse
kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele
kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused
on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).
RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud
ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud
tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB
sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1
alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste
asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.
9. Halduskohus ei ole RAB 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise faktilisi asjaolusid sisaldavat
dokumenti vastustajalt eraldi välja nõudnud ega tutvunud muul viisil ettekirjutuse aluseks
olevate materjalidega, sh faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. PPA vastavat dokumenti
kohtule esitanud ei ole.
10. Tallinna Ringkonnakohus on RahaPTS § 40 alusel tehtavale ettekirjutusele esitatavaid
nõudeid analüüsinud 29.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-2220 ning jääb seal väljendatud
seisukohtade juurde. RAB 05.06.2014 ettekirjutustega seonduvat on ringkonnakohus lisaks
hinnanud 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336, 25.11.2015 otsuses nr 3-14-51334 ja 07.01.2016
otsuses nr 3-14-51333.
11. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi
dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid
tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas
dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on
eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara
suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l
on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava
dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist
või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste
3-14-51335
6(7)
põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest,
millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.
12. RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes
käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi
rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks RahaPTS § 38
lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust,
millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt
tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt
võib piirangute kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Dokumendis ei pea
olema välja toodud selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla
seotud, sest sellist tingimust RahaPTS § 40 lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav
vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 37 kohaselt ei ole
RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi
rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse
korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne
päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja
menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-
1-76-13, p 13). Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud
informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime
on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi
olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul.
RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu
kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat
tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse
tegemist või sellest juba oluliselt varem, sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu,
toimingu, ülekande või varaga.
13. Kuivõrd ettekirjutuse põhistus peab kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2
märgitud eraldi dokumendis ning RAB ei ole tõendanud, et sellised dokumendid
eksisteerivad, siis on RAB 05.06.2014 ettekirjutused nõuetekohaselt motiveerimata.
Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust (vt HMS §-d 54
ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud
kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete
olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr
3-3-1-33-13, p 22). Seejuures ei piisa haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks üksnes
RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid see dokument peab
põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama.
14. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh
kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see
haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt
Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).
Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel
haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et
haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus
nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks
õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti HMS § 58 alusel
tühistamata, mitte õigusvastaseks tunnistamata jätmist. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast
ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis
mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise
3-14-51335
7(7)
korral ei ole võimalik jätta tuvastamiskaebust rahuldamata (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr
3-3-1-29-12, p 26). Vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasuse osas ei oma tähtsust asjaolu, et
03.07.2014 kohtumäärusega on Harju Maakohus NS, N OÜ, N LTD ja OÜ M kontod Leedu
ametiasutuse õigusabitaotluse raames arestinud, sest haldusakti õiguspärasust hindab kohus
haldusakti tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ning 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise
järgselt teatavaks saanud asjaolud ja toimunud sündmused ei saa põhistada ettekirjutuste
õiguspärasust nende andmise ajal.
15. Ringkonnakohus märkis haldusasjas nr 3-13-2220, et RAB-le RahaPTS § 38 lg-ga 2
pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse
sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi
piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise
dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Erinevalt
RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatust ei anna RahaPTS § 38 lg 2 RAB-le alust keelduda vastava
dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid
haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata HKMS § 79 lg-te 1 ja 2 ning §
88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB
vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud
dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks RahaPTS § 43 lg-s 3
sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks
tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega
riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu HKMS § 59 lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka
Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17). Kui rahapesukahtlus põhineb
välisriigi edastatud dokumentidel või operatiivteabel, mida RAB ei tohi rahvusvahelistest
kokkulepetest tulenevalt ilma teabe andnud välisriigi nõusolekuta halduskohtule avaldada ega
edastada, siis ei saa RAB ettekirjutuse tegemisel tugineda ainuüksi säärasele informatsioonile.
Sellise teabe võtab RAB asutusesiseseks kasutamiseks ja analüüsimiseks. Kui koosmõjus muu
RAB käsutuses oleva teabega või täiendavate toimingute tulemusel ilmneb, et rahapesukahtlus
on põhjendatud, on RAB-l võimalik koostada RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokument, mis
ei sisalda viiteid välisriigilt laekunud teabele.
16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu
27.03.2015 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M OÜ kaebuse ja tunnistab
RAB 05.06.2014 ettekirjutused nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745 õigusvastaseks.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. M OÜ
on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 30 eurot (riigilõiv kaebuselt
ja apellatsioonkaebuselt). Muude M OÜ menetluskulude kohta andmeid esitatud ei ole. Kuna
ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M
OÜ kaebuse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. Seega tuleb
PPA-lt mõista M OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pikamäe