2-15-105178/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. M.i hagi T. S.i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista T. S.ilt S. M.i kasuks põhivõlgnevus 1 531 (üks tuhat viissada kolmkümmend üks) eurot 48 senti ja viivis 236 (kakssada kolmkümmend kuus) eurot

55 senti, kokku 1 768 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot 03 senti. Kohtuasja number 2-15-105178 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

S. M.i hagi T. S.i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

1 768,03 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

S. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Tamara Luigas, OÜ Solvere Õigusbüroo, e-post: luigasta@gmail.com

T. S. (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost:xxx)

3. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

3.1 Välja mõista T. S.ilt S. M.i kasuks menetluskulud 570 (viissada seitsekümmend) eurot, sh tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 320 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx. Kortermajas ei ole moodustatud ühistut. Kostja ei ole tasunud alates 01.01.2013. a esitatud arvete alusel hoolduskulude, kütte ja trepikoja koristamise eest. Maja hoolduskulu suurus on 0,58 eurot iga ruutmeetri eest, kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku 25.10.2009. a otsusega. Aprilli 2015. a seisuga on nimetatud korteril põhivõlgnevus 1 242,36 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) §

13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Majandamiskulud on KÜS § 15¹ lg l järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Hageja on arvestanud viivist üksnes kütte eest tasumata summalt iga viivitatud päeva eest 0,07%. Selline intressi suurus tuleneb VKG SOOJUS AS-iga sõlmitud lepingust. Sakala 1 korteriomanikud tasuvad tasumata arvetelt viivist 0,07%. Seisuga 27.05.2015. a on kostja põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivisesumma 156,82 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub mõista välja T. S.ilt S. M.i (valitseja) kasuks võlgnevus summas 1242,36 eurot ja viivis 156,82 eurot ning jätta kõik menetluskulud T. S.i kanda.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja esitas 25.09.2015. a kohtule vastuse hagile, milles märkis, et hagi on valesti menetlusse võetud, sest korteri omanik on S. S.. Kostja on lihtsalt kaasomanik ning vastutab 50% ulatuses. Kostja korteriomandit ei kasuta. Korterit valdab ainuüksi S. S.. Kostja hagi ei tunnista. Kostja pakub oma osa korterist korteriomanike ühisuse valitseja kasuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Arvestades hagi hinda 1 768,03 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg

1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.

4. Asja materjalidest nähtub, et kinnistusraamatusse on korteriomandi xxx ühisomanikena kantud T. S. ja S. S. (registriosa xxx, tl 8). Kostja vastuväide selle kohta, et tema vastutab korteriomandil lasuva võla eest 50% ulatuses, ei põhine seadusel.

5. T. S. ja S. S. on korteriomanikud ja seega solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 tähenduses. Korteriomanikel tuleb tasuda kaasomandi majandamise kulutused, kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused võrdeliselt neile kuuluva kaasomandiosa suurusega (korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 alusel. Nimetatud kohustuse täitmiseks on Sakala KoÜ esitanud kostjale arved. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 4 kohaselt solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele.

6. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ lg l järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

7. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

8. Hageja arvestab kostjale viivist kütte tasumisega viivitamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUD

10. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

12. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 570 euro väljamõistmist, millest 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 320 eurot õigusabikulu.

13. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik