2-10-54284/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-54284

Tsiviilasi

AS Nordecon hagi AS Teede REV-2 vastu põhivõla

351 205,82 euro ja viivise väljamõistmiseks ning AS

Teede REV-2 hagi AS Nordecon vastu põhivõla

596 809,25 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. septembri 2015 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

AS Nordecon ja AS Teede REV-2 apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

AS

Nordecon

kaebuse

hind

291 218,79

eurot

AS Teede REV-2 kaebuse hind 968 506,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/kostja: AS Nordecon (registrikood 10099962),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja

advokaat Marika Kütt

Hageja/kostja: AS Teede REV-2 (registrikood 11402434),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Istungi toimumise aeg

09. veebruar 2016, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 04. septembri 2015 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

AS Nordecon hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon (endine AS Nordecon International) esitasid

02.11.2010 Harju Maakohtusse hagi AS Teede REV-2 vastu seltsingulepingust tuleneva

üldkulu 420 781,20 euro (s.o 6 583 795,20 krooni) hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

Tsiviilasja numbriks määrati 2-10-54284. AS Teede REV-2 (edaspidi TREV-2) esitas

23.12.2010 Harju Maakohtusse hagi AS Nordecon Infra ja AS Nordecon vastu

seltsingulepingust tuleneva nõude 887 748,46 euro (s.o 13 890 245,40 krooni) mullatööde

teostamise eest ja viivise saamiseks. Tsiviilasja numbriks määrati 2-10-65753. AS

Nordecon Infra ja AS Nordecon ühinesid 31.12.2011 ja uueks ärinimeks on AS Nordecon

(edaspidi Nordecon). Kohus liitis tsiviilasjad 01.11.2011 ühte menetlusse tsiviilasja

numbriga 2-10-54284.

2. Nordecon vähendas 05.03.2012 nõuet ja palus TREV-2-lt välja mõista põhivõla 351 205,82

eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

05.03.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus ta jätta TREV-2 kanda.

3. Maakohtu 07.01.2013 vaheotsusega tuvastati, et Nordeconi rahaline nõue TREV-2 vastu on

põhjendatud selliselt, et 10.11.2008 AS Aspi, AS Eesti Ehitus (nüüd AS Nordecon) ja AS

TREV-2 vahel sõlmitud seltsingulepingu alusel tuleb mullatööde ja teedeehitusega seotud

tööde võimalik kahjum katta Nordeconi poolt 34% ulatuses ning TREV-2 poolt 66%

ulatuses. Vaheotsus jõustus 04.11.2013.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordecon ja TREV-2 10.11.2008 seltsingulepingu

pooltevaheliste õiguste ja kohustuste määratlemiseks AS-ga Riigi Kinnisvara (edaspidi

RKAS) 01.08.2008 sõlmitud hankelepingu nr E050-05708 täitmisel. Pooled olid

hankelepingu pooleks ja vastutasid selle lepingu täitmise eest solidaarselt. Hankelepingu

esemeks olid Koidula raudteepiirijaama kompleksi projekteerimis- ja ehitustööd. Poolte

vahel tekkisid hanke- ja seltsingulepingu täitmisel erimeelsused, mille tõttu lõpetas TREV-

2 2010. a märtsis oma hanke- ja seltsingulepingust tulenevate kohustuste täitmise.

Muuhulgas lõpetas TREV-2 mullatööde teostamise, mis seltsingulepingu kohaselt oli tema

vastutusalas. Mullatööd tuli teostada Nordeconil.

5. TREV-2-l tuleb seltsingulepingu p-de 4.1, 4.2.3 ja 3.1.5 alusel tasuda Nordeconile

kahjuhüvitisena 66% seltsingule tekkinud mullatööde kogukahjumist, kokku 5 495 176,93

krooni ehk 351 205,82 eurot (koos käibemaksuga).

6. Mullatööde kogukulu hõlmab seltsingulepingu kohaselt ka mullatööde insenertehnilise

personali üldkulusid (ITP-üldkulusid). Seltsingulepingu p-de 3.8, 3.8.1 ja 3.9 koostoimest

tuleneb, et pooled pidid võrdsetes osades kandma need üldkulud, mis olid seltsingulepingu

lisas 3 otseselt nimetatud. Seltsingulepingu lisas 3 toodud üldkulude eelarve ei hõlma

mullatööde ITP-üldkulu, kuna neid isikuid selles nimetatud ei ole. Vastavad isikud on

nimetatud Koidula raudteepiirjaama lõpliku finantsaruande p-s 8 pealkirjaga „Mullatööde

üldkulu“. Seega oli mullatööde ITP-üldkulude näol sisuliselt tegemist mullatööde

otsekuluga, mille maksumust tuleb arvestada mullatööde kogukahjumi määratlemisel ja

millele kohaldub vaheotsusega tuvastatud põhimõte, mille kohaselt Nordecon kannab

kahjumist 34% ja TREV-2 66%.

7. Mullatööde kogukulu, millelt kahjuhüvitis tuleb arvestada, moodustub seega järgmiselt:

Nordeconi teostatud mullatööde otsekulu ja mullatööde ITP-üldkulu, vastavalt 118 257 295

krooni ja 7 076 365 krooni + TREV-2 teostatud mullatööde otsekulud ja mullatööde ITP-

üldkulu, vastavalt 67 800 599 krooni ja 3 883 009 krooni. TREV-2 ei ole nende kulude

kandmist vaidlustanud. Mullatööde kulu moodustub järgmistelt: 118 257 295 + 7 076 365

+ 67 800 599 + 3 883 009 = 197 017 268 krooni. Sellest arveldati tellijaga 120 405 708

krooni. Mullatööde kahjumiks oli seega 197 017 268 – 120 405 708 krooni = 76 611 560

krooni. Vastavalt vaheotsusega tuvastatud kahjumi jaotumise protsendile tuleb TREV-2-l

kanda kogukahjumist 66%, so 50 563 629,60 krooni. TREV-2 kandis seoses mullatöödega

71 683 608 krooni, mille eest on talle tasutud 25 699 292,51 krooni. TREV-2 kandis seega

4 579 314,11 krooni (koos käibemaksuga 5 495 176,93 krooni ehk 351 205,82 eurot) võrra

väiksema osa kahjumist, kui ta oleks pidanud kandma (50 563 629,60 – 71 683 608 +

25 699 292,51) ja peab selle hagejale koos viivisega hüvitama.

AS Teede REV-2 hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

8. TREV-2 esitas 23.12.2010 Harju Maakohtusse hagi Nordeconi vastu mullatööde teostamise

eest seltsingulepingust tuleneva 887 748,46 euro (s.o 13 890 245,40 krooni) ja viivise

saamiseks. 16.05.2014 nõude täpsustuse kohaselt palub TREV-2 välja mõista Nordeconilt

arvete nr M02820 ja nr M04788 alusel 596 809,25 eurot ja viivise 16.05.2014 seisuga

234 377,06 eurot ning alates 17.05.2014 põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palub ta jätta Nordeconi kanda.

9. Hagiavalduse kohaselt jagati pooltevahelise seltsingulepingu p-s 3.1. kõik ülejäänud

hankelepingu esemeks olevad ehitustööd mullatööde kõrval konkreetselt ühispakkujate

vahel, samas kui mullatöid kohustusid pooled p 3.1.5 kohaselt teostama ühiselt.

10. Seltsingulepingu

p-ga

2.1

määrati

hankelepingu

täitmiseks

vajaliku

tegevuse

koordineerimiseks juhtivaks partneriks Nordecon, kes oli lepingu p 2.2.2 järgi õigustatud

muuhulgas esindama teisi seltsinglasi hankelepingu alusel arvete esitamisel RKAS-le ja

hankelepingust tulenevate maksete vastuvõtmisel. Seltsingulepingu p 5.1 kohaselt kohustus

Nordecon teiste ühispakkujate poolt teostatud tööde (aluseks akteeritud tööde aktid) eest

RKAS-lt Nordeconi arveldusarvele laekunud raha edasi kandma teistele ühispakkujatele

nende esitatud arvete alusel hiljemalt 14 päeva jooksul alates raha laekumisest. Samuti

kohustus Nordecon informeerima teisi seltsingulepingu osapooli toimunud arveldustest,

sealhulgas laekunud maksete suurusest ja maksete laekumise kuupäevadest.

11. Seisuga 31.01.2010 on TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud mulla- ja

teedeehitustööde (mullatööde) vastuvõtmise kohta 71 683 608 krooni (ilma käibemaksuta)

väärtuses ning arveid kuni 31.05.2009 teostatud mullatööde eest kokku 37 333 680 krooni

(ilma käibemaksuta) väärtuses. Nordecon on tasunud arved nr M00405, nr M00869 ja

nr M01639 täies ulatuses ja arve nr M02820 osaliselt summas 25 699 292,51 krooni (ilma

käibemaksuta).

12. Nordecon ei ole tasunud 04.05.2009 arvet nr M02820 osaliselt, s.o 3 550 955 krooni

ulatuses (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009 arvet nr M04788 täies ulatuses, s.o 8 083 432

krooni (ilma käibemaksuta). Seega võlgneb Nordecon TREV-2-le teostatud mullatööde eest

kokku 11 634 387 krooni (ilma käibemaksuta). Lisaks sellele ei ole Nordecon tasunud

faktiliselt teostatud ja akteeritud mullatööde eest kokku 34 349 928,49 krooni (ilma

käibemaksuta). Seega tuleb Nordeconil arvete alusel ja faktiliselt teostatud mullatööde eest

tasuda Teede REV-2le 45 984 315,49 krooni (ilma käibemaksuta).

13. Nordecon esitas TREV-2 arvetel nr M02820 ja nr M04788 ning vastavalt aprilli 2009 ja

mai 2009 aktides teostatud tööde vastuvõtmise kohta kajastatud ehitustööd vastuvõtmiseks

AS-le Riigi Kinnisvara, kes on vastavalt 04.05.2009 ja 17.08.2009 vahemaksetõenditele

nr 5 ja nr 7 tööde eest Nordeconile tasunud. Seega on Nordeconil seltsingulepingu p 5.1

alusel kohustus raha edasikandmiseks TREV-2-le. Kuigi Nordecon on oma kohustust

korduvalt tunnistanud, väljastades TREV-2-le muuhulgas 17.02.2010 saldoteatise, milles

võlgnevust täies ulatuses tunnistatakse, ei ole ta kohustust täitnud.

14. TREV-2 väljastas 02.07.2012 seoses teostatud ja akteeritud mullatöödega Nordeconile

täiendavalt arve nr M02752 summas 348 535 eurot (5 453 385 krooni; ilma käibemaksuta),

lähtudes seejuures mullatööde arvestuslikust kogukahjumist 57 793 085 krooni ja eeldusest,

et seltsingulepingu alusel kuulub mullatöödega seoses tekkinud kahju kandmisele võrdsetes

osades.

15. Lähtudes mullatööde arvestuslikust kogukahjumist summas 57 793 085 krooni ja maakohtu

07.01.2013 vaheotsuses toodud kahjumi jaotusest, väljastas TREV-2 Nordeconile

02.05.2014 kreeditarve nr TE140932 28.07.2009 arve nr M04788 osaliseks

krediteerimiseks summas 3 793 508,10 krooni (ilma käibemaksuta) ja kreeditarve

nr TE140933 arve nr M02752 krediteerimiseks täies ulatuses summas 348 535 eurot (ilma

käibemaksuta). Kreeditarvete väljastamise järgselt võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku

7 840 878,90 krooni ehk 501 123,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest 04.05.2009 arve

nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955 krooni (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009

arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni (ilma käibemaksuta).

16. Nõude suuruse arvestamisel tuleb lähtuda hankelepingu sõlmimise aluseks olevas

hinnapakkumises toodud mullatööde maksumusest 122 813 114 krooni. Nordecon ei ole

esitanud dokumente, millest nähtuks mis asjaoludel laekus mullatööde katteks

hankelepingus fikseeritust väidetavalt väiksem summa. Poolte vahel puudub vaidlus, et

TREV-2 kandis seoses mullatööde teostamisega kulu 71 683 608 krooni. TREV-2

aktsepteerib Nordeconi tehtud mullatööde kulusid 113 367 280 krooni ulatuses. Sellest

suuremas ulatuses kulutuste tegemine ei ole reaalne ning viitab kuludokumentidega

manipuleerimisele ja/või kulutuste suuruse kunstlikule paisutamisele. Mullatööde

teostamisega kaasnenud kulupõhine kahjum ei ületanud ega saanudki ületada 62 237 774

krooni. Kulupõhisest mullatööde kahjumist tuleb täiendavalt maha arvestada AS-lt Sweco

Projekt poolt Nordeconile tasutud hüvitis suurusega mitte vähem kui 1 525 000 krooni ja

üldkulude katteks RKAS-lt toimunud ülelaekumine 2 919 689 krooni. Selle tulemusel on

mullatööde arvestuslik kogukahjum maksimaalselt 57 793 085 krooni.

17. TREV-2 põhinõue Nordeconi vastu on seega 596 809,25 eurot (sh käibemaks; 9 338 035,58

krooni), millest 267 797,92 eurot (sh käibemaks; 4 190 126,90 krooni) on arve nr M02820

alusel tasumisele kuuluv põhivõlg ja 329 011,33 eurot (sh käibemaks; 5 147 908,68 krooni)

on arve nr M04788 alusel tasumisele kuuluv põhivõlg. Arvete nr M02820 ja nr M04788

tasumise tähtajad saabusid vastavalt 01.06.2009 ja 31.08.2009. 16.05.2014 seisuga võlgnes

Nordecon TREV-2-le viivisena 234 377,06 eurot.

Nordeconi vastuväited TREV-2 hagile

18. Nordecon aktsepteerib TREV-2 poolt esitatud arveid nr M02820 ja nr M04788 ning on

arvestanud arvetel kajastatud mullatööde kulu mullatööde kogukulusse (ja kahjumisse).

Nordecon eeldab TREV-2 kuluarvestuse õigsust. Arvete aktsepteerimine ei tähenda aga, et

neil näidatud kulu kujunemine on selge või üheselt seostatav antud asja menetluse raames

arvel näidatud kulu tõendamiseks esitatud kuludokumentide või päevaaruannetega. Samuti

ei tähenda arvete aktsepteerimine ja nende arvestamine mullatööde kogukulusse, et

TREV-2-l on alust nõuda arvete tasumist, kuna arved nr M02820 ja nr M04788 on

tasaarvestatud Nordeconi mullatööde kahjumi hüvitamise nõudega.

19. Nõustuda ei saa TREV-2 käsitlusega mullatööde arvestuslikust kogukahjumist, mis

väidetavalt on üksnes 57 793 085 krooni. Lähtuda tuleb mitte TREV-2 kahjumi

prognoosist, vaid tegelikust mullatööde kogukulust ja kahjumist, mis selgus alles pärast

tööde teostamist ja osutus prognoositust oluliselt suuremaks. Kuna mullatööde kogukahjum

oli tegelikult 76 611 560 krooni, ületab summa, mis tuleb vaheotsusega tuvastatud kahjumi

proportsiooni kohaselt TREV-2-l täiendavalt kanda, oluliselt summat, mille Nordecon

võlgnes arvete nr M02820 ja nr M04788 alusel.

20. Ebaõige on väide, et Nordecon ei ole toonud esile põhjuseid ega töid, miks ja millega seoses

mullatööde kahjum suurenes. Vandeaudiitori aruande kohaselt olid kõik esitatud kulud

kajastatud raamatupidamises kui Koidula objektiga seonduv kulu. Vandeaudiitor ei

tuvastanud raamatupidamises vigu ega vastuolusid kuludokumentide kirjendamisel. AS

Ramboll Eesti eksperdid on analüüsinud vahemaksetõendeid, edenemise aruandeid

perioodil jaanuar-detsember 2010, mullatööde koondtabeleid samast perioodist ning

eelprojektide mahtusid ja loendeid.

21. Õige ei ole väide, et mullatööde kogukahjumist tuleb täiendavalt maha arvata AS Sweco

Projekt poolt Nordeconile tasutud hüvitis, kuna see on kogukahjumist juba maha arvestatud.

Mahaarvamine nähtub otseselt 2009. a novembri mullatööde kulude koondtabelist reana

10310842 Aspi AS – Sweco Projekt AS (40893) 01.11.2009 -2 990 000. Asjaolu, et

viidatud summa on miinusmärgiga, näitab, et summa on maha arvatud.

22. Samuti on ebaõige väide, et mullatööde kahjumist tuleb maha arvestada üldkulude väidetav

ülelaekumine. Ülelaekumist tegelikkuses ei toimunud. Hageja tegi ise tööd, millega seoses

tekkis väidetav kokkuhoid ja kandis töödega seonduva kulu.

23. Õige ei ole käsitlus, mille kohaselt jagunevad ITP-üldkulud seltsingulepingu p 3.8.1 alusel

poolte vahel võrdselt. Kuna pärast TREV-2 objektilt lahkumist objektil enam TREV-2 enda

aruandevormi – päevaaruandeid, ei peetud, on alusetu tema nõue nende esitamiseks.

TREV-2 vastuväited Nordeconi hagile

24. TREV-2 palus jätta Nordeconi hagi täies ulatuses rahuldamata. Nordecon ei ole tõendanud

mullatööde kogukahjumi suurust, mistõttu on võimalik mullatööde kogukahjumit arvestada

üksnes ulatuses, milles TREV-2 on seda nõus tunnistama. Nordecon ei ole juhtiva

seltsinglasena esitanud adekvaatset ülevaadet mullatööde kogukahjumi kujunemisest ega

dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldaks väidetava kahjumi kujunemist ja selle suurust

kontrollida. Nordecon on jätnud teadlikult esitamata päevaaruanded, mis oleks

võimaldanud kontrollida konkreetsete mullatööde teostamise käiku ja kuluarveid.

Kuludokumentide sidumist konkreetsete mullatöödega ei ole võimalik tõendada tunnistaja

RR ütlustega. Füüsiliselt ei ole mõeldav, et tunnistaja oleks vahetult osalenud kõikide

mullatöödega seotud kulude dokumenteerimisel, mistõttu saab tunnistaja parimal juhul

kinnitada üksnes seda, et kuludokumendid on kirjendatud Nordeconi sisemises

finantsaruandluses mullatöödega seotud kuludena. Sama tõendavad ka AS KPMG Baltics

aruanne ja AS Ramboll Eesti eksperthinnang, kuid need ei tõenda kulude seotust mullatööde

teostamisega.

25. Nordeconi käsitlus, et mullatööde ITP-üldkulud on käsitletavad mullatööde otsekuludena

ega kuulunud üldkulude koosseisu, ei ole kooskõlas seltsingulepinguga. Seltsingulepingu

p 3.8.1 kohaselt kohustusid pooled projekti meeskonna kokkuleppelised kulud kandma

võrdsetes osades. Seltsingulepingu lisa nr 3 olevas eelarves kajastatud üldkulud hõlmasid

endas ka mullatööde ITP-üldkulusid.

26. Kui eeldada Nordeconi ülejäänud arvestuse õigsust, kuid jätta kõrvale kulude koosseisu

arvatud mullatööde ITP üldkulud 7 076 365 krooni ja 3 883 009 krooni, siis moodustaks

mullatööde kogukulu 186 057 894 krooni (118 275 29518 + 67 800 59919) ja mullatööde

väidetav kogukahjum 63 244 780 krooni (186 057 798 – 122 813 11420), mis on

ligilähedane mullatööde kahjumile 60 467 036 krooni (arvestamata üldkulude

ülelaekumist), mida prognoosis 17.06.2010 seisuga ehitustööde üldjuht Peeter Sarv

olukorras, kus mullatööde valmidus oli 98-100%.

27. Siiski ei oma mullatööde ITP-üldkuludega seonduv keskset tähendust, kuna sõltumata

sellest, kas ITP-üldkulud kogukulu koosseisu arvestada või mitte, ei selgita see

kogukahjumi drastilist suurenemist hankelepingu täitmise lõppfaasis vähem kui poole

aastaga. Tõenditest ei selgu, mis tingis mullatööde kogukahjumi suurenemise

prognoosituga võrreldes enam kui 16 000 000 krooni võrra. 17.06.2010 perioodi jaanuar

kuni mai 2010 kohta koostatud finantsaruandest nähtuvalt oli mullatööde valmidus aruande

koostamise aja seisuga 95-100%, v.a Koidula-Võmmorski tee ja Niitsiku-Võmmorski

teelõigu osas ning mullatööde prognoositud kahjum 60 467 036 krooni. Nimetatud summa

sisaldas kulutusi, mida Nordeconil tuli täiendavalt mullatööde lõpetamiseks teha.

10.02.2011 seisuga koostatud finantsaruandest nähtuvalt on eelmise finantsaruandega

võrreldes positsiooni 2 kulud suurenenud 10 922 457 krooni võrra, positsiooni 10 kulud

3 524 436 krooni võrra ja positsiooni 23 kulud vähenenud 42 236 krooni võrra. Lisaks on

teises finantsaruandes suurenenud üldkulud esimeses finantsaruandes tooduga võrreldes

1 241 999 krooni võrra. Nordecon ei ole tõendanud esimeses finantsaruandes vigade või

ebatäpsuste esinemist.

28. OÜ IPT Projektijuhtimise 17.04.2009 kiri nr 1-744 ei tõenda Nordeconi väiteid selle kohta,

et mullatööde kahjum 2010. a jooksul plahvatuslikult suurenes. Kirjas viidatud asjaolud

seoses pinnase taaskasutamise võimalikkusega olid seltsinglastele teada juba 2009. a

kevadel, kusjuures juba 05.05.2009 lükkas insener tagasi seltsinglaste nõude seoses

taaskasutamiseks mittesobiva pinnasega. Seega olid pinnasega seotud probleemidest

tulenevad lisakulud seltsinglastele teada juba 2009. a kevadel, mistõttu vastavad asjaolud

mullatööde kogukahjumi väidetavat suurenemist 2010. a jooksul põhjustada ei saanud.

Lisaks olid OÜ ITP Projektijuhtimise kirjas käsitletud mullatööd valdavas enamuses

(vähemalt 96% ulatuses) juuniks 2010. a teostatud, mistõttu nendega seotud kahjumiga oli

esimese finantsaruande koostamisel juba arvestatud.

Esimese astme kohtu otsus

29. Maakohus rahuldas osaliselt Nordecon hagi ja jättis TREV-2 hagi rahuldamata. Kohus

mõistis TREV-2-lt Nordeconi kasuks välja põhivõla 81 558,79 eurot ja viivise põhivõlalt

alates 05.03.2012 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku

tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

30. Tuvastatud ja tõendatud on alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mis on kas

vastavalt poole poolt omaksvõetud ja/või mille üle vaidlus puudub: 09.05.2008 esitasid

TREV-2, AS Aspi ja AS Eesti Ehitus (s.o Nordecon) ühispakkumise RKAS poolt

väljakuulutatud Koidula raudteepiirijaama esimeses ehitushankes (kood 105024)

osalemiseks maksumusega 269 000 000 krooni (ilma käibemaksuta). Ühispakkumise

komplekteeris ja esitas ühispakkujate nimel Nordecon. 01.08.2008 sõlmisid RKAS,

TREV-2 ja Nordecon lepingukokkuleppe nr E050-05708 (hankeleping), mille kohaselt

kohustusid ühispakkujad teostama ehitushanke esemeks olevad ehitustööd ühispakkumises

toodud hinnaga ning hankelepingus fikseeritud tingimustel ja korras. Hankelepingu

sõlmimise aluseks olevas hinnapakkumises oli mullatööde maksumuseks arvestatud 122

813 114 krooni (ilma käibemaksuta).

31. 10.11.2008 sõlmisid Nordecon ja TREV-2 hankelepingu täitmisega seotud poolte õiguste

ja kohustuste ning vastutuse määratlemiseks seltsingulepingu. Seltsingulepingu p-s 2.1

määrati hankelepingu täitmiseks vajaliku tegevuse koordineerimiseks juhtivaks partneriks

Nordecon, kusjuures p 2.2.2 järgi oli Nordecon õigustatud muuhulgas esindama teisi

seltsinglasi hankelepingu alusel arvete esitamisel RKAS-le ja hankelepingust tulenevate

maksete vastuvõtmisel. Seltsingulepingu p 2.4.2. kohaselt olid mullatööd TREV-2

vastutusalas. Seltsingulepingu p-s 3.1 leppisid ühispakkujad kokku hankelepingu esemeks

olevate tööde omavahelises jaotamises. Seltsingulepingu p-s 3.1.5 lepiti kokku, et mulla- ja

teedeehitustööd (mullatööd) jaotatakse selliselt, et lepingu p-des 3.1.3 ja 3.1.4 fikseeritud

sildade ehitustööde ja p-s 3.1.5 viidatud mullatööde lõplik käive, lähtudes ühispakkumise

maksumuse tabelis fikseeritud hindadest, oleks võrdne. Seega jagati kõik ülejäänud

hankelepingu esemeks olevad ehitustööd mullatööde kõrval konkreetselt ühispakkujate

vahel, samas kui mullatöid kohustusid pooled teostama ühiselt.

32. Seltsingulepingu lisaks oleva üldkulude eelarve kohaselt oli hankelepingu esemeks olevate

töödega seotud üldkulude eelarveliseks maksumuseks 18 161 688 krooni, mis on AS Riigi

Kinnisvara poolt Nordeconile tasutud. Seltsingulepingu p-s 5.1 kohustus Nordecon teiste

ühispakkujate poolt teostatud tööde eest aktide alusel RKAS-lt Nordeconi arveldusarvele

laekunud raha edasi kandma teistele ühispakkujatele nende esitatud arvete alusel hiljemalt

14 päeva jooksul raha laekumisest.

33. Seisuga 31.01.2010 on TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud sildade

projekteerimis- ja ehitustööde (sillatööde) vastuvõtmise kohta kogusummas 8 322 607

krooni (ilma käibemaksuta) ning arveid teostatud sillatööde osas samas summas. Kõik

sillatööde teostamise eest esitatud arved on Nordecon tasunud. Seisuga 31.01.2010 on

TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud mulla- ja teedeehitustööde

vastuvõtmise kohta kokku summas 71 683 608 krooni (ilma käibemaksuta) ja arveid kuni

31.05.2009 teostatud mullatööde eest kokku 37 333 680 krooni (ilma käibemaksuta).

34. Arvetest on Nordecon tasunud arved nr M00405, nr M00869 ja nr M01639 täies ulatuses

ning arve nr M02820 osaliselt kokku summas 25 699 292,51 krooni (ilma käibemaksuta).

Nordecon ei ole tasunud 04.05.2009 arvet nr M02820 3 550 955 krooni osas (ilma

käibemaksuta) ja 28.07.2009 arvet nr M04788 täies ulatuses - 8 083 432 krooni (ilma

käibemaksuta).

35. Nordecon esitas TREV-2 arvetel nr M02820 ja nr M04788 ning aprilli 2009 ja mai 2009

aktides teostatud tööde vastuvõtmise kohta kajastatud ehitustööd vastuvõtmiseks RKAS-le,

kes on nendel arvetel kajastatud tööde eest Nordeconile faktiliselt tasunud vastavalt

vahemaksetõenditele nr 5 ja nr 7. Raha on laekunud 04.05.2009 ja 17.08.2009 ning

Nordeconil tekkis seltsingulepingu p 5.1 alusel kohustus raha edasikandmiseks TREV-2-le.

36. 02.07.2012 väljastas TREV-2 seoses faktiliselt teostatud ja akteeritud mullatöödega

seltsingulepingu alusel Nordeconile täiendava arve nr M02752 348 535 euro tasumise kohta

(ilma käibemaksuta). 02.05.2014 väljastas TREV-2 Nordeconile kreeditarve nr TE140932

28.07.2009 arve nr M04788 osaliseks krediteerimiseks 3 793 508,10 krooni (ilma

käibemaksuta) ulatuses ja kreeditarve nr TE140933 arve nr M02752 krediteerimiseks täies

ulatuses summas 348 535 eurot (ilma käibemaksuta). Kreeditarve väljastamise järgselt

võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku 7 840 878,90 krooni ehk 501 123,50 eurot (ilma

käibemaksuta), millest 04.05.2009 arve nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955

krooni (ilma käibemaksuta) ning 28.07.2009 arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni

(ilma käibemaksuta).

37. TREV-2 lahkus Koidula objektilt enne seltsingulepingu ja RKAS-ga sõlmitud hankelepingu

täitmist märtsis 2010. TREV-2 poolt on seltsinguleping üles öeldud. Seltsingulepingu

esemeks olevad mullatööd jäid täies ulatuses Nordeconi teostada. Tööd lõpetati objektil

detsembris 2010. Mullatööde teostamine kujunes kahjumlikuks. Siis, kui mullatöid teostas

veel TREV-2, prognoosis ta mullatööde kogukahjumi suuruseks 57 miljonit krooni. Teede

REV-2 aktsepteerib mullatööde arvestuslikku kogukahjumit 57 793 085 krooni.

38. RKAS-ga muudatuskokkuleppeid ei sõlmitud. Kokkulepete mittesõlmimist tõendavad

menetlusosaliste 21.07.2009 kiri nr 252/1, 10.09.2009 kiri nr 324/1, 14.04.2009 kiri nr

111/1 ja RKAS vastused 27.07.2009 kiri nr KP-1EH-191, 18.09.2009 kiri nr KP-1EH-232,

05.05.2009 kiri nr KP-1EH-121. Seltsingulepingust tulenevalt ja asjas jõustunud vaheotsuse

alusel jaguneb seltsingu mullatööde kahjum poolte vahel proportsioonis Nordecon 34% ja

TREV-2 66%. TREV-2 on kandud mullatöödega seoses kogukulu 71 683 608 krooni.

TREV-2 aktsepteerib Nordeconi poolt tehtud mullatööde kulusid 113 367 280 krooni

ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, milline on mullatööde kogukahjumi rahaline suurus,

sh on vaidluse all, kas Nordecon kandis seltsingulepingu alusel mullatööde otsekulu

118 257 295 krooni ja kas poolte poolt kantud ITP-üldkuludega saab mullatööde kogukulu

tuvastamisel arvestada, lisaks milline summa on mullatööde katteks laekunud RKAS-lt

ning kas ja milliseid mahaarvamisi tuleb mullatööde arvestuslikust kahjumist teha.

39. Menetluses esitatud koondtabelid ei kvalifitseeru tõenditena kulu suuruse hindamisel.

Nordeconi esitatud arvete ja raamatupidamise algdokumentide dokumentide pistelise

kontrolli tulemusena on tõendatud Nordeconi kulu suurus 118 257 295 krooni.

Kuludokumentide ehtsuses ja/või nende seotuses vaidlusaluste mullatöödega ei ole põhjust

kahelda. Arvetele on märgitud Koidula projekti tempel, mis on kinnitatud projektijuhi

allkirjaga. Kuludokumentide seotust vaidlusaluste mullatöödega kinnitab ka tunnistaja RR.

Ehitustööde päevikud (sh objekti päevikud) on seostavad Koidula objekti mullatöödega ja

need haakuvad muude tõenditega. Pooled ei soovinud ehitustööde päevikuid eraldi uurida.

40. TREV-2 etteheited Nordeconi päevaaruannete puudumise kohta ei ole arusaadavad, kuna

tuvastatud on, et päevaaruandeid ei peetud. 2010. a detsembri finantsaruandest ei nähtu

otseselt Nordeconi poolt kantud kulu suurust, kuid nähtub mullatööde kogukulu

197 017 268 krooni ja kogukahju 76 611 560 krooni. 2010. a jaanuar-mai finantsaruandest

nähtub mullatööde kogukulu 183 280 150 krooni ja kogukahju 60 467 036 krooni. Seega

suurenes 2010. a detsembriks nii kogukulu kui ka kogukahju. Tunnistaja RR ütlustest

nähtub, et kahjum suurenes tegelikult teostamata tööde tõttu ja et TREV-2 prognoosis

mullatööde kahju suurust ca 57 miljonit krooni valesti, jättes arvestamata tegelikud tööd,

mis tuli Koidula objektil teostada.

41. Mullatööde kogukahjumi rahalise suuruse tuvastamisel ei oma tähtsust, millest tekkis vahe

kahjumi prognoosimisel. Prognoosid ei kajasta tegelikku olukorda. Mati Okase e-kiri ja

sõlmitud alltöövõtuleping ei näita seda, et kogukulu oli teada 2010. a kevadeks.

Vahemakseaktist nr 18 nähtub küll, et hankelepingu järgsete tööde (sh mullatööde)

valmidus seisuga 31.05.2010 oli vähemalt 94%, kuid ka see ei tähenda, et teostamata tööde

kulude suurus peaks olema Nordeconi esitatust väiksem. AS Ramboll Eesti

eksperthinnanguga on tõendatud, et Nordeconi tehtud kulutused on vastavuses teostatud

tööde mahuga. Vandeaudiitori aruandest nähtub, et kõik Nordeconi esile toodud mullatööde

kulud vastasid kulu aluseks olevatele arvetele, olid kajastatud raamatupidamisarvestuses,

leidsid aset Koidula raudteepiirijaama esimese ehitushanke ajal ja olid määratud

projektimeeskonna poolt Koidula raudteepiirijaama projektiga seonduvaks kuluks.

42. Mullatööde ITP-üldkulud ei ole käsitletavad seltsingulepingu p-s 3.8.1 viidatud projekti

meeskonna kokkuleppeliste kuludena (mille pooled pidid kandma võrdselt), vaid osana

mullatööde kogukulust. Seltsingulepingu p-de 3.8, 3.8.1 ja 3.9 koostoimest tulenevalt pidid

pooled kandma võrdsetes osades need üldkulud, mis olid seltsingulepingu lisas 3 otseselt

nimetatud. Mullatööde ITP-üldkulu puudutab neid isikuid, keda seltsingulepingu lisas 3

olevas eelarves nimetatud ei ole. Need isikud on nimetatud Koidula raudteepiirjaama

finantsaruande punktis 8, kus on toodud 41 Koidula objektil töötanud isikuga seotud kulud

kokku summas 10 959 374 krooni (mis vastab TREV-2 ITP-üldkulude suuruse ja Nordecon

ITP-üldkulude suuruse summale ja millega on mullatööde kogukulu juures arvestatud).

Tunnistaja RR ütlustest nähtub, et pooled käsitlesid seltsingulepingu täitmise raames

mullatööde ITP-kulusid mullatööde kogukuluna.

43. Mullatööde lõpliku kulu moodustumine mullatööde otsekulust ja mullatööde ITP-üldkulust

nähtub tulude ja kulude koondtabelist, mis eristab nii TREV-2 (tabeli esimene pool) kui

Nordeconi (tabeli teine pool) kulude puhul selgelt mullatöid (otsekulud), üldkulu ning

mullatööde ITP-üldkulu. Ka finantsaruanne sisaldab eraldi tulpa „7. Üldkulud“ ja

„8. Mullatööde üldkulu“. Seega tuleb ITP-üldkuludega mullatööde kogukulu juures

arvestada ja ITP- üldkuludena saab arvestada TREV-2 osas 3 883 009 krooni ja Nordeconi

osas 7 076 365 krooni.

44. Tõendatud ei ole Nordeconi väide, et RKAS-lt on seltsingule mullatööde eest laekunud

vähem kui eelarveline maksumus ette nägi. Vahemaksetõendist ei nähtu, et eelarvelisest

maksumusest oleks toimunud vähemlaekumine. Samuti ei näita finantsaruanne

vähemlaekumist. Tunnistaja RR ütlustega ei saa tõendada Nordeconi väidet, et eelarvelisest

maksumusest laekus 2 152 830 krooni võrra vähem raha, kuna ta ei mäletanud summa

suurust täpselt. Kuna tööde eelarvelise mahu vähendamine ei ole tõendatud, siis tuleb

järeldada mullatööde teostamist hankelepingus kokkulepitud mahus ja laekumist RKAS-lt

122 813 114 krooni.

45. Mullatööde kahjumi vähendamiseks AS-lt Sweco Projekt laekunud 1 525 000 krooni võrra

ei ole alust, kuna Nordecon ei arvestanud seda kulude hulka. Mullatööde arvestuslikku

kogukahjumit tuleb vähendada 2 919 689 krooni võrra, kuna tuvastatud on üldkulude osas

ülelaekumise toimumine vähemalt selles ulatuses.

46. Mullatööde kogukahjumi rahaliseks suuruseks on 71 284 465 krooni (ilma käibemaksuta),

mis kujuneb järgmiselt: mullatööde kogukulust 197 017 268 krooni (Nordeconi mullatööde

otsekulu 118 257 295 krooni + Nordeconi mullatööde ITP-üldkulu 7 076 365 krooni +

TREV-2 mullatööde otsekulu 67 800 599 krooni ja TREV-2 mullatööde ITP-üldkulu

3 883 009 krooni), tuleb maha arvestada RKAS-lt mullatööde katteks laekunud

122 813 114 krooni ja üldkulude eelarvestatud suurusest enam laekunud 2 919 689 krooni.

47. TREV-2 nõude põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda tema esitatud asjaolust, et

seltsingulepingu alusel teostatud tööd on tehtud ja akteeritud, mis on tõendatud ka sellega,

et TREV-2 esitas aprillis 2009 ja mais 2009 Nordeconile vastuvõtmiseks teostatud

mullatöid vastavalt 4 926 896 krooni ja 9 538 450 krooni väärtuses. Tööde aktid on

Nordeconi poolt allkirjastatud ja tööd faktiliselt vastuvõetud.

48. Aktide alusel väljastas TREV-2 Nordeconile 04.05.2009 arve nr M02820 4 926 896

kroonile ja 28.07.2009 arve nr M04788 9 700 118,40 kroonile. Vahemaksetõendite nr 5 ja

nr 7 kohaselt tasus RKAS nendel arvetel kajastatud tööde eest Nordeconile täies ulatuses,

kellel tekkis seltsingulepingu p 5.1 alusel kohustus raha edasikandmiseks. Nordecon ei

tasunud arvet nr M02820 3 550 955 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta) ja arvet

nr M04788 täies ulatuses - 8 083 432,00 krooni (ilma käibemaksuta). Nordecon

aktsepteerib TREV-2 esitatud arveid nr M02820 ja nr M04788 ning on arvestanud nendel

kajastatud mullatööde kulu mullatööde kogukulusse (ja kahjumisse). Nordeconile

02.07.2012 esitatud täiendava arve nr M02752 tasumist TREV-2 ei nõua, kuna see on

TREV-2 poolt krediteeritud. Lisaks krediteeris TREV-2 02.05.2014 arve nr M04788

osaliselt, 3 793 508,10 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta). Kreeditarvete väljastamise

järgselt võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku 7 840 878,90 krooni, millest 04.05.2009 arve

nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955 krooni (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009

arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni (ilma käibemaksuta).

49. TREV-2-l on õigus tema esitatud arvete alusel raha saada, kuid kuna mullatööde

kogukahjumi suurusena on tuvastatud 71 284 465 krooni, mitte 57 793 085 krooni, siis

nõude arvestus muutub. Arvestades vaheotsusega tuvastatud TREV-2 osa (66%)

mullatööde kahjumi katmisel, on tema poolt kaetava kahjumiosa suuruseks 47 047 746,90

krooni. Arvestades TREV-2 kulude suurust 71 683 608 krooni, tuleb Nordeconil

mullatöödega seoses kantud kulutuste katteks tasuda 24 635 861,10 krooni (71 683 608

krooni – 47 047 746, 90 krooni). Kuna Nordecon on TREV-2-le tasunud 25 699 292 krooni,

siis ei ole TREV-2-l võimalik täiendavalt tasu nõuda. Põhinõude puudumise tõttu puudub

ka kõrvalnõudena viivise saamise õigus.

50. Tulenevalt mullatööde kahjumi tuvastatud suurusest 71 284 465 krooni, tuleb TREV-2-l

kanda kahjumist 47 047 746,90 krooni (71 284 465 krooni x 0,66). Kuna ta on kandnud

mullatööde kahjumist 45 984 315,49 krooni (TREV-2 kulud 71 683 608 krooni – talle

tasutud 25 699 292,51 krooni), siis on ta mullatööde kahjumist kandnud 1 063 431,41 krooni

(ilma käibemaksuta) võrra väiksema osa, kui ta oleks pidanud kandma. Nordeconi

põhjendatud nõue TREV-2 vastu on seega 1 063 431,41 krooni (koos käibemaksuga

1 276 117,69 krooni ehk 81 558,79 eurot), samuti viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 05.03.2012 kuni põhinõude tasumiseni.

51. Kuna Nordeconi hagi on osaliselt põhjendatud ja kuigi TREV-2 hagi jääb rahuldamata, on

vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Nordeconi apellatsioonkaebus

52. Nordecon palub maakohtu otsus tühistada osas, millega tema nõue jäeti rahuldamata ja

menetluskulud tema enda kanda. Nordecon palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse

täies ulatuses ja menetluskulud jäävad TREV-2 kanda. Alternatiivselt palub Nordecon saata

asi vaidlustatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

Nordecon jätta TREV-2 kanda.

53. Maakohus jõudis ebaõigesti seisukohale, et mullatööde kogukahjum oli 71 284 465 krooni

ehk 5 327 095 krooni väiksem kui tegelik kahjum (76 611 0560 krooni), mille tulemusel

jõudis ebaõigesti seisukohale, et TREV-2 peab Nordeconile hüvitama 81 558,79 eurot.

54. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid RKAS-lt mullatööde eest laekunud summa

tuvastamisel. Mullatööde eest tasuti 120 405 708 krooni, mitte eelarvejärgne 122 813 114

krooni, nagu leidis maakohus. 2 152 850 krooni võrra väiksema summa laekumine on

tõendatud viimase hankelepingu alusel väljastatud vahemaksetõendiga nr 25. Sellest

nähtuvad muudatuskokkulepped, mille tagajärjel vähenesid hankelepingu esemeks olevate

mullatööde maht ja maksumus ning RKAS-ga arveldatav mullatööde maksumus 2 407 406

euro võrra (1 382 006+244 800+36 122-71 622). Maakohus asus ebaõigesti järeldusele, et

RR ütlused ei kinnita eelarves ettenähtust väiksema summa laekumist. Tunnistaja kinnitas,

et maksumus vähenes muudatuskokkulepete tulemusel ja nimetas õigesti, mille arvel ja

millises suurusjärgus vähenemine toimus. Tunnistaja ei pidanudki mäletama täpseid

numbreid. Samuti tõendavad mullatööde eest eelarves toodust vähem tasumist

hankelepingu lisad nr 3 ja 4, millega muudeti mullatööde mahtu ja maksumust.

55. Maakohus arvas alusetult mullatööde kahjumist maha RKAS poolt üldkulude eest laekunud

2 919 689 krooni. Nordecon nõuab käesoleval juhul seltsingulepingu p 3.1.5 täitmist ehk

mullatööde kahjumi kandmist vastavalt mullatööde osas kokkulepitud proportsioonile.

Üldkulud, mille eest makstud summa võttis maakohus arvesse mullatööde kahjumi

kindlaksmääramisel, ei kuulunud mullatööde koosseisu, mistõttu ei saan neid arvestada

mullatööde kahjumi kindlaksmääramisel. Üldkulude jaotumist ei reguleeri seltsingulepingu

p 3.1.5 vaid p-d 3.8 ja 3.9. Isegi kui TREV-2-l oleks nõue tulenevalt üldkulude

ülelaekumisest, ei ole ta vastavat nõuet kunagi esitanud. Samuti ei ole ta esitanud

tasaarvestusavaldust. Sellist vastuväidet ei saanud maakohus aga arvesse võtta.

56. Isegi kui oleks alus üldkulude eest RKAS-lt laekunud summa mullatööde kahjumist

mahaarvamiseks, ei saaks maha arvata 2 919 689 krooni, kuna seltsingulepingu p-de 3.8.1

ja 3.8.2 kohaselt oleks pidanud väidetava üldkulude ülelaekumise jagama seltsinglaste

vahel võrdselt. Samuti oli väär arvata väidetav üldkulude ülelaekumine maha mullatööde

kogukahjumist. Kuna seltsingulepingu p-des 3.8 ja 3.9 ning lisas 3 viidatud üldkulud ei

olnud osaks mullatööde kuludest seltsingulepingu p 3.1.5 mõttes, oleks teoreetiliselt

võimalik arvata väidetav üldkulude ülelaekumisest tulenev nõue maha üksnes TREV-2

mullatööde kahjumi osast. Üldkulude ülelaekumist tegelikult ei olnudki. Tegelikkuses

osutusid mullatööde ja sildade projektijuhtide kulud 1 045 000 krooni võrra eelarvest

väiksemaks. Viidatud ülelaekumine tekkis aga selle arvelt, et sildade ja mullatööde

projektijuhtide eest ei tasutud TREV-2-le, kuna ta lahkus objektilt ning Nordecon tegi

vastava töö ära ise. Seega kandis Nordecon tegelikult ise need projektijuhtimise kulud, mille

arvelt tekkis väidetav üldkulude kokkuhoid. Kuna maakohus jättis põhjendamatult

Nordeconi nõude osaliselt rahuldamata, jättis kohus alusetult rahuldamata ka seadusejärgse

viivise nõude, mis puudutas väljamõistmata jäänud põhivõlgnevust.

57. Kohus jättis Nordeconi menetluskulud põhjendamatult tema enda kanda. Kui eeldada, et

Nordeconi hagi rahuldamine üksnes 81 558,79 euro ulatuses on põhjendatud, tuleb TsMS

§ 163 lg 1 alusel, arvestades hagide rahuldamise proportsioone, jätta 71,56% Nordeconi

menetluskuludest TREV-2 kanda. Alternatiivselt oleks tulnud jätta TREV-2 kanda

vähemalt 23,22% Nordeconi menetluskuludest, sest vastavas ulatuses rahuldati Nordeconi

hagi.

TREV-2 apellatsioonkaebus

58. TREV-2 palub maakohu otsuse tühistada osas, millega Nordeconi hagi rahuldati ja

TREV-2 hagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega TREV-2 hagi rahuldada täies

ulatuses ja mõista Nordeconilt välja põhivõlg 596 809,25 eurot, viivisevõlg 16.05.2014

seisuga 234 377,06 eurot ja alates 17.05.2014 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

kuni põhinõude täitmiseni. Nordeconi hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud

palub TREV-2 jätta täies ulatuses Nordeconi kanda.

59. AS Sweco Projekt poolt tasutud kahjuhüvitis tuleb mullatööde kulupõhisest kogukahjumist

maha arvestada. Maakohus ei pidanud AS Sweco Projekt tasutud hüvitise mahaarvamist

mullatööde kulupõhisest kahjumist põhjendatuks seetõttu, et Nordecon ei ole seda summat

kulude hulka arvestanud. Tähtsust ei ole sellel, kas Nordecon laekunud hüvitisega ise

arvestas või mitte.

60. Mullatööde arvestuslik kahjum kokku on 57 793 085 krooni, mis kujuneb Nordeconi ja

TREV-2 poolt mullatööde teostamiseks faktiliselt tehtud kulutuste ja mullatööde eelarvelise

maksumuse vahena. Mullatööde kulud kokku ei ületanud 185 050 888 krooni, millest

TREV-2 kandis 71 683 608 krooni ja Nordecon 113 367 280 krooni. RKAS-lt laekus

seltsingule teostatud mullatööde eest 122 813 114 krooni. Seega oli kulupõhine

kogukahjum 62 237 774 krooni (185 050 888 - 122 813 114), millest tuleb maha arvestada

AS Sweco Projekt tasutud hüvitis 1 525 000 krooni ja üldkulude arvel toimunud

ülelaekumised 2 919 689 krooni.

61. Poolte metoodika kogukahju arvutamisel on erinev. TREV-2 leiab, et kõik mahaarvamised

tuleb teha kulupõhisest kahjumist mullatööde lõpetamise järgselt ja mitte vähendada poolte

poolt mullatööde tegemisel faktiliselt kantud kulutusi. Nordecon on mahaarvamisi

teostanud jooksvalt, lähtuvalt hüvitise laekumise kuupäevast ja vähendanud laekunud

summa ulatuses enda kulutuste kogusummat. Kui rakendada Nordeconi metoodikat, siis

tuleb mullatööde kuludeks lugeda 183 525 888 krooni, millest TREV-2 kandis 71 683 608

krooni ja Nordecon 111 842 280 krooni. Mullatööde arvestusliku kahjumi suurus sellisel

juhul ei muutu ja see oleks jätkuvalt 57 793 085 krooni (183 525 888 - 122 813 114 -

2 919 689). Seega, kui aktsepteerida maakohtu seisukohti AS Sweco Projekt poolt tasutud

kahjuhüvitise Nordeconi poolt kantud kuludest mahaarvamise osas, siis väheneks vastava

summa võrra TREV-2 poolt aktsepteeritavaks loetud Nordeconi poolt mullatöödega seoses

kantud kulutuste kogusumma, kuid mullatööde arvestuslik kogukahjum sellest ei muutuks.

62. Maakohus luges põhjendamatult Nordeconi poolt avaldatud mullatööde kogukulu (sh ITP-

üldkulu) suuruse tõendatuks ja jättis tähelepanuta tõendid, mis viitavad mullatööde

kogukulu ja seeläbi kahju kunstlikule suurendamisele. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

kohus ei ole kohustatud kõiki asjas esitatud tõendeid analüüsima juhul, kui asja sisulise

arutamise käigus ei ole pooled taotlenud iga asjas kogutud tõendi eraldiseisvat uurimist.

Maakohus ei põhjendanud, millisel moel suurendab menetlusosalise poolt esitatud tõendi

(kuludokumendi) usaldusväärsust asjaolu, et sellel on menetlusosalise enda tempel.

Maakohus ei arvestanud ka TREV-2 seisukohtadega, mille kohaselt on küsitav varem

prognoosituga võrreldes mullatööde kogukahjumi drastiline suurenemine vahetult pärast

TREV-2 poolt Koidula ehitusobjektilt lahkumist.

63. Loogiliselt jälgitavad ei ole maakohtu otsuse järeldused, et Nordeconi poolt esitatud

kuludokumentide seotust mullatöödega kinnitab tunnistaja R R ja ehitustööde päevikuid on

võimalik seostada Koidula objekti mullatöödega. Maakohus leidis ebaõigesti, et tunnistaja

RR ütlused kinnitavad kuludokumentide seotust mullatöödega. Tunnistaja ei andnud ütlusi

ühegi konkreetse kuludokumendi osas. Sisutühi ja arusaamatu on ka maakohtu järeldus, et

ehitustööde päevikud haakuvad asjas esitatud tõenditega, kui poolte vahel ei ole vaidlust

olnud selles, et ehituspäevikutes ei kajastu kõik objektil tehtud tööd. Maakohtu väide, mille

kohaselt Nordecon päevaaruandeid ei pidanud, ei vasta tõele. Kuid isegi siis, kui Nordecon

päevaaruandeid pidanud ei oleks, kannab ta ise sellega seotud tõenduslikku riisikot.

Tõenditest nähtuvalt on Nordecon hankelepingu täitmise käigus siiski päevapõhist

aruandlust pidanud ja harmoniseeritud vormil päevaaruandeid TREV-2-le tutvumiseks

esitanud. Maakohus jättis nende tõenditega arvestamata.

64. Maakohus ei ole seejuures arvestanud ka asjaoluga, et Nordecon ei esitanud ühtegi tõendit,

mis võimaldab hinnata kuludokumentatsiooni seotust mullatöödega. Vastuoluline on ka

maakohtu väide, et eeskätt raamatupidamislike algdokumentidega, mis on kajastatud

ettevõte aruandluses, ongi asjakohane sellist kulu tõendada, kuna maakohus ei analüüsinud

Nordeconi

poolt

väidetavalt

kantud

mullatööde

kogukulu

tuvastamisel

raamatupidamislikke

algdokumente,

vaid

erinevaid

Nordeconi

poolt

koostatud

koondtabeleid ja finantsaruandeid, mille kohta maakohus ise nentis, et need ei kvalifitseeru

tõenditeks.

65. Ebaõige ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on maakohtu järeldus, et erinevused

kogukahjumi prognoosides on selgitatavad TREV-2 poolt mullatööde kahjumi ebaõige

prognoosimisega ja et tegelikkuses ei oma varasemalt stabiilselt samasse suurusjärku

prognoositud kogukahjumi hüppeline kasv pärast 2010. a juunit antud juhul tähtsust.

TREV-2 ei ole 01-05.2010 ja 10.02.2011 finantsaruannete prognooside koostamisega

seotud. TREV-2 ei osalenud sisuliselt alates 2010. a jaanuarist enam mullatööde

teostamisel. Samuti ei panustanud ta 2010. a finantsaruande koostamisse, vaid selle koostas

Nordecon. Tööde kogukahjumi drastiliseks suurenemiseks pidid perioodil juunist 2010 kuni

tööde lõpetamiseni detsembris 2010 ilmnema erakorralise iseloomuga tööd ja kulutused,

mida varem ei olnud võimalik ette näha ega arvestada. Selliseid erakorralisi asjaolusid ei

ole esile toodud ega tuvastatud. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei saanud mullatööde

kogukahjum varasemalt prognoosituga võrreldes 2010. a jooksul suureneda, mistõttu ei ole

Nordeconi esitatud kuludokumentatsioon tema nõude tõendamiseks usaldusväärne.

66. Maakohtu hinnang üksikutele tõenditele ja tõenditest tehtud järeldused ei ole loogilised.

Maakohus ei selgitanud, miks ei ole võimalik AS-ga Põlva Teed alltöövõtulepingu

sõlmimise faktist järeldada (MO 28.08.2009 e-kiri), et Nordeconile oli alltöövõtulepingu

esemeks oleva tee-ehitustööga seotud kogukulu teada 2010. a kevadeks koostatud

finantsaruande koostamise ajaks. Maakohus jättis sisuliselt hindamata vahemaksetõendi nr

18, millest järeldub üheselt, et tegelikkuses ei saanud mullatööde kogukahjum perioodil

juuni-detsember 2010 suureneda Nordeconi poolt väidetud enam kui 16 000 000 krooni

võrra. Samuti kinnitab see tõend, et mullatööde valmidus oli 94% ja mingisugust

mahajäämust ei olnud.

67. Maakohtu otsusest ei selgu, millise õigusliku tähenduse omistab kohus asjaolule, et AS

Ramboll Eesti hinnangu kohaselt on Nordeconi kulutused vastavuses teostatud tööde

mahuga. AS Ramboll Eesti hinnanguga on tuvastatud, et Nordecon tegi 2010. a jooksul

mullatöödele kulutusi kokku 16 884 956,30 krooni, samas kui Nordecon väidab käesolevas

menetluses, et tema kulutused olid 2010. a jooksul kokku 27 448 782 krooni. Maakohus ei

ole oma otsuses põhjendanud TREV-2 poolt nimetatud tõendile antud hinnanguga

mittenõustumist. Ainuüksi vahemaksetõenditest nr 14 ja nr 25 nähtuvalt oli 31.12.2009

seisuga mullatöid teostamata hankelepingu järgses maksumuses kokku 27 057 74 krooni

ulatuses ja vastavas mahus olid mullatööd 31.12.2010 teostatud. Arusaamatuks jääb,

millistele tõenditele tuginedes leidis AS Ramboll Eesti, et 2010. a teostatud mullatööde

kogumaht oli üksnes 19 078 386 eurot. Kuna nimetatud hinnangus ei ole kuluarved seotud

konkreetsete objektide ja töölõikudega, puudub objektiivselt kontrollitav võimalus seostada

kuludokumente mistahes mullatöödega. AS Ramboll Eesti kontrolli kohaselt vastasid

Nordeconi poolt esitatud mahutõendites kajastatud tööde mahud ja maksumus

vahemaksetõenditele, seega ei tuvastanud AS Ramboll Eesti tööde tegemist suuremas

mahus või maksumusega kui esitati vahemaksetõendite alusel vastuvõtmiseks RKAS-le.

Seega jäid mullatööde kulud hankelepingus kokkulepitud eelarve piiridesse ja nende

teostamisega varem prognoosituga võrreldes täiendavat kahju ei tekkinud.

68. Maakohtu järeldus, et kuna AS KMPG Baltics koostatud aruandes ei ole alust kahelda, on

Nordeconi poolt avaldatud mullatööde kulud menetluses esitatud kuludokumentidega

tõendatud, on arusaamatu ja ebaloogiline. Maakohus jättis käsitlemata TREV-2 seisukohad

nimetatud tõendi osas. AS KMPG Baltics ei analüüsinud aruande koostamisel

vaidlusaluseid kuludokumente sisuliselt ega andnud hinnangut selle kohta, kas

kuludokumentides toodud kulutused on seotud mullatööde teostamisega. AS KMPG Baltics

kontrollis üksnes teatud kuludokumentide kirjendamise korrektsust Nordeconi sisemises

finantsaruandluses. Ainuüksi asjaolu, et Nordecon on ise deklareerinud kuluarvete seotust

mullatöödega, ei tõenda nende faktilist seotust. Lisaks ei sisalda nimetatud aruanne järeldust

ega hinnangut selle kohta, kas analüüsitud kuludokumentide näol oli tegemist konkreetselt

mullatöödega seotud kuludega või mõne muu Koidula raudteepiirijaama I ehitushankega

seotud kuluga. Hankelepingu esemeks olevatest ehitustöödest suur osa kuulus Nordeconi

poolt ainuisikuliselt teostamisele mullatööde väliselt.

69. Tõendatud ei ole, et mullatööde kulupõhine kogukahjum ületaks TREV-2 poolt

aktsepteeritud 62 237 774 krooni. Maakohus jättis TREV-2 järgmised põhiväited ja

põhjendused tähelepanuta. Nordecon ei ole esitanud adekvaatset ülevaadet mullatööde

kogukahjumi kujunemisest ega dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldaks väidetava

kahjumi kujunemist ja selle suurust kontrollida. Esitatud kuludokumendid ei võimalda

tuvastada, milliseid tööoperatsioone on konkreetsetel ajavahemikel mullatöödega seotud

töölõikudes teostatud, millised on olnud konkreetsete töölõikude asukohad ning milliseid

mehhanisme on mullatööde teostamisel kasutatud. Suures osas ei ole dokumente võimalik

üldse Koidula piirijaama I ehitushanke esemeks olevate töödega siduda. Lisaks ei ole

Nordecon selgitanud, mis asjaoludel suurenes mullatööde kogukahjum tööde lõppfaasis

prognoosituga võrreldes väidetavalt enam kui 16 000 000 krooni võrra ja erinevusi 2010. a

kevade ja 2011. a veebruari finantsaruande prognoosides. Esimese finantsaruande

koostamise aja seisuga olid Nordeconile teada nii selleks hetkeks faktiliselt teostatud

mullatöödega seotud ja juba kantud kulu kui ka hankelepingujärgses mahus lõpetamiseks

vajalikud tulevas kulud. Ühestki tõendist ei nähtu, et 2010. a jooksul Nordeconi poolt

mullatöödele tehtud kulutused oleks ületanud samal perioodil RKAS-lt mullatööde eest

laekunud makseid enam kui mõnesaja tuhande krooni võrra. Seega pole täiendava kahjumi

tekkimine tõendatud. Tegelikult puudusid objektiivsed takistused lõppkahjumi täpseks

prognoosimiseks juba sügisel 2009. Kuna kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik

mullatööde kogukahjumi tegelikku suurust tuvastada, tuleb kahjumina aluseks võtta

57 793 085 krooni, millises ulatuses kahju tekkimisele TREV-2 ei ole vastu vaielnud.

70. TREV-2 jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et mullatööde ITP-üldkuludega seonduv

ei oma käesolevas vaidluses keskset tähendust.

71. Maakohus leidis õigesti, et TREV-2-l on õigus Nordeconile esitatud arvete alusel raha

saada. Kuna aga mullatööde arvestuslikuks kogukahjumiks saab lugeda maksimaalselt

57 793 085 krooni, on vaheotsuses tuvastatud kahjumi katmise jaotust arvestades TREV-2

poolseks kahjumiosa suuruseks mitte rohkem kui 38 143 436 krooni. Kuna TREV-2 on

mullatööde teostamisel teinud kulutusi kokku 71 683 608 krooni ulatuses, siis on Nordecon

kohustatud mullatöödega seoses kantud kulutuste katteks tasuma 33 540 171,90 krooni.

Nordecon on tasunud üksnes 25 699 293 krooni, mistõttu on ta täiendavalt kohustatud

tasuma 7 840 878,90 krooni (lisandub käibemaks).

Vastused apellatsioonkaebustele

72. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata

ja menetluskulud vastaspoole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

73. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja

kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS

§ 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

74. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et Nordeconi mullatööde

otsekulu oli 118 257 295 krooni ja mullatööde ITP-üldkulu 7 076 365 krooni. TREV-2

mullatööde otsekulu oli 67 800 599 krooni ja mullatööde ITP-üldkulu 3 883 009 krooni.

Kokku oli mullatööde kulu seega 197 017 268 krooni. Selleks, et teha kindlaks kahjumi

suurus, tuleb viimatinimetatud summast maha arvestada RKAS tasutud 122 813 114 krooni

ja 2 919 689 krooni eelarvestatust enam laekunud osa. Kokku on kahjum seega 71 284 465

krooni.

75. Tõendatud ei ole Nordeconi väide, et RKAS-lt laekus mullatööde eest võrreldes eelarvelise

maksumusega vähem 2 152 830 krooni. Vahemaksetõendist nr 25 nähtuvad muudatustööd

ei tõenda iseenesest seda, kas üldse ja kui palju mullatööde eest vähem maksti. Samuti ei

ole võimalik Nordeconi soovitud järeldust teha tunnistaja RR ütluste alusel. Tunnistaja

andis samuti ütlusi lepingu muudatuste kohta, nimetades ka nende orienteeruvad

maksumused, kuid nende alusel ei ole võimalik tuvastada tegelikku vähemlaekumist ja selle

suurust. Samuti ei võimalda seda kindlaks teha hankelepingu lisad 3 ja 4, nagu Nordecon

ekslikult leiab.

76. Maakohus arvas õigesti mullatööde kahjumist maha RKAS poolt üldkulude katteks

enamlaekunud 2 919 689 krooni. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et

ülelaekumine oli ka tegelikult. Samuti tuvastas maakohus õigesti selle, et finantsaruannetes

ja koondtabelites on üldkulude ülelaekumist poolte kui seltsinglaste senises praktikas

käsitletud kasumina, mis jaguneb nende vahel võrdsetes osades ja mille arvel on vähendatud

mullatööde kahjumit. Seega on mullatööde kogukahjumi vähendamine enamlaekunud

summa võrra põhjendatud. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja

analüüsinud tõendeid, millele kohtu järeldus rajaneb.

77. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks enamlaekunud summa jääma Nordeconile olukorras,

kus seltsingulepingu kohaselt pidid mõlemad seltsinglased üldkulude kandmisse

panustama. Nordecon ei ole tõendanud, millised olid tema projektijuhimise kulud pärast

TREV-2 objektilt lahkumist, mille arvel tekkis väidetav üldkulude kokkuhoid.

78. Maakohtu menetluses ei seadnud Nordecon kahtluse alla TREV-2-l õigust taotleda

vastuväite alusel üldkulude ülelaekumise mahaarvamist mullatööde kahjumist ega leidnud,

et TREV-2 peaks esitama kohtule üldkulude ülelaekumisest tuleneva nõude või vastava

tasaarvestusavalduse. Samuti ei väitnud Nordecon seda, et üldkulude ülelaekumine oleks

tulnud jagada poolte vahel võrdsetes osades ja TREV-2 osa ülelaekunud summast oleks

saanud maha arvata viimase poolt kadmisele kuuluvast mullatööde kogukahjumi osast.

TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus Nordeconi sellekohased apellatsioonkaebuse

väited tähelepanuta.

79. Kuna maakohus jättis põhjendatult Nordeconi nõude osaliselt rahuldamata, on maakohtu

otsus õige ka TREV-2-lt välja mõistetud viivise osas, mille kohus mõistis välja hagi

rahuldatud põhivõlalt 81 558,79 eurolt.

80. Maakohus tuvastas õigesti, et AS Sweco Projekt poolt tasutud 1 525 000 krooni on

mullatööde kogukahjumist juba maha arvestatud. Ekslik on TREV-2 seisukoht, nagu ei

omaks Nordeconi poolt nimetatud summa mahaarvamine tähtsust ja see tuleks veel korda

kogukahjumist maha arvestada.

81. TREV-2 leiab ka ebaõigesti, nagu tuleks otsuse tegemisel lähtuda arvestuslikust kahjumist

suurusega 57 793 085 krooni. Lähtuda tuleb tegelikust kahjumist, mille suurus on tõendite

alusel tuvastatav ja mille maakohus ka tuvastas.

82. Iseenesest on õige TREV-2 apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud otsuse

tegemisel kontrollima kõiki raamatupidamise algdokumente (arveid) ja võrdlema neid

ehitustööde päevikute (sh objekti päevikutega), mitte piirduma nende pistelise

kontrollimisega, nagu maakohus tegi. See puudus on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav.

83. Ringkonnakohus kontrollis Nordeconi mullatöödega seonduvaid kuludokumente 2008.a

detsembri kohta (II kd lk 156-223), mille järgi olid mullatöödega seonduvad kulud selles

kuus 3 399 242 krooni, 2009.a jaanuaris olid need 2 684 862 krooni (III kd lk 1-40), 2009.a

veebruaris 3 619 499 krooni (III kd lk 43-73), 2009.a märtsis 5 547 125 krooni (III kd lk

78-117), 2009.a aprillis 3 391 711 (III kd lk 120-172), 2009.a mais 7 054 098 krooni (III kd

lk 175-219), 2009.a juunis 7 994 597 (IV kd lk 1-103), 2009.a juulis 29 689 876 krooni

(IV kd lk 107-239), 2009.a augustis 6 057 596 (V kd lk 1-92), 2009.a septembris 7 628 634

krooni (V kd lk 96-203), 2009.a oktoobris 5 254 871 krooni (VI kd lk 1-56), 2009.a

novembris 1 544 315 krooni (VI kd lk 60-140), 2009.a detsembris 6 942 086 krooni (VI kd

lk 145-195), 2010.a jaanuaris 418 169 krooni (VII kd lk 1-17), 2010.a veebruaris 971 832

krooni (VII kd lk 19-42), 2010.a märtsis 2 298 541 krooni (VII kd lk 44-82), 2010.a aprillis

2 575 236 krooni (VII kd lk 84-145), 2010.a mais 2 762 918 krooni (VII kd lk 149-224),

2010.a juunis 2 148 821 krooni (VIII kd lk 1-52), 2010.a juulis 1 510 446 krooni (VIII kd

lk 55-112), 2010.a augustis 838 902 krooni (VIII kd lk 115-155), 2010.a septembris

1 858 266 krooni (VIII kd lk 158-209), 2010.a oktoobris 2 606 627 krooni (IX kd lk 1-105),

2010 novembris 11 278 020 (IX kd lk 109-189), 2010.a detsembris -1 818 996 krooni (IX

kd lk 193-222) – kõik kokku 118 257 295 krooni.

84. Eeltoodud arved on seostatavad ehitustööde päevikutes kajastatud töödega olenemata

sellest, et kõik objektil tehtud tööd päevikutes ei kajastu (XV kd lk 11-269).

Kuludokumentide seotust vaidlusaluste mullatöödega tõendavad ka tunnistaja RR ütlused,

Ramboll Eesti AS arvamus ja KPMG Baltcs OÜ aruanne, millega arvestas õigesti otsuse

tegemisel ka maakohus. Samuti on mullatööde kulud kajastatud finantsaruannetes. Kuigi

tunnistaja ei andnud ütlusi ühegi konkreetse kuludokumendi kohta (sellekohaseid

konkreetseid küsimusi menetlusosalised tunnistajale ei esitanud), põhjendas tunnistaja, mis

põhjusel olid tegelikud kulud prognoositust suuremad. Tõendatud on asjaolu, et TREV-2

eksis kahju prognoosimisel (tunnistaja RR ütlused, PS 08.07.2010 e-kiri – XVII kd lk

157). Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et 2010.a finantsaruande koostas Nordecon ja

TREV-2 ei osalenud 2010.a ja 2011.a prognooside koostamisel. TREV-2 ei ole toonud esile,

milline konkreetne Nordeconi poolt välja toodud kulu või esitatud kuludokument ei seostu

mullatöödega. Tema vastuväited on selles osas üldsõnalised ja ringkonnakohtul ei ole

seetõttu võimalik täpsemalt tema väidetele vastata.

85. Kuigi TREV-2 väidab, et Nordecon ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks hinnata

kuludokumentatsiooni seotust mullatöödega, on ta samas seisukohal, et Nordecon tegi

mullatöid 113 367 280 krooni ulatuses. Ebaselgeks jääb, mille alusel TREV-2 sellisele

järeldusele jõudis, kui tema arvates ei ole Nordeconil tööde tegemise kohta tõendeid. Kuna

Nordecon esitas kohtule oma väiteid ja arvestusi kinnitavad tõendid, oli TREV-2-l kohustus

esitada omapoolsed tõendid, mis Nordeconi tõendid ümber lükkaks, mh oli TREV-2-l õigus

taotleda kohtult ekspertiisi määramist. TREV-2 seda õigust ei kasutanud.

86. MO e-kirjale ja vahemaksetõendile nr 18 andis maakohus õige hinnangu. Samuti leidis

maakohus põhjendatult, et tööde kogukulu ei saanud olla teada juba 2010.a kevadeks, nagu

TREV-2 väidab. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks tuleb mullatööde kogukulu

juures arvestada ka ITP üldkuludega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.

87. TREV-2 poolt tehtud mullatöödega seonduvad otsekulud on 67 800 599 krooni ja

mullatööde ITP-üldkulu 3 883 009 krooni. Vastavad kuludokumendid on X kd lk 22-147,

152-211, XI kd lk 4-196, XII kd lk 5-72, 78-145, 153-240, XIII kd lk 4-100, 106-164, 168-

215, XIV kd lk 4-109, 114-152, 154-159, 163-165, 167,168. TREV-2-le on tasutud

25 699 292,51 krooni. Nimetatud kuludokumentide üle vaidlus puudub. Nordeconi ja

TREV-2 kuludokumentide sisu võrdlusest ilmneb, et nende kulude liigid olid sarnased.

88. Maakohus ei tuvastanud Nordeconi tehtud mullatööde kogukulu ja kahju kunstlikku

suurendamist, millele viitas TREV-2. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus

leidis õigesti, et prognoosid ei kajasta tegelikku olukorda ja nende alusel ei saa teha kindlaks

mullatööde kogukulu ega kahju suurust. Maakohtu arvutused on õiged ja põhjendatud ning

ringkonnakohus neid üle ei korda.

89. Maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei olnud kohustust jaotada menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus tegi selles osas diskretsiooniotsuse,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud menetluskulude

jaotamisel diskretsioonipiire.

90. Apellatsioonkaebuste

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

ka

poolte

apellatsioonimenetluskulud TsMS 171 lg 1 alusel nende endi kanda.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/