4-15-5983/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 2016, Rakvere kohtumaja . märts Väärteoasja number 4-15-5983 Väärteoasi D.V väärteoasi TeeS § 40 -de 238, lg 1, LS § 2171 lg 1, 217 lg 1 ja AutoVS § 311 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H Le 01.07.2015 otsus väärteoasjas nr: 2440,15,003956 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik D.V

(isikukood xxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, 41588 Jõhvi)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: D.V osaliselt. kaebus rahuldada

Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse -

vanemliiklusametniku H L 03956, millega e 01.07.2015 otsus väärteoasjas nr: 2440,15,0 määrati D.V-le LS § 217

1 lg 1, AutoVS § 311 lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi KarS § 63 , lg 1 kohaselt, LS § 2171 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o 212 eurot, D.V karistamise osas AutoVS § 31

1 lg 1 järgi ja karistuse määramise osas LS § 2171 lg 1 alusel ning lõpetada AutoVS § 311 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tehes uue otsuse. Süüdi tunnistada D.V LS § 217

lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaselt, LS § 2171 lg 1 alusel karistuseks mõista rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses, s.o

144 eurot.

Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullie vanemliiklusametniku H Le 01.07.2015 otsus ja liiklusjärelevalvetalitus väärteoasjas nr: 2440,15,003956 osas, millega määrati D.V-le TeeS § 40

1 lg 1 ja LS § 238 järgi, KarS § 63 lg 1 kohaselt, TeeS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses, s.o 312 eurot.

Rahatrahv kokku summas 456 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbankis, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155119056.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD.

1.03.06.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna Jõhvi patrullitalituse liikluspolitseinik A K selle ja liiklusjärelevalve väärteoprotokolli AB1422377 kohta, et 03.06.2015 kell 07.10 D.V Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Põdruse-

Kunda-Pada tee 10. km-l Kunda suunas juhtis xxxx xxxx kuuluvat mootorsõidukit registreerimismärgiga , milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, xxxx haagisega reg nr

xxxx, mille autorongi tege esitada eriluba lik mass ületas lubatud väärtused. Juhil ei olnud vastavalt TeeS § 35 lg 2-le. Lubatud mass 44000 kg, tegelik mass 46120 kg. 21.05 kuni 27.05.2015.a ei olnud juhil esitada salvestuslehti, eid ega kuupäevade kohta käsikirjalisi kand

muid seaduslikke dokumente, rikkudes salvestuslehtede kehtestatud lugemise võimalusele nõudeid. esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart. Teostades tasulist autovedu, juhil puudus

Juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jätab salvestamata kogu muu tööde aja ja valmisolekute aja. Sellega rikkus menetlusalune isik D.V -de 34 lg 13, 131 LS § lg 3, 88 lg 1, 38 lg 4; EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 lg 7 ja lg 3; TSM määruse nr 51 § 7 lg

1; MKM määruse nr 42 lisa 1 kood oVS § 22 lg 1 p 2 nõudeid ja väärteod 1109; Aut kvalifitseeriti LS §-de 238, 2171 lg 1, 217 lg 1, TeeS § 401 lg 1 ja AutoVS § 311 lg 1 . järgi

Menetlusalune isik D.V väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullija Jõhvi

liiklusjärelevalve väärteoasjas nr talituse vanemliiklusametniku H Le 01.07.2015 otsusega : 2440,15,003956

määrati D.V-le TeeS § 40

1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses, s.o 312 eurot, LS § 2171 lg 1 alusel määrati D.V-le karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o 212 eurot, sest D.V 03.06.2015 kell 07.10 Lääne- Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 10. km-l juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, haagisega reg nr xxxx, mille autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2-le.

Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 46120 kg. 21.05.2015 kuni 27.05.2015 kuupäevade kohta ei olnud esitada salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente, rikkudes salvestuslehtedele ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist vedu, puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart. Juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jätab salvestamata kogu muu tööde aja ja valmisolekute aja.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, massimõõteseadme kasutamise protokolliga, metsamaterjali veoselehega, dokumentide ja sõidumeeriku salvestuslehe koopiaga. Kuna LS § 2171 lg 1, AutoVS § 311 lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 2171 lg 1 järgi. Kuna TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kergendavad ja raskendavad asjaolud on otsuse kohaselt puudunud.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu süü tunnistamist, pigem on isik seisukohal, et õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole. Samas väärteotoimikusse lisatud tõendite põhjal saab üheselt väita, et menetlusaluse isiku poolt on väärteokirjelduses loetletud õigusrikkumised tõendamist leidnud

. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat õigusrikkumist, mõlemal juhul on teda karistatud TeeS § 401 lg 1 alusel.

3. 22.07.2015 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku D.V kaebus ühes lisadega kohtuvälise menetleja otsusele, milline on 20.07.2015 esitatud Tartu Maakohtule. D.V on soovinud vaidlustada väärteoasja otsuse nr: 2440,15,003956. esitaja märgib, et Kaebuse koormat laadides arvestas ta . Laadides peale ainult osa koormast, oli ta puidu kaalu silma järgi kindel, et autorong on lubatud kaalus, aga kahjuks oli ta eksinud 5% kogumassist. Politsei poolt üles võetud videosalvestiselt on võimalik tuvastada, et autorongil on peal ½ osakoorma t materjali. sooviga D.V väitel tegemist ei olnud tema poolt tahtliku rikkumisega, vaid ladustada koorem vastavalt seadusega lubatule. lvestuslehed puudusid 21.05- Sõidumeeriku sa 27.05, kuna sel ajavahemikul oli auto remondis, mida on näha sõidumeeriku salvestusketastelt spidomeetrinäitu võrreldes. D.V tunnistab enda hooletust, kui unustas sõidumeeriku lüliti valesse asendisse. Väärteoprotokollis on rikkumis e kirjeldus (teostades tasulist autovedu puudus esitamiseks veoliigile vastav sõiduki arvates õige, kuna firma kaart), mis ei ole tema xxxx veab ainult firmale endale kuuluvat metsamaterjali ja ei saa selle eest eraldi tasu, mille tõendus u on märgitud metsamaterjali omanik eks on sama koorma veoseleht nr -35, kuh AD xxxx. D.V leiab, et määratud karistused on tema jaoks liiga koormavad ja tema sissetulek ei võimalda käesoleval aastal temale määratud trahvi tasuda seoses tema tervisliku seisundiga. Lisaks on te

ma ülalpidamisel kaks alaealist last ja abikaasa. Seega palub D.V kohtu poolt abi talle määratud kahe eraldi karistuse määramise õigsuses, paludes vähendada talle määratud karistust või asendada see arestiga.

4. 27.08.2015 kohtule saabunud vastuskirja kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus on põhjendamata, menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest ja esitatud kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik süüd õigusrikkumiste toimepanemises tunnistaks ja kahetseks toimepandut. Pigem menetlusalune isik otsib osaliselt leiab, et pole enda tegevusele õigustavaid põhjendusi ning õigusrikkumist toime pannud. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt hindas ta puidu kaalu silma järgi ning eksis kogukoormuse puhul kõigest 5% ning tegu polnud tahtliku rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub menetlusaluse isiku väitega, et kogukoormuse puhul on tegemist teatud arvutuse järgi ca 5% ülekoormusega, kuid ei saa nõustuda sellega, et tegemist on kerge hooletusega.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik on arvutustel lähtunud lõplikust mõõtetulemist, millest on juba maha arvutatud laiendmääramatus –

46120 kg. Samas nähtub, et kogukoormus enne laiendmääramatuste maha arvutamist oli

47880, mille puhul saame eksimuse kogu %. Erinevad koormuse arvutamisel juba üle 8 katsetused on näidanud seda, et kui sõidukis on kaalud, siis ühtivad seal olevad tulemused just kogukoormuse tulemiga, millelt ei ole laiendmääramatusi maha arvestatud ja selle tulemi järgi peavadki hindama juhid koorma kaalu ja sellisel juhul ei tekiks ka ülekoormusi. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist kogenud juhiga ning ka tema puhul ei tohiks arvestus käia selle järgi, milline on lõplik tulem peale laiendmääramatuse maha arvutamist, vaid milline on reaalne kaal esmaselt.

Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt väärteokirjelduses nimetatud kuupäevadel 21.05- 27.05.2015 puudusid tal sõidumeeriku salvestuslehed, kuna sõiduk oli remondis. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib esmalt tähelepanu sellele, et salvestuslehtede puhul ei ole oluline teave see, kus viibis sõiduk, vaid see, millega tegeles juht nimetatud perioodil. Kui üks sõiduk on suunatud remonti, siis inimesel ei ole keelatud juhtida teisi sõidukeid. Teisalt on EÜ 15.03.2006 määrusega nr 561/2006 kehtestatud kindel tõendi vorm, mille juht on kohustatud esitama kontrollijale kohapeal, kui tal ei ole salves ardil tuslehti või andmeid juhika . Tõendist peab

nähtuma juhi tegevus, millega juht tegeles ajal, mil ta ei viibinud sõidukis või ei juhtinud sõidukit, mis kuulub EÜ määruse nr 561/2006 kohaldamisalasse. Menetlusaluse isiku poolt ei ole sellist tõendit esitatud kohapeal ega ka kaebusega. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ei olnud tema poolt teostatud veo puhul kohustust omada sõidukikaarti, Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et kuna teostati oma veoste vedu.

koormaks oli xxxx metsamaterjal, kuigi ka see info ei ole otseselt nähtav metsamaterjali veoseleh t, el nagu väidab menetlusalune isik. Nähtav on ainult katastriüksuse number. Samas nähtub see, et veose sihtkoht on xxxx ning viimase puhul ei ole tegemist juba veost vedava ettevõttega, seega oli sõidukikaardi omamine kohustuslik. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on talle määratud karistused liiga koormavad, sissetulek ei võimalda sel aastal trahvi tasuda seoses tervisliku seisundiga ja ülalpeetavatega. Kaebusele ei ole eelnevate väidete kinnituseks lisatud ühtegi tõendit, mida oleks võimalik hinnata. Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et väärteotoimikusse on lisatud kohtueelses menetluses isiku karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et menetlusalust isikut on juba varasemalt kahel korral karistatud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest. Üks karistus on olnud isegi suurem, kui käesoleva väärteoasja raames määratud karistus, samas on käesoleval juhul tuvastatud 5 väärteo kvalifikatsiooni. Selline õigusrikkumiste kogum näitab selgelt juhi suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et karistuse määramisel on arvestatud kõikide asjaoludega ning kaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida oleks võimalik arvestada karistusmäära puhul kergendava asjaoluna.

Eeltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälis e menetleja esindaja nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. jätta

KOHTUOT . SUSE PÕHJENDUSED

5. V™S § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit - korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad - asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5)

kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7.

(redaktsioon, mis kehtis kuni 01.07.2015) kohaselt k LS § 34 lg 13 ui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületavad käesoleva seaduse §

80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada teeseaduse § sätestatud korras. -s 35

Majandusja kommunikatsiooniministri (MKM) 13. juuni 2011.a määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1109 kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat. Vedukist ja täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või - kesktelghaagisest koosneval autorongil 44 tonni. –

TeeS (kehtis kuni 01.07.2015) § 401

lg 1 normidele mittevastavate nägi ette vastutuse mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. LS § 2611

lg 1 (kehtib alates 01.07.2015) näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Teedeja sideministri (TSM) 21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § sõiduki tegelik mass ületada

7 lg 1 kohaselt ei tohi registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta polnud «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest.

LS § 131 lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.

EMÜ määruse n ui juht juhib sõidukit, mis on varustatud r 3821/85 art 15 lg 7 kohaselt k sõidumeerikuga, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed; juhikaardi selle olemasolul ja kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Pärast

1. jaanuari 2008 hõlmavad ajavahemikud jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva.

LS § 2171

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhi kaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. AutoVS § 22 lg 1 p 2 kohaselt peavad autojuhil olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt nõutav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. AutoVS § 4 lg 1 kohaselt tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

AutoVS § 311

lg 1 tas näeb ette vastutuse ulise riigisisese või rahvusvahelise veoseveo korraldamise eest tegevusloata.

LS § 38 lg 4 kohaselt kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama teostada riiklikku järelevalvet nimetatud seadmete olemasolu, töökorras oleku, paigaldusplaatide, plommide ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise üle. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht - võimaldama liiklusjärelevalve teostajal kasutada liiklusjärelevalve teostaja kaarti. EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 lg 2 sätestab, et j või mälukaart uht kasutab salvestuslehte i iga

päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või mälukaart ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil i

lubatud. Ühtki salvestuslehte või mälukaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see oli ette nähtud. ui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet K

kasutada, tuleb ajavahemikud kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite kanda juhikaardile abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata, või sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

LS § 217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Menetlusalusele isikule D.V-le on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et 1) ta juhtis 03.06.2015 kell 07.10 -

- Lääne Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse Kunda-Pada tee 10. km-l haagisega reg nr xxxx, mille autorongi tegelik mass mootorsõidukit ületas lubatud väärtusi. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 46120 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada - 2) 21.05.2015 kuni 27.05.2015 eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2 le; kuupäevade kohta ei olnud esitada salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente, rikkudes salvestuslehtedele ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid; 3) juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist vedu, puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart; 4) juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jätab salvestamata kogu muu tööde aja ja valmisolekute aja.

8.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Väärtegude toimepanemist kinnitavateks tõenditeks on menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, massimõõteseadme kasutamise protokoll, metsamaterjali veoseleht ning dokumentide ja sõidumeeriku salvestuslehe koopia.

Menetlusaluse isiku D.V

omakäeliste ütlustega on tõendatud, et 03.06.2015 viis ta Viljandist Kundasse metsamaterjali ning ta ei osanud puidu erikaalu arvestada. 21.05-27.05 ei olnud salvestuslehti, kuna ta

ei võtnud ülemuselt puhke lehte. Sõidumeeriku lülitit ei julge ta enam kasutada, kuna puhkeaja seadust ta ta on ühe sõidumeeriku juba tuksi keeranud. Töö ja rikkunud ei ole (pole vajadust)

. Ülemuse jutu järgi nad veavad oma asutuse materjali ja neil ei ol . e vaja sõidukikaarti

Tunnistaja A M (M) ütlustega on tõendatud, et olles teenistuses 03.06.2015 koos liikluspolitseinik O L ja liikluspolitseinik A K ) - (K , teostasid nad liiklusjärelevalvet Põdruse Kunda-Pada teel. A K Kell 07.10 töötas mootorrattaga, kutsung 4075 ja nemad kaalubussiga. kutsus A K neid Põdruse-Kunda-Pada tee 12. kilomeetrile, kus ta oli kinni pidanud veduki xxxx registreerimismärgiga xxxx koos haagisega xxxx registreerimis giga xxxx, mille suhtes mär

tekkis A kahtlus, et autorong võib olla ülekaalus. Autorong vedas metsamaterjali. Kohale saabudes teostasid nad autorongi kaalumist tee kõrval olevas parklas, kus mõõtsid kaldemõõdikuga ära ka tee kalded. Kuna autorong oli seitsme teljeline, teostasid nad kaalumist eraldi, algul veduk ja siis haagis. Selgus, et autorongi tegelik mass on 46120 kg, suurim lubatud autorongi mass on 44000 kg. Autorongi juhiks osutus D.V, kes selgitas, et silma järgi ei osanud kaalu arvestada. Nad kontrollisid ka D.V - töö ja puhkeaja nõuete täitmist ning selgus, et D.V ei ole kasutanud lüliteid ja samuti ei ole tal esitada kõiki salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente. Samuti teostas juht tasulist autovedu, kuid puudusid esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart või veoloa ärakiri. D.V ütles, et tal vaja ei ole, kuna sõidukikaarti ta teostab oma vedu ja lüliteid ta ei kasuta, kuna nii läks ükskord sõidumeerik katki. Massimõõteseadme kas tõendab, et 03.06.2015 Põdrus utamise protokoll e-Kunda-Pada tee 12. km-l teostas A K riikliku poolt j

järelevalve korras D.V uhitud mootorsõiduki xxxx

registreerimismärgiga registreerimismärgiga xxxx haagise xxxx xxxx kaalumise kell 08.09, kasutades mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201473, nr 201475, nr 201477, nr 201478, nr 201480, nr 201481, nr 201482 ja nr 201483. Kaalude testid 03.06.2015 kell 08.00 – töökorras.

Mõõtmise tehiolude kirjeldus – tüüp –

parkla. Veose metsamaterjali vedu. Kasutati kaldemõõdikut KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr ATLL-13/2486. Veduki ja haagise kogukoormuseks mõõdeti 47

000 kg, laiendmääramatus 1,5e+3%,

880 kg, lubatud on 44 tulem 46120 kg, üle 2120 kg. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal EAK tunnistusega nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015.a. D.V on massimõõteseadme kasutamise protokollile omakäeliselt kirjutanud „Viibisin kaalumise juures. Kaalu näitude ja protokolliga olen tutvunud.“ Eeltoodut on D.V kinnitanud oma allkirjaga.

Metsamaterjali veoseleht 02.06.2015 nr AD- , et veoseks olnud metsamaterjali

35 tõendab omanikuks on xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx; juhatuse liige U T) ning metsamaterjal on saadud omaniku enda kinnistult nr 130239 metsateatise nr 24135000113 alusel metsamaterjali veo lähtekohast Jaani, maaüksus Adoni Viljandi maakond Suure- -3, katastriüksus nr 75901:004:0091. Metsamaterjali veo sihtkohaks on märgitud Lääne-Viru maakond Kunda xxxx. Veoki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanikuks on xxxx (nimetatu nähtub mootorsõiduki registreerimistunnistuse koopialt) ja veokijuhiks on D.V . Puidusortimendiks on haab, 35 tm. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kaebu menetlusalune isik D.V, et koormat laadides arvestas ta puidu kaalu ses märkis silma järgi ning laadides peale ainult osa koormat, oli kindel, et autorong on lubatud kaalus ta , kuid kahjuks eksis ta 5% kogumassist. Tegemist ei olnud tema poolt tahtliku rikkumisega, vaid sooviga ladustada koorem vastavalt seadusega lubatule. Kohus on seisukohal, et isik pani nimetatud teo toime hooletusest. Kuna menetlusalune isik teostas igapäevaselt tööülesandena sõiduki juhtimist, millega on võimalik vedada raskeid koormaid ning teda on ka varasemalt analoogse rikkumiste eest te väärteokorras karistatud, oleks ta pidanud teadma, et silma järgi kogumassi (kogust) mõõtes, ei saa kindel olla, et see ka lubatule vastab.

Sõidumeeriku salvestuslehed puudusid kuupäevadel

21.05-27.05.2015, kuna menetlusaluse

isiku väitel oli sel ajavahemikul sõiduk Seda on näha ka sõidumeeriku remondis.

salvestusketastelt spidomeetrinäitu võrreldes. Menetlusalune isik tunnistab hooletust, kui unustas sõidumeeriku lül Ta ei julge enam sõidumeeriku lülitit kasutada, iti valesse asendisse. kuna on ühe sõidumeeriku juba ära rikkunud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ)

15.03.2006 nr 561/2006 on kehtestatud tõendi vorm, mille juht on kohustatud esitama kontrollijale kohapeal, kui tal ei ole salvestuslehti või andmeid juhikaardil. Tõendist peab nähtuma juhi tegevus, millega juht tegeles ajal, mil ta ei viibinud sõidukis või ei juhtinud sõidukit. Menetlusaluse isiku poolt ei ole sellist tõendit esitatud. Seega on teo toimepanemine tõendatud.

Väärteoproto rikkumise kirjeldus „ kollis on muu hulgas teostades tasulist autovedu, juhil puudus esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart“, mis ei ole menetlusaluse isiku arvates õige, kuna xxxx veab ainult endale kuuluvat metsamaterjali ja ei saa selle eest eraldi tasu, mida tõendab veoseleht nr 35, kuhu on märgitud metsamaterjali omanik AD- xxxx. AutoVS § 8 kohaselt kohaldatakse järgnevaid sätteid oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. AutoVS § 81 lg 1 kohaselt peab oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise veoseveo korraldamiseks ettevõtja täitma

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimusi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. EÜ nr 1072/2009 artikli 1 lõike

5 punkti d kohaselt ei ole mootorsõidukitega veosevedude ja selliste vedudega seotud tühisõitude puhul vaja ühenduse tegevusluba ning need on vabastatud kõigist veoloa nõuetest kui 1) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; 2) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või väline - ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; 3) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; 4) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga

2006/1/EÜ; ning 5) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala. Maksuja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist nähtub, et D.V-le on väljamakse teinud xxxx, seega võib osaühingu töötaja. eeldada, et menetlusalune isik on nimetatud Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et põhitegevusalaks on metsakasvatus ja xxxx muud metsamajanduse tegevusalad ning üheks lisategevusalaks on kaubavedu maanteel, mille alla kuulub ka metsamaterjali maanteevedu.

Eeltoodust nähtub, et veetav veos , mootorsõiduk, millega (metsamaterjal) kuulus xxxx metsavedu teostati, kuulus xxxx, veost vedas ettev D.V õtja poolt tööle võetud töötaja ning veosevedu on ettevõttele lisategevusalaks. Reisi eesmärgiks saab pidada veose vedamist ettevõttest välja. Seega on täidetud EÜ nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d toodud nõuded ning tegemist on ettevõtte enda kulul korraldatava riigisisese veosega, mille puhul ei ole vajalik ühenduse tegevusluba, sh veoseliigile vastavat sõidukikaarti. Eeltoodust tulenevalt ei saa D.V-le ette heita AutoVS § 22 lg 1 p 2 ja LS § 88 lg 1 rikkumisi, mille eest on ettenähtud vastutus AutoVS § 311 lg 1 järgi. Menetlusalune isik D.V on seega realiseerinud TeeS §-s 40

1 lg 1 (alates 01.07.2015 on nimetatud väärtegu kvalifitseeritav LS § 2611 -des 238, 217 lg 1 järgi), LS §

1 lg 1 ja 217 lg 1

sätestatud väärteokoosseisud. Teod on õigusvastased ja menetlusalune isik on nende toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on käsitlenud D.V poolt toimepandud tegusid kahe teona, mille eest on moodustunud KarS § 63 lg 1 alusel kaks ideaalkogumit. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kuna LS § 2171 lg 1, AutoVS § 311 lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 2171 lg 1 järgi. Kuna TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega, kuid arvestades asjaolu, et AutoVS §-s 311 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendamist ei leidnud, tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus, millega määrati D.V-le LS §

2171 lg 1, AutoVS § 311 lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 kohaselt, LS § 2171 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o 212 eurot, D.V karistamise osas AutoVS § 311 lg 1 järgi ja karistuse määramise osas LS § 2171 lg 1 alusel ning lõpetada

AutoVS § 311 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tehes uue otsuse.

9. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmi Käesoleval juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka se huvisid. raskendavad asjaolud. LS § 238 järgi võidakse karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalusele isikule määratud § 40 rahatrahv TeeS

1 lg 1 alusel (mis nägi ette

raskeima karistuse) u ulatuses, s.o 312 eurot, mis oli

78 trahviühik ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 200 trahviühikut) keskmisest määrast väiksem. Alates 01.07.2015 on nimetatud väärtegu kvalifitseeritav LS § 261

1 lg 1 järgi, näeb karistusena ette mis samuti rahatrahvi kuni

200 trahviühikut. LS § 217 lg 1 järgi võidakse karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 2171 lg 1 alusel

(mis näeb ette raskeima karistuse) on määratud rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o 212 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut)

keskmisest määrast kordades väiksem. Kohus leiab, et uue otsusega tuleb menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi vähendada lmandiku võrra, s.o 36 trahviühiku ko ni, mis on 144 eurot.

Menetlusalusele isikule D.V-le on TeeS § 40

1 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv

78 trahviühiku ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ulatuses, s.o 312 eurot, mis oli väiksem. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et väärtegude toimepanemise ajal 03.06.2015 oli D.V analoogsete väärtegude eest TeeS § 401 lg 1 järgi 2 kehtivat väärteokaristust, sealjuures viimase, s.o 18.12.2014 toimepandud väärteo eest oli talle määratud karistuseks rahatrahv 600 eurot. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, ka suurema rahatrahvi näol, ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest vaatamata määratud rahatrahvide tasumisele, on isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik oli teadlik oma tervislikust seisundist ja majanduslikust olukorrast ka väär . Seega puudub alus TeeS § 40 tegude toimepanemise ajal

lg 1 alusel määratud rahatrahvi vähendamiseks.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus leiab, et kui tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt menetlusalusele isikule karistuse määramise osas ja teha uus otsus, millega mõista karistuseks arest (mida käesoleval juhul väärtegude sanktsioonid ka ei võimalda), oleks tegemist isiku olukorra raskendamise . ga

Arest on rahatrahviga võrreldes raskem karistus, mis piirab isiku põhiseaduslikke õigusi rohkem kui rahatrahv. Seega asub maakohus seisukohale, et karistusena määratud rahatrahvi de asendamine arestiga ei ole käesolevas menetluses võimalik. Ainuüksi asjaolu, et menetlusalune isik seda ise soovib, ei saa olla tema taotluse rahuldamise aluseks.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133-135 rahuldab kohus §

D.V kaebuse osaliselt ja tühistab Ida prefektuuri Jõhvi Politsei- Piirivalveame ja ti politseijaoskonna patrulli- H Le 01.07.2015 ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku otsuse väärteoasjas nr: 2440,15,003956, millega määrati D.V-le LS § 217

1 lg 1, AutoVS § 311 lg 1 ja LS § 217 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 kohaselt, LS § 2171 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatu karistamise osas AutoVS § 31 ses, s.o 212 eurot, D.V lg 1 järgi ja karistuse määramise osas LS § 2171 lg 1 alusel ning lõpetab AutoVS § 311 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tehes uue otsuse. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsus e muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik