3-15-2911/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2911

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu 28.

augusti 2015. a käskkirja nr 6-1/1103

tühistamiseks ja käskkirjaga põhjustatud kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 28.

augusti 2015. a käskkiri nr 6-1/1103 ja hüvitada käskkirjaga põhjustatud kahju summas 5000 eurot.

2. Tartu Halduskohus tagastas 2. detsembri 2015. a määrusega

esitatud kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et vastustaja selgitustest ja tõenditest nähtuvalt ei olnud kaebaja läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tühistamisnõude osas oli vaidemenetlus pooleli ja vaide

lahendamiseks ettenähtud tähtaeg ei olnud veel möödunud. Vaide lahendamise tähtaeg algab

nõuetekohase vaide esitamisest. Käesoleval juhul olid vaides esinenud puudused, mistõttu anti

kaebajale tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hüvitamisnõude osas ei olnud kaebaja

kohtueelset menetlust alustanud. Kaebaja ei olnud ka ise kaebuses väitnud, et ta oleks läbinud

kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõuete osas. Seega asus halduskohus seisukohale, et

kaebaja kaebus ei ole käesoleval hetkel kohtus menetletav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2015. a määruse peale määruskaebuse. Lisaks

saabus Tartu Halduskohtusse 30. detsembril 2015 N. Lilitškini avaldus, mis sisaldas menetlusabi

taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning ka täiendavaid põhjendusi.

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esitanud hulgaliselt väiteid kaebuse sisu osas ning

viidanud siseriiklikele normidele, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja vangistusõigust

reguleerivatele dokumentidele (tl 52-55p, 66-67). Samuti on määruskaebuse esitaja vaidlustanud

halduskohtu tegevuse koopiate väljastamata jätmise osas (tl 55), taotlenud enda riigilõivu tasumisest

vabastamist (tl 65-65p) ning vaidlustanud kaebuse tagastamise (tl 55-56, 65p-66, 67p-68).

Seonduvalt kaebuse tagastamisega väidab määruskaebuse esitaja, et kohus kuritarvitas N. Lilitškini

õigusi, kuna ei võimaldanud talle ligipääsu kohtule ning sellega rikkus kohus Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artiklit 6 ja 13. Lisaks leiab N. Lilitškin, et vangla rikkus seadust, kuna ei võtnud

tema esitatud vaideid menetlusse. Kohus on rikkunud määruskaebuse esitaja õigust olla ära

kuulatud kohtus ning tal puudus võimalus kasutada efektiivseid õiguskaitsevahendeid kaebuse

suhtes. N. Lilitškini väitel on määrus, millega tema kaebus tagastati, motiveerimata, jättes ta sellega

ilma kõikidest õigustest. Määruskaebuse esitaja märkis täiendavalt, et kõik kaebuses esitatud väited

olid põhjendatud ning kohus oleks saanud ise asja lahendada. Samuti oleks kohus pidanud omal

algatusel koguma tõendeid ning teostama kohtumõistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks

määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus lahendanud 25. jaanuari 2016. a määruses, millega

võeti esitatud määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja väited kaebuse sisu osas ei ole

käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuna kaebus ei ole veel sisuliseks

lahendamiseks menetlusse võetud. Tähelepanuta tuleb jätta ka N. Lilitškini vastuväited koopia

taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuivõrd koopiate taotlemisega seonduvat on määruskaebuse

esitajale selgitatud Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a määruses.

6. Seonduvalt kaebuse tagastamisega selgitab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole rikkunud seadust,

kui ta andis N. Lilitškinile täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selline õigus tuli vastustajale

haldusmenetluse seaduse §-st 78. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli käesoleval juhul vaides

esinenud puuduste kõrvaldamine asja õige lahendamise seisukohalt vajalik.

7. Ekslikud on N. Lilitškini väited, et kohus oleks pidanud asja sisuliselt lahendama ning koguma

täiendavalt tõendeid. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks

ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ei tühistamis- ega

hüvitamiskaebuse osas kohtueelset menetlust läbinud. Seetõttu ei olnud ka halduskohtul võimalik

esitatud kaebust sisuliselt lahendada ning kohus ei pidanud tegema tõendite kogumisega seonduvaid

toiminguid enne kaebuse menetlusse võtmist. Seega tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt.

8. Samuti on ebaõiged N. Lilitškini väited nagu oleks kohus kaebuse tagastamisega jätnud kaebaja

ilma efektiivsetest õiguskaitsevahenditest ning õigustest pöörduda kohtusse. HKMS § 43 lg 2

esimese lause kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Selline võimalus tekib kaebajal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 2. detsembri 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene