Legislator Case Law & Legislation
3-14-51335/14 AI generated

3-14-51335/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51335/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335 Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

Legislator headnote

AI generated

3-14-51335/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335 Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

Keywords

AI generated
allegations of abuse implausible account of facts insufficiently substantiated grievance pleas in law criminal charge request for mutual assistance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51335

Haldusasi

M OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

andmebüroo 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1740 ja nr

1-7/1745 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - M OÜ, esindajad NS ja adv Arina Liskmann-

Getsu

Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Arnold

Tenusaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51335

ja teha asjas uus otsus.

3. Rahuldada M OÜ kaebus ning tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

andmebüroo 5. juuni 2014. a ettekirjutused nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745

õigusvastaseks.

4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt M OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 30

(kolmkümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-51335

2(7)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (PPA RAB) kohustas 05.06.2014

ettekirjutustega nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745 vastavalt AS SEB Pank ja AS Swedbank

kehtestama M OÜ arvelduskontodele käsutamise piirangu 30 ööpäevaks.

Ettekirjutustes viidati nende tegemisele rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames

ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ning § 40 lg-te 1,

2 ja 4 alusel. Ettekirjutuste kohaselt kontrollib RAB rahapesu kahtlusega seotud

informatsiooni.

2. M OÜ esitas 02.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuste

nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Ettekirjutused on tehtud seadusliku aluseta. RahaPTS § 40 lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha

rahapesu kahtluse korral, kuid RAB on ettekirjutuse tegemisel tuginenud rahapesu kahtluse

kontrollimisega seotud informatsiooni kontrollimise vajadusele. Seega mingit rahapesu

kahtlust PPA-l ei ole. NS-le ei ole esitatud kahtlustust rahapesu toimepanemises, tema suhtes

ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust. NS on 10.06.2014 toimunud ülekuulamise käigus

selgitanud kontodel oleva raha päritolu. Tegemist on legaalsete sissetulekutega, mis on seotud

NS-le kuuluvate osaühingute tegevusega. Vaatamata saadud informatsioonile pole NS

kontode käsutamise piiranguid maha võetud.

Tegemist on pahausksete ettekirjutustega. NS-le kuuluvad ja on Eestis registreeritud firmad,

mis tegelevad sõidukite ostu-müügiga juba mitu aastat. Kõik firmad (M OÜ, W OÜ, N OÜ, T

OÜ) on Eestis registreeritud ning töötavad stabiilselt Eesti ja rahvusvahelistel turgudel. N Ltd

on registreeritud Suurbritannias ning viimase ajani tegeles samuti sõidukite vahendamisega.

Vastustajal oli juba ettekirjutuse tegemise ajal teada, millega need firmad tegelevad. Samuti

oli teada firma kontodel ja NS isiklikel arvetel olevate rahaliste vahendite päritolu. Menetleja

MK ei andnud 10.06.2014 toimunud ülekuulamisel NS-le luba tutvuda faktilisi asjaolusid

kajastavate dokumentidega. Keeldumine ei olnud õigustatud seoses rahapesu kahtluse

puudumisega.

RAB

ettekirjutused

kontode

käsutamise

piiramiseks

riivavad

kaebaja

õigusi

ebaproportsionaalselt. Küsimuste olemasolu korral võiks RAB piirduda küsitlemise ja

dokumentatsiooni analüüsimisega. Piirates konto käsutamist, ei arvestanud vastustaja

asjaoluga, et firmal on jooksev majandustegevus, mis nõuab rahaliste vahendite kasutamist

firma huvides.

3. PPA vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

Esimene teade kaebajaga seotud kahtlastest tehingutest laekus RAB-le juba 16.07.2013 ning

konkreetse haldusmenetlusega seoses avati 16.07.2013 kontrolltoimik nr 1302276. Seega

3-14-51335

3(7)

tekkis vajadus kaebaja vara suhtes piirangute rakendamiseks pikemaajalise haldusmenetluse

tulemusena.

Vastavalt RahaPTS §-s 40 sätestatule ei sõltu RAB poolt rakendatavad piirangud sellest, kas

alustatud on kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste asjaolude pinnalt

on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus tagada vara säilimist teatud ajani. Asjaolu, kas

äriühingu seaduslikule esindajale NS-le on esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises ning

kas tema suhtes on või ei ole alustatud kriminaalmenetlust, ei oma RAB haldusmenetluses

tähtsust.

NS ja temaga seotud ettevõtete suhtes 16.07.2013 avatud rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr

1302276 raames on RAB vahetanud informatsiooni Leedu rahapesu andmebürooga, andnud

loa Leedu kolleegidele jagada RAB-lt saadud informatsiooni Leedu uurimisorganitega ning

selle tulemusena on Leedu õiguskaitseorganid teinud kaks õigusabipalvet Eesti

õiguskaitseorganitele, mille täitmisel on Harju Maakohus tänaseks arestinud NS ja temaga

seotud viie ettevõtte kõik Eesti pankades asuvad kontod Leedus uuritava kriminaalasja

raames. Sama menetluse raames piiras RAB vastavalt RahaPTS § 40 lg-s 1 sätestatule kõigi

nimetatud menetlusaluste isikute kontode kasutamist, kui tekkinud rahapesukahtlust ei saanud

kõrvaldada ning oli piisavalt alust arvata, et kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus

toime pandud kuriteo tulemusena saadud varaga.

Lisaks on RAB-le tänaseks teada, et NS on Leedu Vabariigis kriminaalasjas nr 06-1-10004-14

kahtlustatav ning RAB piirangute all olnud kaebaja vara on arestitud Harju Maakohtu

03.07.2014 määrusega kriminaalasjas 1-14-5788. 11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist,

vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse raames. Kuna hilisemast Harju Maakohtu

määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st sõltumatu kriminaalmenetlus, oli

isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine igati põhjendatud. Samuti nähtub

Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014 kätte antud teade kuriteokahtlustuse

olemasolu kohta tema suhtes, seega enne kõnealuse kaebuse esitamist halduskohtusse.

Järelikult on kaebaja püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et kriminaalasja ega kahtlustust

tema suhtes ei ole.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2015 otsusega M OÜ kaebuse rahuldamata.

Rahapesu kahtluse kontrollimisel on oluline ära näidata, milline konkreetne kuritegelikku

laadi asjaolu viitab rahapesu kahtlusele (Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 11;

20.05.2015 määrus nr 3-3-1-76-13, p 14). RAB on selgitanud, et rahapesu kahtlus tekkis,

kuivõrd oli alus arvata, et käsutuspiirangutega kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus

toimepandud kuriteo tulemusena saadud varaga. Vastustaja on esitanud Harju Maakohtu

03.07.2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-5788, kus maakohus on tuvastanud, et Leedu

Vabariigis on käimas kriminaalmenetlus nr 06-1-10004-14, milles on kahtlustatavateks

tunnistatud NS ning temaga seotud ettevõtted, mh M OÜ. Kriminaalmenetluse raames on

esitatud

õigusabipalve

Riigiprokuratuurile

kahtlustatavatega

seotud

pangakontode

arestimiseks, kuivõrd kahtlusaluste varad asuvad ka Eesti pankades. Esitatud kahtlustuse

kohaselt on NS koos kaasosalistega tegelenud alates jaanuarist 2012 kuni juunini 2014

ebaseadusliku tegevusega, so kelmusega transpordivahenditega kauplemise käigus varalisest

kohustusest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuivõrd Leedus toimuva kriminaalmenetluse raames

kahtlustatavateks tunnistatud isikud omasid vara ka Eesti pankades, esines reaalne oht, et

kahtlusalused võivad Eestis asuvaid kontosid kasutada rahapesu kahtlusega seotud tehingute

tegemiseks. Transpordivahendite müügi kaebaja vahendusel on Harju Maakohus viidatud

määruses ka tuvastanud. Seetõttu ei olnud välistatud kahtlus, et kontodel asuv raha on saadud

kuritegelikul teel. Kohtumäärusest nähtub, et ettekirjutuste tegemise ajaks ei olnud kohtueelne

3-14-51335

4(7)

menetlus Leedus toimuvas kriminaalasjas lõppenud ning 04.06.2014 oli kahtlustus kätte

toimetatud NS-le, 12.06.2014 toimetati kahtlustus kätte M OÜ esindajatele. Seega ei olnud

ettekirjutuste tegemise ajaks rahapesu kahtlus kõrvaldatud. Maakohtu poolt tuvastatud

asjaolude pinnalt nähtub, et RAB-l oli vaidlustatud ettekirjutuste tegemise ajal piisavalt alust

arvata, et esineb rahapesu kahtlus.

Vaidlustatud ettekirjutused on tehtud pikaajalise haldusmenetluse tulemusena ning konto

käsutamise piirang ei ole kehtestatud kergekäeliselt. RAB poolt väljatoodud periood mahub

ajavahemikku, mil Leedu uurimisorganite hinnangul pani M OÜ seaduslik esindaja koos

kaasosalistega toime teod, milles teda kahtlustatakse. Seega oli RAB õigustatud rahapesu

kahtluse kontrollimiseks ning pangakontode käsutamise piiramiseks RahaPTS § 40 lg 1 alusel.

Kuigi rahapesu kahtluse kontrollimine RAB poolt on kriminaalmenetlusest eraldiseisev

haldusmenetlus, on kaebaja esitatud väide tema seadusliku esindaja suhtes mittetoimuva

kriminaalmenetluse osas ekslik. Harju Maakohtu 03.04.2014 määrusest kriminaalasjas nr 1-

14-5788 nähtub, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on NS-le 04.06.2014 kätte

toimetatud teade kahtlustatavaks tunnistamise kohta Leedu Vabariigis menetletavas

kriminaalasjas, seega enne käesoleva kaebuse esitamist.

RAB-l oli õigus keelduda kaebaja seaduslikule esindajale NS-le dokumentide tutvustamisest.

Nimetatud õigus tulenes menetlejale RahaPTS § 38 lg-st 2, sest dokumentide tutvustamine

kaebaja seaduslikule esindajale oleks võinud ohustada tõe väljaselgitamist toimuvas

kriminaalmenetluses. RAB on talle kuuluvat kaalutlusõigust teostanud korrektselt.

Kuivõrd eelnevalt asus kohus seisukohale, et RAB-l oli ettekirjutuste tegemise ajal piisav alus

eeldada rahapesu kahtluse olemasolu ning seda kontrollida, ei oleks üksnes isiku küsitlemine

ning dokumentatsiooni kontrollimine taganud RahaPTS §-s 1 ja § 37 lg-s 2 sätestatud

ülesannete täitmist. Seetõttu oli ettekirjutuste tegemine konto käsutamispiirangu seadmiseks

kohane meede RAB-le seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. M OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.03.2015 otsus tühistada ja

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa

ebaõige lahendi. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud ettekirjutuse tegemise aluste

seaduslikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab, et kohus

tuvastab,

millisele

eesmärgile

ja

kaalutlustele

tuginedes

seati

kaebaja

kontole

käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks. RahaPTS § 38

lg-st 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud RahaPTS § 40 lg-te 1 ja 3 alusel,

ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud

kajastatakse eraldi dokumendis. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selliste dokumentidega

eraldi tutvunud. Kohus on tuginenud üksnes vastustaja vastusele.

Ettekirjutused riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus on piirdunud üldiste

fraasidega ega ole analüüsinud toimingu proportsionaalsust seatud eesmärgi suhtes. Kohus ei

ole andnud hinnangut kaebaja väitele, et RAB võiks piirduda kaebaja küsitlemise või

dokumentatsiooni analüüsimisega. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud

nõuet.

6. PPA palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-14-51335

5(7)

RAB on haldusorgan, kes kontrollib haldusmenetluse raames RahaPTS-s sätestatud erisusi

arvestades informatsiooni rahapesukahtluse kohta. RAB menetlus ei ole seotud

kriminaalmenetlusega. Vajadus rakendada kaebaja vara suhtes piirangut tekkis pikemaajalise

haldusmenetluse tulemusena. Haldusmenetluses RAB poolt rakendatavad piirangud ei sõltu

sellest, kas on alustatud kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste

asjaolude pinnalt on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus vara säilimist teatud ajani tagada.

11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist, vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse

raames. Kuna Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st

sõltumatu kriminaalmenetlus, oli isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine

igati põhjendatud. Samuti nähtub Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014

(enne kaebuse esitamist halduskohtule) kätte antud teade kuriteokahtlustuse kohta tema

suhtes. Järelikult on kaebaja tahtlikult püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et tema suhtes ei

ole kriminaalasja ega kahtlustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õiguslikuks aluseks oli

RahaPTS § 40 lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse

korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30

ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse

kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele

kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused

on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).

RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud

ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud

tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB

sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1

alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste

asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.

9. Halduskohus ei ole RAB 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise faktilisi asjaolusid sisaldavat

dokumenti vastustajalt eraldi välja nõudnud ega tutvunud muul viisil ettekirjutuse aluseks

olevate materjalidega, sh faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. PPA vastavat dokumenti

kohtule esitanud ei ole.

10. Tallinna Ringkonnakohus on RahaPTS § 40 alusel tehtavale ettekirjutusele esitatavaid

nõudeid analüüsinud 29.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-2220 ning jääb seal väljendatud

seisukohtade juurde. RAB 05.06.2014 ettekirjutustega seonduvat on ringkonnakohus lisaks

hinnanud 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336, 25.11.2015 otsuses nr 3-14-51334 ja 07.01.2016

otsuses nr 3-14-51333.

11. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi

dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid

tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas

dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on

eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara

suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l

on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava

dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist

või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste

3-14-51335

6(7)

põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest,

millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.

12. RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes

käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks RahaPTS § 38

lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust,

millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt

tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt

võib piirangute kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Dokumendis ei pea

olema välja toodud selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla

seotud, sest sellist tingimust RahaPTS § 40 lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav

vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 37 kohaselt ei ole

RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi

rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse

korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne

päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja

menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-

1-76-13, p 13). Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud

informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime

on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi

olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul.

RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu

kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat

tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse

tegemist või sellest juba oluliselt varem, sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu,

toimingu, ülekande või varaga.

13. Kuivõrd ettekirjutuse põhistus peab kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2

märgitud eraldi dokumendis ning RAB ei ole tõendanud, et sellised dokumendid

eksisteerivad, siis on RAB 05.06.2014 ettekirjutused nõuetekohaselt motiveerimata.

Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust (vt HMS §-d 54

ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud

kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete

olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr

3-3-1-33-13, p 22). Seejuures ei piisa haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks üksnes

RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid see dokument peab

põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama.

14. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh

kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see

haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt

Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).

Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel

haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus

nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks

õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti HMS § 58 alusel

tühistamata, mitte õigusvastaseks tunnistamata jätmist. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast

ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis

mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise

3-14-51335

7(7)

korral ei ole võimalik jätta tuvastamiskaebust rahuldamata (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr

3-3-1-29-12, p 26). Vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasuse osas ei oma tähtsust asjaolu, et

03.07.2014 kohtumäärusega on Harju Maakohus NS, N OÜ, N LTD ja OÜ M kontod Leedu

ametiasutuse õigusabitaotluse raames arestinud, sest haldusakti õiguspärasust hindab kohus

haldusakti tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ning 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise

järgselt teatavaks saanud asjaolud ja toimunud sündmused ei saa põhistada ettekirjutuste

õiguspärasust nende andmise ajal.

15. Ringkonnakohus märkis haldusasjas nr 3-13-2220, et RAB-le RahaPTS § 38 lg-ga 2

pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse

sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi

piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise

dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Erinevalt

RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatust ei anna RahaPTS § 38 lg 2 RAB-le alust keelduda vastava

dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid

haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata HKMS § 79 lg-te 1 ja 2 ning §

88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB

vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud

dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks RahaPTS § 43 lg-s 3

sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks

tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega

riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu HKMS § 59 lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17). Kui rahapesukahtlus põhineb

välisriigi edastatud dokumentidel või operatiivteabel, mida RAB ei tohi rahvusvahelistest

kokkulepetest tulenevalt ilma teabe andnud välisriigi nõusolekuta halduskohtule avaldada ega

edastada, siis ei saa RAB ettekirjutuse tegemisel tugineda ainuüksi säärasele informatsioonile.

Sellise teabe võtab RAB asutusesiseseks kasutamiseks ja analüüsimiseks. Kui koosmõjus muu

RAB käsutuses oleva teabega või täiendavate toimingute tulemusel ilmneb, et rahapesukahtlus

on põhjendatud, on RAB-l võimalik koostada RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokument, mis

ei sisalda viiteid välisriigilt laekunud teabele.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu

27.03.2015 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M OÜ kaebuse ja tunnistab

RAB 05.06.2014 ettekirjutused nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745 õigusvastaseks.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. M OÜ

on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 30 eurot (riigilõiv kaebuselt

ja apellatsioonkaebuselt). Muude M OÜ menetluskulude kohta andmeid esitatud ei ole. Kuna

ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M

OÜ kaebuse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. Seega tuleb

PPA-lt mõista M OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe