1-16-1349/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses .märts Kohtuasja number 1-16-1349 (13230106970) Kohtunik Kristel Vedro Kriminaalasi Z.T

süüdistuses KarS § 169 järgi

Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav

Z.T , i.k. XXX; kodakondsus

Vene, kesk-eriharidusega, emakeel vene keel; elukoht: xxxx;

töökoht: töötab mitteametlikult; varem kriminaalkorras karistatud: 22.02.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 320 ja

KarS § 424 alusel 4 kuud vangistust ja 11.09.2008 Viru Maakohtu otsusega KarS § 329, KarS § 349 ja KarS § 424 alusel vangistus 7 kuud, lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 aasta.

Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming

, määratud korras P

rokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1,3

RESOLUTSIOON

Z.T

süüdi tunnistada KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistus

eks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata raha line karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates aprillikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda

( vähemalt 48 nelikümmend kaheksa) eurot karistuse tasumise hiljemalt 31.01.2017. lõpetades rahalise

Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99916400001681 Z.T, 1-16-1349, rahalise karistuse

osamakse.“

Mõista Z.T-lt riigituludesse menetluskuluna: 645,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 72,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Arri Toominga . poolt õigusabi osutamise eest

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 717,00 eurot tasuda ositi

10 kuu jooksul, tasudes alates aprillikuust 2016

71 ( igakuiselt vähemalt seitsekümmend üks) eurot ja 70 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.01.2017.

Menetluskulu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida ning selgitus: „ viitenumber 99916700016570 Z.T , 1-16-1349, menetluskulu osamakse.“

Kui rahalise karistuse ja menetluskulu aegselt tasutud, suunatakse osamakse pole täht nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

Kriminaalasja materjalide Z.T

st nähtub, et kahtlustatakse KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II Süüdistuse sisu

Z.T süüdistatakse selles, et tema vanemana hoidus ajavahemikul 16.09.2004 kuni 02.12.2015 teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele M-M S (ik xxxx tu 16.09.2004 ) elatusraha maksmisest, mis on temalt välja mõistetud Tallinna Linnakoh määrusega T kasuks summas 1240 EEK (79,25€) kuus. Elatusraha võlgnevus 02.12.2015 S seisuga 11575,16 eurot.

Seega Z.T , hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele elatusraha maksmisest, pani toime KarS 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Võttes ar tõendami prokurör võimalik vesse, et seseme asjaolud on selged, peab

uks kohaldada põhi asja lahendamist käskmenetluses. karistusena rahalist karistust ning taotleb

Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Z.T süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 ulatuses s.o summas 480 rot arvestusega, et päevamäära eu miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Ka teeb prokurör KarS § 66 alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alustades tasumist aprillist 2016.a.

IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt Z.T süüdistuses saabus kohtusse

19.02.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 18.02.2016.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud Tallinna Lin siviilasjas 2/30-8754/03, M-M S nakohtu 16.09.2004 kohtumääruse väljatrükiga t sünn ütlustega, tunnistaja Z ütlustega, kahtlustatava itunnistusega, kannatanu T S M Z.T ütlustega ja kohtutäitur Kersti Vilbo teatisega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus Z.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 169 näeb ette vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus lei , ab et süüdistatav Z.T puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Z.T süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses ehk 480 eurot arvestusega, et päevamäära suurus on 3,20 eurot (KarS § 44 lg 3 alusel KarS § 44 lg 2 redaktsioonis, mis kehtis 2012.a.)

Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt KarS § 66 lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot eurot. ja määratud kaitsja tasu 72

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 õttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja ja 3 alusel, v

tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käeso levas kohtuasjas tasuda ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul.

Kristel Vedro kohtunik