2-15-121385/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-121385

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. märts 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-121385

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXX hagi R.M. vastu 551 euro nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja korteriühistu XXXX (rk XXXX; asukoht XXXX),

esindaja Meelis Leis, e-post menetlus@klconsult.ee;

kostja R.M. (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta korteriühistu XXXX loobumine hagist R.M. vastu 551 euro nõudes ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-15-121385 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud R.M. kanda.

3. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-121385 korteriühistu XXXX menetluskulude rahaliseks

suuruseks 524 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 399 eurot lepingulise esindaja kulud.

4. Välja mõista R.M. korteriühistu XXXX kasuks menetluskulu 410,75 eurot (riigilõiv

11,75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 399 eurot).

5. Tagastada OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO arvelduskontole nr EE342200221011355811

(Swedbank AS)

pool

tsiviilasja

nr 2-15-121385

menetluses

tasutud

riigilõivust,

so 62,50 eurot

(07.10.2015

tasutud

Rahandusministeeriumi

kontole

nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank) viitenumber 00715000124064 riigilõivu

74,25 eurot

ja

31.12.2015

tasutud

Rahandusministeeriumi

kontole

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) riigilõivu 50,75 eurot) märkides selgitusse

„riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-15-121385“.

Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on korteriühistu XXXX (hageja) hagi R.M. (kostja) vastu 551 euro

nõudes.

2. 25.01.2015 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Sealhulgas palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 62,50 eurot, jätta

menetluskulud kostja kanda, määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude suurus ja mõista

kostjalt välja hageja menetluskulud 563,40 eurot.

2

Avaldusest nähtuvalt on kostja pärast makseettepaneku kättesaamist tasunud võlgnevuse osaliselt

summas 1924,03 eurot ja pärast hagiavalduse kättesaamist veel 1172,30 eurot, so jaanuarikuuks

majandamiskulude eest tekkinud võlgnevuse, millise summaga sai kaetud ka hagis nõutud

võlgnevuse jääk 551 eurot. Seega on kostja hageja nõude täies ulatuses rahuldanud (1924,03 + 551

= 2475,03). Lisaks on kostja hagejale tasunud hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivu

50,75 eurot.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 01.02.2016 kostjale

hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus kohtule esitada

seisukoha seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates.

Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele omapoolset seisukohta esitanud.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus

lõpetada.

5. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist

tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast kohtumenetluse alustamist 07.10.2015, jätab kohus

TsMS § 168 lg 5 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 563,40 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (lepingulise esindaja kulud).

Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

74,25 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 50,75 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS

§ 124 lg 1 ning § 133 lg 1 kohaselt 551 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on

hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja

riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv)

summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Vastavalt TsMS § 144 punktile 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS

§ 175 lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks

esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude

hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldust ka omal algatusel.

3

Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arve-saatelehtedest nähtub, et hagejale on antud

tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 4,75 tundi tunnitasuga 114 eurot koos käibemaksuga

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule edastamine 1 tund; hagiavalduse

koostamine ja kohtule edastamine 2,75 tundi ning hagist loobumise avalduse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule edastamine 1 tund).

Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 4,75 tundi) võrrelduna tehtud

menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud

ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega

vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid

eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-1-

77-14 p 12). Arvestades käesoleva vaidluse sisu (kohustuse rikkumine), hageja nõude olemust

(kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, lihtmenetluse asi) ja mahukust

(vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja menetlusdokumentides esitatud

õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 3,5 tunni

eest summas 399 eurot (3,5 × 114). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja

tasu 114 eurot tunnis koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu

sisendkäibemaksu tagasi arvestada) pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-15-121385 hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 524 eurot (125 + 399).

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud

riigilõivust, so 62,50 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada hageja

lepingulise esindaja arvelduskontole nr XXXX (Swedbank AS).

Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (62,50 eurot) ja kostja poolt osalise

tasumisega (50,75 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

410,75 eurot, millest riigilõiv on 11,75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 399 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik