1-15-6769/103 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6769 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. veebruari

2016 määrus süüdimõistetu Stewen Tuustiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu Stewen Tuustiku (Tuustik; isikukood 39604182746) kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Stewen Tuustiku kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo (kaheksa) määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Stewen

Tuustikult.

Stewen Tuustikul tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank

a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700061225 ja

selgitus „Stewen Tuustik, 1-15-6769 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega tunnistati Stewen Tuustik kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Sama

otsusega tunnistati S. Tuustik süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti S. Tuustikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S. Tuustikule käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 21.10.2014 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsusega nr 1-14-8441 mõistetud karistuse

5 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse kandmise aja algust alates

18.03.2015, s.o alates S. Tuustiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistusaja lõpp 15.05.2017.

Maakohtu määrus 2. Viru Maakohtu 11.02.2016 määrusega jäeti S. Tuustik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.1. Maakohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta

teist korda. Kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud kinnipeetava puhul oma eesmärki, isik rikkus katseaja nõudeid ja pani katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid, kokku

15 episoodis. Sellest tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita

kriminaalhooldusnõudeid ja katseaja edukalt läbida. Kohtupraktikas on peetud tingimisi

ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks kinnipeetava õiguskuulekat käitumist

vangistuses, kuna kinnipeetavale on vangistuses määratud 5 distsiplinaarkaristust, siis käesoleval ajal ei ole see tingimus täidetud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning ta ei ole omandanud ka ühtegi eriala, mis kohtu hinnangul muudab keerulisemaks töö leidmise. 2.2. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma venna ja tema elukaaslase juures, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks ning kes on valmis pakkuma talle materiaalset ja moraalset toetust. Eelneva vangistuse jooksul on isik läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning käesoleva vangistuse ajal on ta hõivatud majandustöödel koristajana. 2.3. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 69%, milliste näol on tegemist kõrge riskiga. Maakohus leidis, võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4

sätestatud asjaolusid, kui kinnipeetav on ärakandnud vaid ühe kolmandiku talle mõistetud karistusest, on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Maakohus leiab, et S. Tuustiku puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis tingiksid tema vabastamise. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Määruskaebus 3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja S. Tuustiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu on seisukohal, et tema vabanemise eeldused on täidetud. Süüdimõistetu on

asunud paranemise teele, sest alates Viru Vanglasse asumisest, s.o 12.10.2015, ei ole

S. Tuustikule distsiplinaarkaristusi määratud. Seejuures on süüdimõistetu püstitanud endale reaalselt täidetavad eesmärgid. Täiendav järelevalve aitaks süüdimõistetul vabanemise järgselt ühiskonnas paremini hakkama saada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Tuustiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta S. Tuustik enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime

pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.

6. Ringkonnakohus nõustub süüdimõistetu osas välja toodud positiivsete asjaoludega ja ka formaalsed alused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas, kuid KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Tuustiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et see on ennatlik. Materiaalsed eeldused on täitmata.

7. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et S. Tuustik suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning sellisele seisukohale annab kindlust asjaolu, et S. Tuustikul on 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kaitsja hinnangul ei ole süüdimõistetul uusi karistusi alates Viru Vanglasse asumisest. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kehtivate distsiplinaarkaristustega,

mistõttu ümberpaigutamine ühest vangistusasutusest teise, ei muuda nende olemasolemise

fakti. Tõsiasi, et süüdimõistetul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab ilmekalt, et süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, mistõttu ei ole reaalne, et ta suudab

vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Ka varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses ei ole mõju avaldanud, sest süüdimõistetu on taas toime pannud kuriteo. Seega leiab kohtukolleegium, et kaitsja väide justkui elektrooniline valve annaks S. Tuustikule täiendavat abi hakkamasaamisel, jääb edutuks. Ennetähtaegsel vabanemisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, mida maakohus on ka teinud ning millega ringkonnakohus nõustub. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu seisukohtadega, ei too kaasa maakohtu määruse tühisust, kuna määruskaebusega ei ole ümber lükatud maakohtu seisukohti.

8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Tuustikul hüvitada K. Kiilo kaitsjatasu 48 eurot.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas