1-16-1322/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1,3, KrMS § 238 lg 1 p 4, KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313, KrMS § 238 lg 2 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-16-1322/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
Full text
Kriminaalasi nr 1-16-1322 lühimenetluses
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (resolutiivosa)
Kohus Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
04. märts 2016.a Tartu Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
Kohtunik
Kohtuistungi sekretär
1-16-1322 (15278001799)
Heli Sillaots
Kristo Adosson Kriminaalasi
Prokurör
Kannatanu Kannatanu esindaja kohtueelses menetluses
Kaitsja
Süüdistatav
S.N-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi lühimenetluses
Jüri Vissak
T.A., elukoht XXXX
K.V., e-post: XXXX
Kalju Kutsar
S.N elukoht XXXX isikukood XXX e-post: XXXX 2016.a veebruaris omandas rakendusliku kõrghariduse Võrumaa Kutsehariduskeskuses ärijuhtimise erialal müüja-kassiir Tartu Sõbra Prismas omab juhiluba kehtivusega 11.01.2013- 10.01.2023 karistusregistrisse ei ole kantud, tõkendita
RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1,3, KrMS § 238 lg 1 p 4, KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313, KrMS § 238 lg 2 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.N KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 8 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 2 (kahe) kuu päeva vangistuse võrra, ja mõista S.N-ile karistuseks 5 (kakskümmend) (viis) kuud 10 päeva vangistust. (kümme)
KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 5 kuud 10 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui S.N ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab:
1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
•
– XXXX;
elab kohtu määratud alalises elukohas
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
2. KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis;
3. KarS § 75 lg 4 alusel endale 04.03.2016.a kohtuistungil võetud kohustuse – teeb 25 tundi üldkasulikku tööd, milleks ta andis nõusoleku 04.03.2016.a kohtuistungil. Võimalusel kohaldada üldkasulikku tööd (näiteks koostöös politseiga) mõnes liiklusohutusalases vormis, rakendades S.N-i tööle näiteks mõne enam tähelepanu vajava ülekäiguraja juurde
(näiteks koolimaja juurde ülekäigurajal laste turvalisuse tagamiseks jmt), et kohaldatav üldkasulik töö oleks selle tegijale teda ennast liikluses distsiplineeriva toimega.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 04.03.2016.a.
KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsus täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Kuna S.N andis 04.03.2016.a kohtuistungil KarS § 75 lg 4 alusel nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks ning tal tuleb kriminaalhooldusel viibimise ajal osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis ning teha KarS § 75 lg 4 alusel 25 tundi üldkasulikku tööd liiklusohutuse tõstmiseks, millised tegevused on suunatud tema käitumise liikluses suuremale tähelepanelikkusele ning distsiplineerimisele
mõjutamiseks, siis ei pea kohus vajalikuks toimepandut puhtsüdamlikult kahetseva S.N-i suhtes kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja loeb uue analoogse kuriteo toimepanemise riskid eelnimetatud tegevustega küllaldaselt maandatuks.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 978.40 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:
61 eurot ekspertiisikulu (lk 26; KrMS § 175 lg 1 p 4),
128 eurot 40 senti riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 43-44; KrMS § 175 lg 1 p 4),
144 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),
645 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).
KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada poole kohaga töötavale ja väikse sissetulekuga S.N menetluskulusid (kokku 978.40 eurot) tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu vältel ositi – igakuiselt tuleb tasuda 15.-ks kuupäevaks vähemalt 81.53€ kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99916700016732 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X);
selgituseks märkida: „ , 1-16-1322, menetluskulu 04.03.2016.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KrMS § 424, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
Süüdistatav S.N-i kaitsja advokaat Kalju Kutsari 04.03.2016.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonna kasuks 144 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 24 eurot)
advokaat Kalju Kutsari süüdistatav S.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv CD-R plaat sündmuskohal tehtud fotodega jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde toimikusse (asub lk 48 ümbrikus).
Kohtuotsus edastada pooltele – prokurörile, kannatanule T.A. (elukoht XXX), kannatanu esindajale kohtueelses menetluses K.V. süüdistatavale ja tema kaitsjale.
(e-post: ), XXXX
Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile ja jõustunud kohtuotsus elektroonselt riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning kriminaalhoolduse teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest 21.03.2016.a.
Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 21. märtsil 2016.a, alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.
Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/