2-14-54004/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54004

Tsiviilasi

AS Oilseeds Trade hagi Nauvitsman OÜ, Metevel OÜ

(pankrotis) ja pankrotihaldur Olev Kuklase vastu nõude

tunnustamiseks pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioon I 3 500 eurot

Apellatsioon II 3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. märtsi 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1. Metevel OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase

apellatsioonkaebus

2. Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja 1): Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899),

esindaja advokaat Rene Varul

Apellant (kostja 3): Metevel OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev

Kuklase

Kostja 2 maakohtu menetluses: Metevel OÜ (pankrotis;

registrikood 12030897), esindaja juhatuse liige Meeli Paulson

Vastustaja (hageja): AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531),

esindaja advokaat Jaanus Tehver

RESOLUTSIOON

MENETLUSKULUDE

JAOTUS

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. märtsi 2015.a otsus muutmata

ning Metevel OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase ja

Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest

50 % Metevel OÜ (pankrotis) kanda ja 50 % Nauvitsman OÜ

kanda. Määrata kindlaks AS-le Oilseeds Trade hüvitatavad

apellatsioonimenetluse kulud summas 651,72 eurot.

3. Mõista välja Metevel OÜ-lt (pankrotis) 325,82 eurot

(käibemaksuta) AS-i Oilseeds Trade kasuks ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks.

4. Mõista

välja

Nauvitsman

OÜ-lt

325,82

eurot

(käibemaksuta) AS-i Oilseeds Trade kasuks ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Oilseeds Trade (hageja) esitas 04.07.2014.a. Tartu Maakohtule hagi Nauvitsman OÜ

(kostja 1), OÜ Metevel (pankrotis) (kostja 2) ja pankrotihaldur Olev Kuklase (kostja 3) vastu

nõude

63 974,76

eurot

tunnustamiseks

teise

rahuldamisjärgu

nõudena

kostja 2

pankrotimenetluses. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hageja on eelnevalt esitanud oma nõude kostja 2 pankrotimenetluses. 05.06.2014.a toimunud

nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu, mistõttu jäi hageja nõue

tunnustamata.

Hagejal on Tartu Maakohtu 19.05.2010.a jõustunud kohtulahendist tulenev 90 067,28 euro

suurune nõue (26.09.2011.a. seisuga) FIE Aivar Paulsoni Palandiku talu vastu. 14.12.2012.a

kinnitatud Aivar Paulsoni pankrotimenetluse jaotusettepaneku kohaselt sai hageja jaotisena

Aivar Paulsoni täitmata kohustuste katteks 6 812,62 eurot. VÕS § 88 lg 8 kohaselt luges hageja

selle arvel täidetuks menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse 3 035,80 euro ja viivise

3 776,82 euro ulatuses. Kuna viiviste ja intressi summa ületas põhivõla summat, esitas hageja

kostja 2 pankrotimenetluses nõude selliselt, et lisaks põhivõlale 31 987,38 eurole nõudis hageja

intressi ja viivist põhivõlaga võrdses summas (intress 9 558,04 eurot ja viivis 22 429,34 eurot,

kokku 63 974,76 eurot).

Hageja leiab, et nimetatud kohustuste täitmise eest vastutab kostja 2 VÕS § 182 lg 2 järgi Aivar

Paulsoniga solidaarselt, kuna Aivar Paulson on põllumajandusettevõtte andnud kostjale 2 üle

ning seoses sellega on kostjale 2 üle läinud ka Aivar Paulsoni ettevõttega seotud kohustused.

Hageja hinnangul on võlausaldaja otsustada, missuguse solidaarvõlgniku vastu ta oma nõude

esitab, seega ei puutu Aivar Paulsoni pankrotimenetlus asjasse. Kostja 2 eesmärk oli juba

asutamise hetkel Aivar Paulsoni ettevõtte omandamine ja selle majandustegevuse jätkamine.

Hageja on ettevõtte ülemineku väidet esitanud alates 01.11.2011.a hagimenetluses kostja 2

vastu. Tartu Maakohus jättis 13.02.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52889 hageja hagi

kostja 2 vastu läbi vaatamata seoses kostja 2 pankroti väljakuulutamisega.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja 1 leiab, et nõue on esitatud alusetult ja vale võlgniku vastu. Hageja väljatoodud

asjaolud ettevõtte ülemineku kohta ei ole piisavad. Kostja 1 leidis, et ettevõte, mis on oma

tegevuse lõpetanud, ei saa kellelegi üle minna. FIE Aivar Paulsoni suhtes on kuulutatud välja

pankrot ja tema vara on pankrotimenetluses võõrandatud. VÕS § 181 kohaselt ei kohaldata

ettevõtte ülemineku sätteid pankrotimenetluses.

2.2. Kostjad 2 ja 3 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ettevõttesse kuuluvad asjad ja

õigused oleks Aivar Paulsoni poolt kogumis kostjale 2 üle antud. Ebaselgeks jääb väidetav

ettevõtte ülemineku aeg.

Kostja 3 leiab, et hageja ei ole taotlenud nõude tunnustamist kooskõlas PankrS §-ga 107.

Õigusjärglus ei ole tõendatud nõuetekohaselt, kuna pankrotihaldurile ei esitatud dokumenti,

millest nähtuks ettevõtte üleminek. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud ettevõtte ülemineku

tõendamiseks TMS § 18 lg-s 1 sätestatud dokumenti, siis ei ole tõendatud ettevõtte ega ka

kohustuse üleminek. Hageja ei ole esitanud andmeid muude kohustuste kostjale 2 ülemineku

osas peale kohustuse hageja ees. Ettevõtte üleminekule viitavad toimingud on toimunud aastatel

2010 ja 2011, seega enne Aivar Paulsoni pankroti väljakuulutamist. Juhul, kui olnuks tegemist

ettevõtte üleminekuga, pidanuks hageja esitama Aivar Paulsoni pankrotimenetluses nõude

viitega, et antud nõue on tegelikult üle läinud kostjale 2, aga VÕS § 182 lg 3 alusel on

solidaarselt vastutav ka Aivar Paulson. Hagiavaldusele lisatud Tartu Maakohtu 14.12.2012.a

kohtumäärusest jaotusettepaneku kinnitamise kohta ja ka haldurile senini esitatud muudest

dokumentidest seda ei nähtu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 26.03.2015.a otsusega AS Oilseeds Trade hagi ja tunnustas

AS Oilseeds Trade nõuet OÜ Metevel (pankrotis) pankrotimenetluses summas 63 974,76 eurot

teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis AS-i Oilseeds Trade menetluskuludest 1/3

Nauvitsman OÜ ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda ning kostjate menetluskulud jäeti nende

endi kanda.

4. Maakohus asus seisukohale, et PankrS § 106 lg 1 alusel tuleb tunnustada hageja nõuet kostja

2 pankrotimenetluses summas 63 974,76 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.

Maakohus luges poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks järgnevad asjaolud: 1) hagejal

on Tartu Maakohtu 19.05.2010.a jõustunud kohtulahendiga nõue FIE Aivar Paulsoni vastu; 2)

kostja 2 esmakanne äriregistrisse oli 20.12.2010.a; 3) Tartu Maakohus kuulutas 31.01.2012.a

välja Aivar Paulsoni pankroti; 4) Tartu Maakohus kinnitas 14.12.2012.a määrusega Aivar

Paulsoni pankrotimenetluses jaotusettepaneku; 5) hageja esitas kostja 2 pankrotimenetluses

nõude 63 974,76 eurot, mis jäeti 05.06.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.

Hageja nõude suuruse ega selle kujunemise kohta ei ole kostjad ühtegi vastuväidet esitanud,

mistõttu maakohus lähtus hageja esitatud nõude suurusest.

5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas FIE Aivar Paulsoni ettevõte on läinud üle kostjale 2 ja

kas sellest tulenevalt vastutab kostja 2 solidaarselt FIE Aivar Paulsoni kohustuste eest. Seega

tuli hagejal tõendada FIE Aivar Paulsoni ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste

üleandmist (VÕS § 180 lg 1).

Maakohus luges hageja esitatuga tõendatuks, et nii FIE Aivar Paulsoni kui ka kostja 2 peamine

tegevusala oli põllumajandussaaduste tootmine oma kasutuses olevate maade harimise kaudu

ning ettevõtete tuumiku moodustasid ettevõtete kasutuses olevad põllumajandusmaad.

Puuduvad tõendid ja väited selle kohta, nagu oleks FIE-l Aivar Paulson või kostjal 2 olnud

täiendavaid tegevusvaldkondi.

Kohus märkis, et kuigi äriühingu kattuv asukoht XXX külas XXX vallas, mis on nii Aivar

Paulsoni kui Meeli Paulsoni elukoht, ei tõenda ettevõtte üleminekut, võib see viidata soovile

jätkata edaspidi sama majandustegevust.

6. Kostja 2 ja Aivar Paulson sõlmisid 28.12.2010.a rendilepingu, millega Aivar Paulson andis

kostjale 2 kuni 28.12.2020.a rendile talle kuuluvad põllumaad. Maakohus leidis, et see, et kostja

2 kasutuses oli kordades rohkem põllumaad, ei tõenda, et FIE Aivar Paulsoni ettevõte ei läinud

kostjale 2 üle. Kostja 2 kasutuses olnud põllumajandusmaast (331,43 ha) 92,6 % (306,92 ha)

moodustavad maad, mida varem kasutas FIE Aivar Paulson.

Maakohus nõustus kostjatega, et AS Baltic Agro ja Aivar Paulsoni vahel 02.02.2011.a sõlmitud

käendusleping tõendab soovi tagada kostja 2 kohustuste täitmist, kuid ei ole tõendiks FIE Aivar

Paulsoni ettevõtte kostjale 2 ülemineku kohta. Käendusega tagab Aivar Paulson AS Baltic Agro

olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid põhivõlgniku, s.o kostja 2, vastu. Aivar Paulsoni

vallasvarale on seatud kommertspandid summades 620 000 krooni ja 850 000 krooni AS Baltic

Agro kasuks.

7. Kostja 2 on võtnud Aivar Paulsonilt üle keskkonnasõbraliku majandamisega seotud

kohustuse vastavalt põllumajandusministri 21.04.2010.a määrusele nr 46 "Keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord."

Maakohus asus seisukohale, et kohustuse ülevõtmine ongi üheks ettevõtte üleandmise

tunnuseks. Kohus ei nõustunud kostja 2 seisukohaga, mille järgi Aivar Paulson üksnes loobus

keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustusest, mitte ei andnud seda üle kostjale 2.

Maakohus leidis, et üheks tõendiks poolte soovi kohta Aivar Paulsoni majandustegevuse

jätkamiseks kostja 2 poolt on asjaolu, et kostja 2 jätkas oma majandustegevuses varem Aivar

Paulsoni kasutuses olnud põllumajandusmaade kasutamist. Kohus ei pidanud usutavaks väiteid,

mille kohaselt Aivar Paulson üksnes loobus 2011.a majandusraskuste tõttu maade kasutamisest,

kuid see ei tähendanud ettevõtte üleminekus kokkuleppimist kostjaga 2.

Samuti viitab Aivar Paulsoni ettevõtte üleminekule kostja 2 väide, et kuna Aivar Paulsonil

puudus 2011. aastal võimalus maid harida ja teravilja kasvatada, siis maade harimata jätmise

tulemusena oleks PRIA nõudnud tagasi kõik senini Aivar Paulsonile makstud toetused, ning

kostja 2 oli nõus keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse ülevõtmisega. Vastasel

juhul oleks Aivar Paulsonilt tagasi nõutud juba makstud keskkonnasõbraliku majandamise

toetusi hinnanguliselt 36 000 eurot. Kokkulepet ja PRIA toetuste olulisust tõendab Meeli

Paulsoni väide maakohtu 13.10.2014.a kohtuistungil, et „kui Metevel OÜ loodi, siis ma tegin

maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma läinud“.

8. Maakohtu hinnangul ei tõenda ettevõtte üleminekut iseenesest asjaolu, et 08.09.2011.a arestis

kohtutäitur Aivar Paulsoni majapidamises olnud teravilja, kuid kostja 2 taotles kohtutäiturilt

vara arestist vabastamist väites, et arestitud vili kuulub temale. Kohtutäituri 21.09.2011.a

otsusega vabastati vili aresti alt. Samas näitab nimetatu Aivar Paulsoni ja kostja 2

majandustegevuse omavahelist seotust.

Seonduvalt VÕS §-s 181 sätestatuga selgitas kohus, et vaidluse all ei ole mitte ettevõtte

üleminek Aivar Paulsoni pankrotimenetluses, vaid enne seda. Kostja 2 kasutusse antud vara

hilisem võõrandamine pankrotimenetluses ei oma seega tähendust. Hageja ei ole nõuet esitanud

Aivar Paulsoni pankrotimenetluses, vaid kostja 2 kui Aivar Paulsoni solidaarvõlgniku vastu.

Asjaolu, et Aivar Paulson jätkas majandustegevust kuni pankroti väljakuulutamiseni, ei välista

ettevõtte tuuma üleminekut kostjale 2.

9. Maakohus nõustus hagejaga, et Aivar Paulsonile kuulunud seadmete kasutusõiguse üleminek

AS-le Baltic Agro kinnitab, et kostja 2 omandas Aivar Paulsoni ettevõtte. Aivar Paulsoni ja AS-

i Baltic Agro vahel sõlmiti kompromissileping, mille punkt 1.1.2 kohaselt müüs Aivar Paulson

AS-le Baltic Agro masinaid ja seadmeid müügihinnaga 588 000 krooni. Käenduslepingu (I kd,

tl 41) punkti 2.1 alapunktist b nähtub, et AS Baltic Agro ja kostja 2 sõlmisid 20.12.2010.a

seadmete üürilepingu ja sellest üürilepingust tulenevad kohustused olid tagatud Aivar Paulsoni

käendusega.

Maakohus luges hageja esitatuga tõendatuks, et kostja 2 jätkas FIE Aivar Paulsoni

majandustegevust ning võttis üle FIE Aivar Paulsoni põllumajandusettevõtte. VÕS § 183 lg 1

järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 FIE Aivar Paulsoni võlgnevust. Ettevõtte üleminekuks

peab vara minema üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. Tulenevalt VÕS

§ 180 lg-st 2 ja VÕS § 182 lg-test 1 ja 2 läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle

ettevõte kui tervik. Kostja 2 jätkas samade põllumaade harimist ning tema kasutuses olid samad

põllutöömasinad. Talle läksid üle Aivar Paulsoni täiendava otsetoetuse toetusõigused ning

kostja 2 võttis üle Aivar Paulsoni kohustused seoses keskkonnasõbraliku majandamisega.

Kostjad ei ole sisuliselt vastu vaielnud sellele, et Aivar Paulson võõrandas oma ettevõttes

kasutusel olnud seadmed AS-ile Baltic Agro ning viimane omakorda andis need üheaegselt

kostja 2 äriregistrisse kandmisega üürilepingu alusel kostja 2 kasutusse.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 esimese lause alusel ning hagi rahuldamist

arvestades hageja menetluskuludest 1/3 kostja 1 kanda ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda.

Kostjate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Nauvitsman OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.03.2015.a

otsuse tsiviilasjas nr 2-14-54004 täies ulatuses tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 180 lg 1 ning VÕS § 183 lg 1. Ettevõtte

üleminek saab toimuda juhul, kui üle antakse ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused. Maakohus on oma otsuses kohustuste

ülevõtmise jätnud tuvastamata;

2) ei saa põllumajanduses tegutsev isik või ühing vabalt otsustada kus ja millist maad ta

kasutab. Metevel OÜ sai rendile võtta vaid neid maid, millel ei olnud rentnikku. Kuna Aivar

Paulson FIE lõpetas oma kasutatavatel maadel rendilepingud, siis oli Metevel OÜ-l

võimalus neid põllumaid ise kasutama hakata. Seega ei saa samade põllumaade kasutamist

Aivar Paulson FIE ja Metevel OÜ poolt pidada ettevõtte ülemineku eelduseks;

3) on Metevel OÜ juriidiline asukoht üheaegselt nii Metevel OÜ juhatuse liikme Meeli

Paulsoni kui Aivar Paulsoni elukohaks, mistõttu ei saa äriühingu asukoha põhjal teha

järeldusi ettevõtte ülemineku kohta;

4) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, nagu kinnitaks Baltic Agro OÜ-le kuuluvate

seadmete kasutusõiguse üleminek Metevel OÜ-le Aivar Paulson FIE ettevõtte omandamist.

Aivar Paulson FIE müüs kompromissilepinguga Baltic Agro OÜ-le osa oma

põllutöömasinatest. 20.12.2010.a sõlmisid Metevel OÜ ja Baltic Agro OÜ seadmete

rendilepingu. Ettevõtte üleminekust saab olla juttu, kui asjad, õigused ja kohustused annab

omandajale üle üleandev ettevõte. Antud juhul ei andnud põllutöömasinaid Metevel OÜ

kasutusse (rendile) mitte Aivar Paulson FIE vaid kolmas isik, Baltic Agro OÜ. Maakohus ei

ole põhjendanud sellise seoseni jõudmist;

5) laskis apellant maakohtu menetluses majanduseksperdil analüüsida Aivar Paulson FIE ja

Metevel OÜ põhivara kattumist. Analüüsi tulemusel koostatud tabelist nähtub, et Metevel

OÜ põhivara hulgas on ainult üks Aivar Paulson FIE-le kuulunud seade (teravilja otsekülvik

Kongskilde). Maakohus ei ole nimetatud tõendi osas seisukohta võtnud ning on jätnud selle

sisulise tähelepanuta;

6) on maakohus tuvastanud ettevõtte ülemineku kergekäeliselt ja sisuliselt on kohtu otsustuse

aluseks teadmine, et Metevel OÜ-le on läinud üle naabruskonna maade, mida varem haris

FIE Aivar Paulson, kasutusõigus. Maakohus ei ole tuvastanud, et OÜ Metevel oleks võtnud

üle FIE Aivar Paulsoni töötajaid, et FIE Aivar Paulsoni ja OÜ Metevel omanikud ja

juhtorganid oleksid samad. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et FIE Aivar Paulson oleks

võõrandanud OÜ-le Metevel ettevõtte majandamisega seotud asju (kinnistuid, olulist

põllumajandustehnikat, vilja vmt), soodsaid lepingud või kokkuleppeid või et OÜ Metevel

omaks samasid kliente ja tarnijaid;

7) ei ole maakohus tuvastanud, et FIE Aivar Paulson oleks varjatult jätkanud

põllumajandustegevust läbi Metevel OÜ. Maakohus on saanud veenduda, et OÜ Metevel

kaudu on tegutsenud Meeli Paulson, kes on asunud kasutama oma pankrotistunud venna

FIE Aivar Paulsoni varem kasutuses olnud maid, kuid see ei tähenda ettevõtte üleminekut.

12. OÜ Metevel (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase esitas apellatsioonkaebuse, milles

taotleb Tartu Maakohtu 26.03.2015.a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-54004 tühistamist ning uue

otsuse tegemist, millega jätta AS Oilseeds Trade hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta AS

Oilseeds Trade kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud kohaldanud VÕS § 180 lg-t 1 ja § 183 lg-t 1 ning

tuvastanud ebaõigesti ettevõtte ülemineku;

2) on teatud olukorras võlgniku või kolmanda isiku poolt ettevõtte üleminekud enne

pankrotimenetlust võimalikud, kuid antud menetluses esitatud tõendid ei võimaldanud seda

enne nõuete kaitsmise koosolekut halduril tõsikindlalt järeldada ja seda on sisuliselt

aktsepteerinud ka maakohus. Ka nõude tunnustamise vaidluses toimunud hagimenetluses

kogutud tõenditega ei ole võimalik jõuda järeldusele nagu selleni on jõudnud maakohus

oma otsuses;

3) ei nõustu apellant, et ettevõtte ülemineku eelduseks on üksnes ettevõttesse kuuluvate asjade

ja õiguste üleminek, sest asjad ja õigused moodustavad ainult osa ettevõttest kui tervikust.

Ettevõtte ülemineku eelduseks saab olla ettevõtte kui terviku varakogumi üleminek ettevõtte

omandajale, st nii õiguste kui ka kohustuste üleminek. Käsitlemata on jäetud kohustuste

kogum, mis pidanuks samuti üle minema;

4) on maakohus jätnud hindamata tsiviilasjas nr 2-11-52880 tehtud Tartu Maakohtu

14.12.2012.a kohtumääruses Aivar Paulsoni (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamise kohta

sisalduva tõendusteabe ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt. Maakohus ei ole kõiki

tõendeid kogumis hinnates tuvastanud ega kohtuotsuse põhjendustes välja toonud ettevõtte

kui terviku varakogumi üleminekut;

5) on maakohus viidanud Meeli Paulsoni kohtuistungil antud suulistele selgitustele, mis ei ole

käsitletavad tõendina TsMS § 229 tähenduses ning järelikult ei saanud maakohus tugineda

selgitusele kui tõendile (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-91-06 ja nr 3-2-1-105-08). Meeli

Paulson on andnud 15.01.2015.a kohtule vande all seletusi, kuid seda 20.12.2010.a

üürilepingu tema käes oleku või puudumise kohta. Maakohus on seega rikkunud TsMS

§ 232 ja § 442 lg-s 8 sätestatut;

6) juhul kui Metevel OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni poolt kohtuistungil antud

selgitustele saab kohtulahendi tegemisel tugineda kui tõenditele, on maakohus vaatamata

sellele rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Sel juhul tuleks arvestada Meeli

Paulsoni selgitusi tervikuna, mh 13.10.2014.a kohtuistungil antud selgitusest selle kohta, et

/--/ Metevel OÜ ei ole üle võtnud Aivar Paulsoni käest ühtki asja /--/. Kui Meeli Paulsoni

selgitused oleksid käsitletavad tõendina, ei tõenda Meeli Paulsoni väide /--/ Siis ma tegin

maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma läinud /--/ apellandi

hinnangul ettevõte üleminekut. Ettevõtja avaldus saada riiklikku toetust on võimalik õigus,

mille saamine või mittesaamine ettevõtte ülemineku osas rolli ei saaks omada, sest toetuse

maksmine on riigi õigus aga mitte kohustus. Ei ole ka tuvastatud, et toetuse maksmine OÜ-

le Metevel oleks olnud alusetu;

7) ei nähtu maakohtu põhjendustest (otsuse p 10), kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et

ettevõtte juriidilisest aadressist ja ettevõtte juhatuse liikme elukoha aadressist, mis on

samaaegselt ka Aivar Paulsoni elukoha aadressiks, saab järeldada OÜ Metevel soovi jätkata

edaspidi sama majandustegevust. OÜ Metevel (pankrotis) juhatuse liikmeks on Meeli

Paulson. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust

asendava organi asukoht;

8) on ekslik ja vastuoluline maakohtu otsuse punktis 14 esitatud põhjendus vilja ladustamisest

tuleneva seotuse kohta Aivar Paulsoni ja OÜ Metevel majandustegevuses. Maakohtu

põhjendustest ei ole jälgitav kuidas on väidetav „seotus“ seotud ettevõtte üleminekuga;

9) on ebaõige maakohtu otsuse p 14 teises lõigus esitatud järeldus, nagu oleks pankrotihaldur

selgelt ja üheselt arusaadavalt väitnud, et ta ei ole vastu, et hageja nõue tunnustatakse.

Pankrotihaldur ei ole 13.10.2014.a toimunud kohtuistungil selgelt ja üheselt arusaadavalt

viidanud, et ta ei ole vastu hageja nõude tunnustamisele, ega ole ka hagi õigeks võtnud.

Pankrotihalduril puudus endal pädevus võtta seisukoht ettevõtte ülemineku osas. Ettevõte

üleminekuga mittenõustumine nähtub ka istungiprotokolli lk-lt 3. Pankrotihaldur kostjana

oli nõus hageja nõude tunnustamisega pankrotimenetluses vaid reservatsiooniga, kui temale

esitatakse ettevõtte ülemineku osas vastavad tõendid või alusdokument;

10) oli pankrotihaldur nõuete kaitsmisel sunnitud lähtuma põhimõttest, et kui võlausaldaja nõue

on tõendatud, siis haldur vastuväiteid ei esita. Maakohtu menetluses on tuvastamist leidnud,

et võlausaldaja poolt pankrotimenetluses esitatud eesõigusnõue ei olnud nõuete kaitsmise

ajaks piisavalt tõendatud ja hageja esitas alles hagimenetluses uusi tõendeid ja

kohtumenetluses selgus hulgaliselt uusi asjaolusid. Apellant peab vaieldavaks, kas nende

uute, kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik jõuda maakohtuga samadele

järeldustele;

11) ei ole maakohus sisuliselt põhjendanud, kuidas kinnitab seadmete kasutusõiguse üleminek

ehk 20.12.2010.a seadmete üürileping ettevõtte omandamist. Apellandi hinnangul ei kinnita

asjaolu, et AS Baltic Agro on kuu aega pärast kompromisslepingu sõlmimist otsustanud

üürida OÜ-le Metevel tehnikat, mis on saadud Aivar Paulsonilt võlgnevuse katteks,

ettevõtte üleminekut Metevel OÜ-le. Tegemist on OÜ Metevel ja AS Baltic Agro vahelise

tehinguga ja maakohus oleks pidanud sisuliselt põhjendama seadmete kasutusõiguse

ülemineku ehk 20.12.2010.a seadmete üürilepingu ja ettevõtte omandamise seost;

12) ei ole maakohus tuvastanud väidetavat ettevõtte ülemineku hetke. Ettevõtte ülemineku

hetkest sõltub väidetavalt üle läinud vara kogum ehk ettevõtte ülemineku hetkel selle

tegevusega seonduvad õigused ja kohustused, mis pidanuks tervikuna väidetavale ettevõtte

omandajale üle minema;

13) on maakohus jätnud menetluskulud 2/3 ulatuses OÜ Metevel (pankrotis) kanda, mis

kuuluksid tasumisele pankrotivarast. Pankrotihaldur taotleb menetluskuludest 2/3 või 1/3

(n-ö pankrotihalduri osa) hageja enda kanda jätmist. Pankrotihalduril esines alus

AS Oilseeds Trade nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastu vaielda (PankrS § 103 lg 2).

Põhjendamatu on jätta pankrotihalduri kohustuste täitmisega seonduvad menetluskulud

pankrotihalduri valitsetava pankrotivara kanda olukorras, kus võlausaldaja on esialgselt

esitanud ühe sisuga nõude, seda hiljem muutnud ning alles nõude tunnustamise

kohtuvaidluse käigus täiendanud ja selgitanud täiendavaid asjaolusid, millele on kohus oma

otsuses tuginenud. Oma nõude muutmisega on AS Oilseeds Trade sisuliselt tunnistanud

pankrotihalduri vastuväite põhjendatust.

13. OÜ Metevel (pankrotis) pankrotihaldur peab Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebust õigeks,

palub see rahuldada ning jätta menetluskulud AS Oilseeds Trade kanda.

14. AS Oilseeds Trade palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud jätta apellantide kanda.

14.1. Vastuväited pankrotihaldur Olev Kuklase apellatsioonkaebusele:

1) Maakohus on põhjendatult tuvastanud A. Paulsoni ettevõttesse kuulunud asjade ja õiguste

ülemineku kostjale OÜ Metevel ning teinud õige ja põhjendatud järelduse, et nende asjade

ja õiguste üleminekuga võttis kostja OÜ Metevel üle A. Paulsoni ettevõtte. Maakohus on

õigesti rakendanud VÕS § 182 lg 2 ning leidnud, et kostja OÜ Metevel vastutab hageja ees

A. Paulsoni ettevõttega seotud kohustuste täitmise eest.

2) Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida oleks maakohus Tartu Maakohtu 14.12.2012.a.

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-52880 kui tõendist tulenevalt järeldama pidanud. Fakt, et

vastustaja esitas nõude A. Paulsoni pankrotimenetluses ning see nõue oli ka

pankrotimenetluses tunnustatud, ei mõjuta vastustaja kui võlausaldaja õigusi OÜ Metevel

pankrotimenetluses.

3) Vastustaja ei nõustu apellandi väitega TsMS § 229, § 232 ja § 442 lg 8 rikkumise kohta.

Maakohtu otsuse punktis 10 on märgitud, et "Meeli Paulsoni väide tõendab kostja 2 soovi

...". Samas nähtub otsuse punktis 10 toodud kohtu analüüsist tervikuna, et maakohus

järeldas OÜ Metevel soovi jätkata A. Paulsoni ettevõtte majandustegevust asjas kogutud ja

kohtu põhjendustes viidatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes ning Meeli Paulsoni

poolt kohtuistungil esitatud väide üksnes kinnitas seda järeldust. Võimalik menetlusnormi

rikkumine (mitte vande all antud poole seletuse käsitlemine tõendina) ei toonud kaasa

ebaõiget kohtuotsust.

4) Põhjendamatu on apellandi väide nagu oleks maakohus pidanud otsuse tegemisel arvestama

Meeli Paulsoni väitega, et "Metevel OÜ ei ole üle võtnud Aivar Paulsoni käest ühtki

asja"/…/. OÜ Metevel seadusliku esindaja väide on väär, sest maakohtus kogutud ja uuritud

tõendid kinnitavad vastupidist (otsuse p 17). Loetletud asjaolude tuvastamise õigsust ei ole

apellant vaidlustanud. Vastustaja peab asjakohatuiks apellatsioonkaebuse punktides 1.9,

1.11 ja 1.13 esitatud väiteid.

5) Vastustajale jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse punktis 1.12 esitatud väidete ja

argumentatsiooni asjakohasus käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse vaidlustamise

kontekstis.

6) Ettevõtte ülemineku toimumise aeg ei olnud eraldi vaidluse all ning seega ei pidanud

maakohus seda tuvastama. Ettevõtte ülemineku toimumise aeg leidis aset pärast seda, kui

hagejal oli tekkinud nõue. Ettevõttu ülemineku toimumise aja täpsem määratlemine ei oma

mõju, kuidas lahendada hagi esemeks olev nõue. Tegemist ei ole asjaoluga, mis tooks kaasa

kohtuotsuse muutmise või tühistamise.

7) Vastustaja

ei

nõustu

apellandi

argumentidega

menetluskulude

jaotamise

osas.

Kohtumenetluses ei esitanud hageja ühtegi põhimõtteliselt uut argumenti oma nõude

olemasolu ja aluse toetamiseks võrreldes nende argumentidega, mida hageja esitas

pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses. Apellandi viide PankrS § 103 lg 2 teisele lausele

ei ole asjakohane. Kui pankrotihaldur leidnuks, et nõudeavalduses näidatud nõude

rahuldamisjärk on ebaõige, võinuks ta nõudele vastuvaidlemisel ka piirduda vastuväitega

rahuldamisjärgu osas.

Apellandi poolt viidatud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole alust, sest OÜ-lt Metevel

(pankrotis) 2/3 hageja menetluskulude väljamõistmine ei ole tema suhtes ebaõiglane ega ka

ebamõistlik (vt näiteks Riigikohtu otsused nr 3-2-1-2-15, 3-2-1-64-14).

14.2. Vastuväited Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebusele:

1) Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

VÕS § 180 lg 1 ja § 183 lg 1. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisnes viidatud

materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine ning kuidas see mõjutas asja otsustamist.

2) Alusetu ja väär on väide, et maakohus jättis tuvastamata kohustuste ülevõtmise.

3) Asjakohatu on argumentatsioon maade kasutamise põhjuste kohta. Ettevõtte ülemineku

korral ei ole oluline, millisel põhjusel ettevõtte omandaja ettevõtte koosseisu kuulunud asjad

ja õigused omandab, oluline on vaid selliste asjade ja õiguste ülemineku fakt. Mitte ükski

apellatsioonkaebuse väljendatud seisukoht ei anna alust järeldada, et maakohus oleks

asjaolusid ebaõigesti tuvastanud või õigusnormi ebaõigesti kohaldanud.

4) Asjakohatu on väide, et ettevõtte koosseisu kuulunud seadmeid ei antud OÜ-le Metevel üle

vahetult A. Paulsoni poolt vaid seadmete kasutusse andmine toimus läbi kolmanda isiku.

VÕS § 182 lg 2 käsitleb asjade ja õiguste üleminekut ning seaduse teksti ega mõttega ei ole

vastuolu, kui üleminekuks loetakse asjade ja õiguste "liikumist" üleandjalt vastuvõtjale läbi

ühe või mitme kolmanda isiku. Sellest tulenevalt ei oma fakt, et OÜ Metevel sai seadmed

kasutusse mitte Aivar Paulsonilt vaid kolmandalt isikult, asja lahendamisel tähtsust.

5) Ei eksisteeri apellatsioonkaebuses viidatud majanduseksperdi analüüsi. Tegemist on

Nauvitsman OÜ lepingulise esindaja väitega, mis sisaldub 31.10.2014.a. kohtule esitatud

avalduses ning mis ei ole tõend. Maakohus on kostja väidet otsuses käsitlenud (otsuse p 15)

ning asunud asjas kogutud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes seisukohale, et

A. Paulsoni ettevõttes kasutusel olnud seadmed on läinud Metevel OÜ kasutusse. Maakohus

on põhjendanud oma otsuses mittenõustumist kostja väitega.

6) Maakohus on tuvastanud A. Paulsoni ettevõtte ülemineku OÜ-le Metevel otsuse punktis 17.

Loetletud asjaolude - samade maade harimise jätkamine, samade põllutöömasinate

kasutamise jätkamine, toetusõiguste üleminek, keskkonnasõbraliku majandamisega seotud

kohustuse üleminek - tuvastamise õigsust ei ole apellant vaidlustanud.

7) Kostja OÜ Metevel on omandanud A. Paulsoni ettevõtte. Vastustaja tugineb

apellatsioonimenetluses kõigile maakohtus kogutud ja uuritud tõenditele ning vastustaja

poolt varasemas menetluses esitatud põhistustele.

15. OÜ Metevel (pankrotis) esindaja juhatuse liige Meeli Paulson on apellatsioonid kätte

saanud (pankrotihalduri O. Kuklase apellatsioonkaebuse 28.04.2015.a ja Nauvitsman OÜ

apellatsioonkaebuse 29.04.2015), kuid ei ole ringkonnakohtul oma seisukohti esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

17. Käesolevas asjas on mõlemad apellatsioonkaebused rajatud põhiosas väidetele, mille

kohaselt ei ole asjas tõendatud ega kinnitust leidnud FIE Aivar Paulson ettevõtte üleminek

Metevel OÜ-le (pankrotis).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on ettevõtte üleminek

tervikuna tõendatud (maakohtu otsuse p 17). Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 180 lg-t 1

ja § 183 lg-t 1, ning apellantide vastupidised väited ei ole põhjendatud. Õige ei ole

apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus jätnud tuvastamata ettevõttega seotud

kohustuste ülevõtmise.

VÕS § 182 lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade

üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga

lepingute ülevõtmise sätete järgi. See tähendab asjade ja õiguste käsutamist TsÜS § 6 lg 3

mõttes. Seevastu lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi ettevõttega seotud kohustused omandajale üle

automaatselt koos asjade ja õiguste üleminekuga ning kohustuste üleandmine ei eelda seega

eraldi tahteavalduste tegemist. Sellest lähtudes ei ole ringkonnakohtu arvates tarvidust ka

kohustuste üleminekut eraldi kindlaks teha, kui ettevõtte tuumiku moodustanud asjade ja

õiguste üleminek on juba kinnitust leidnud.

18. Asjas on kinnitust leidnud ning ka kostjad ise on tuginenud asjaolule, et Metevel OÜ võttis

Aivar Paulsonilt üles keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse.

Ringkonnakohtu arvates ei eelda ettevõtte ülemineku tuvastamine VÕS § 180 tähenduses seda,

et omandajale tuleks lugeda üle läinuks kõik võlgniku varasemad ja juba sissenõutavaks

muutunud kohustused. VÕS § 183 lg 1 kohaselt jäävad ettevõtte ülemineku korral solidaarselt

vastutavaks nii ettevõtte üleandja kui omandaja. Käesoleval juhul on tsiviilasjas nr 2-11-52880

läbi viidud FIE Aivar Paulsoni pankrotimenetlus, mille raames on tunnustatud üheksa

võlausaldaja nõudeid. Ettevõtte üleminek Metevel OÜ-le ei saa sõltuda sellest, kas FIE Aivar

Paulsoni pankrotimenetluses tunnustatud nõuded tuleks lugeda üle läinuks nüüdseks samuti

pankrotistunud Metevel OÜ-le. Eeltoodust lähtudes on asjakohatu apellandi etteheide, nagu

oleks

maakohus

jätnud

põhjendamatult

arvestamata

Tartu

Maakohtu

14.12.2012.a

kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-11-52880 sisalduva teabe, millest saab järeldada, et kohustused

on endiselt jäänud Aivar Paulsonile. Ettevõtte üleandmine ei saa välistada üleandja suhtes

pankrotimenetluse läbiviimist ega tema pankrotimenetluses nõuete tunnustamist või

rahuldamist. FIE Aivar Paulsoni pankrotimenetluse tulemusena on hageja, s.o AS Oilseeds

Trade, nõue rahuldatud osaliselt (jaotis 6 812,62 eurot).

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ettevõtte üleminekule viitab muuhulgas

asjaolu, et OÜ Metevel asus kasutama eelnevalt FIE Aivar Paulsoni kasutuses olnud põllumaid.

Kohus on tuvastanud, et OÜ Metevel kasutuses olnud põllumaast oli 92,6 % varem FIE Aivar

Paulsoni kasutuses. Maakohus on nimetatud asjaolu koostoimes muude asjas esitatud tõendite

ja väidetega hinnates põhjendatult leidnud, et nimetatu kinnitab OÜ Metevel soovi jätkata FIE

Aivar Paulsoni majandustegevust. Eeltoodut ei lükka ümber apellatsioonkaebuses väidetu, mille

kohaselt sai OÜ-l Metevel kasutusele võtta vaid niisugust põllumaad, mis ei olnud juba kellegi

teise kasutuses.

20. Põhjendatud ei ole apellandi etteheide, mille kohaselt on maakohus rajanud otsuse OÜ

Metevel (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni kohtuistungil antud suulistele seletustele,

mis ei ole tsiviilkohtumenetluses käsitletavad tõenditena. Tsiviilkohtumenetluses tuleb kohtul

arvestada lisaks tõenditele ka menetlusosaliste seletustega (TsMS § 399 p 4, § 400), kaaludes

esitatud seletuste ja tõendite omavahelist kooskõla ning andes seletustes esitatud asjaoludele

õigusliku hinnangu. Maakohus on arvestanud Meeli Paulsoni seletusi koostoimes asjas esitatud

tõenditega ega ole omistanud neile asjas iseseisvat tõendusväärtust. Seletus, mille kohaselt

juhatuse liige tegi „maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma

läinud“, üksnes kinnitas kohtu poolt asjas kogutud tõendite alusel tehtud järeldusi.

Eeltoodust lähtudes ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohane apellandi seisukoht, et tõendina

tuleks arvestada Metevel OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni poolt kohtuistungil

esitatud väiteid, mille kohaselt ei ole Metevel OÜ võtnud Aivar Paulsoni käest vastu ühtki asja.

Nimetatud väide ei ole kooskõlas ülejäänud asja materjalidega ega maakohtu poolt nende pinnal

tehtud järeldustega.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu menetlusnormi rikkumist maakohtu otsuse p-s 10

märgitust, mille kohaselt võib sama majandustegevuse jätkamise soovile viidata asjaolu, et nii

Metevel OÜ juriidiliseks aadressiks kui ka juhatuse liikme Meeli Paulsoni ja teisalt Aivar

Paulsoni elukohaks on üks ja sama asukoht (XXXXXXXX). Maakohtu seisukoha kujunemine

on jälgitav, kuna isikud on omavahel lähedalt seotud (Meeli Paulson ja Aivar Paulson on

XXX). Lähisugulaste puhul saab pidada usutavaks ja sageli ka ootuspäraseks ühiste huvide

olemasolu ning vastastikuse toetamise või vastutuleku soovi. Samas puudub vajadus osutada

maakohtu sellekohasele järeldusele eraldi tähelepanu, kuna tegemist on vaid ühega hulgast

asjaoludest, mida kohus on analüüsinud kogumis teiste asjaolude ja tõenditega.

Põhjendatud on ka maakohtu otsuse punktis 14 märgitu, mille kohaselt viitas Aivar Paulsoni ja

OÜ Metevel majandustegevuse vahelisele seotusele mh asjaolu, et OÜ Metevel ladustas oma

majandustegevuses kasutatavat teravilja Aivar Paulsonile kuuluval kinnistul.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega ka selles, et Aivar Paulsoni

majandustegevuse (ettevõtte) üleminekut Metevel OÜ-le kinnitab masinate ja seadmete

kasutusõiguse üleminek (maakohtu otsuse p 15). Õige ei ole apellatsioonkaebuses väidetu,

justkui saaks ettevõtte ülemineku tuvastada üksnes juhul, kui asjad või õigused on antud

omandajale üle vahetult üleandja poolt ning nagu oleks ettevõtte üleminek välistatud juhul, kui

majandustegevuses kasutatav vara on vaheetapina antud üle kolmandale isikule, kes on selle

omakorda andnud ettevõtte omandaja kasutusse. Niisugune käsitlus ei vasta VÕS §-de 180 ja

182 mõttele. Maakohus on põhjendanud ka seoseid masinate ning seadmete kolmandale isikule

(AS-le Baltic Agro) üleandmise, seadmete Metevel OÜ-le üürile andmise ja Aivar Paulsoni

poolt üürilepingu täitmise tagatisena antud käenduse vahel ning ringkonnakohus nõustub nende

põhjendustega.

Puudub alus heita maakohtule ette tõendiga (analüüs FIE Aivar Paulson ja Metevel OÜ

põhivara kattuvuse kohta) arvestamata jätmist. Kõnealune võrdlus on kohtule esitatud kostja

31.10.2014.a menetlusdokumendis tabeli kujul, kusjuures küll väidetavalt on analüüsi

koostanud kostja tellitud majandusekspert, kuid esitatud ei ole ei eksperdi nime ega kinnitust, et

tegemist oleks tõepoolest asja tundva isiku seisukohtadega. Seega on tegemist apellandi

lepingulise esindaja väidetega, mis ei ole tsiviilkohtumenetluses käsitatavad tõendina.

Maakohus ei ole jätnud nimetatud tabelit tähelepanuta, kuid on hinnanud selles sisalduvaid

väiteid asjas esitatud muude tõendite valguses.

23. Ringkonnakohus ei nõustu ka etteheidetega, nagu oleks maakohus tuvastanud ettevõtte

ülemineku kergekäeliselt ja tõendeid sisuliselt analüüsimata. Ükski apellatsioonkaebuses

esitatud väide ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus oleks asjaolusid ebaõigesti

tuvastanud või kohaldanud ebaõigesti õigusnorme. Kohus ei ole seejuures piirdunud üksnes

selle tuvastamisega, et Metevel OÜ asus kasutama naabruskonnas asuvaid põllumaid, mille

harimisega varem tegeles FIE Aivar Paulson. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus

maakohtu otsuse kõiki põhjendusi.

Asjakohased ei ole väited, nagu oleks FIE Aivar Paulson ja OÜ Metevel puhul pidanud

tuvastama

juhtorganite,

omanikeringi

jm

tunnuste

kattuvuse.

Ettevõtte

ülemineku

kindlakstegemisel tuleb arvestada ka ettevõtjana tegutsemise vormide erisusi ning kuna

füüsilisel isikul ei saa olla „omanikeringi“ ega juhtorganeid, siis ei ole võimalik hinnata ka

nende kattuvust.

24. Kohtul ei tulnud tuvastada asjaolu, nagu oleks FIE Aivar Paulson jätkanud varjatult

põllumajandustegevust läbi Metevel OÜ, kuna see asjaolu ei ole ettevõtte ülemineku

tuvastamise puhul kohustuslikuks eelduseks. Kohus on kõiki asja materjale kogumis hinnates

põhjendatult leidnud, et FIE Aivar Paulson ettevõte on üle läinud OÜ-le Metevel.

Põhjendamatu on etteheide maakohtu poolt ettevõtte ülemineku täpse ajahetke tuvastamata

jätmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud ettevõtte ülemineku toimumise aeg eraldi

vaidluse all. Samuti ei oma ettevõtte ülemineku täpne aeg asja lahendamisel sisulist tähtsust.

Kohus on ettevõtte ülemineku hetke küsimusega seonduvat käsitlenud otsuse punktis 16,

märkides muu hulgas, et ettevõtte üleminek ei pea tingimata toimuma korraga ja ühe tehinguga.

25. Maakohtu poolt ettevõtte ülemineku tuvastamist hagimenetluses ei välista asjaolu, et

pankrotihaldur ei pidanud nõudeavaldusele lisatud selgituste ja tõendite põhjal ettevõtte

üleminekut piisava kindlusega tõendatuks. Pankrotimenetluse enda sisuks ega eesmärgiks ei

saagi olla vaidlusalustele õigussuhetele lõpliku hinnangu andmine, vaid PankrS § 106 kohaselt

tulebki vaidluse korral pöörduda nõude tunnustamise vaidlusega kohtusse. Seejuures võivad

menetlusosalised esitada vaidlusaluste õigussuhete tõendamiseks kohtule ka muid tõendeid

peale nende, mis esitati koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses.

Ringkonnakohus leiab, et ettevõtte ülemineku tuvastamine on oma olemuselt niisugune asjaolu,

mille tõendamine pankrotimenetluses nõuete kaitsmise raames võib olla raskendatud, kui

puuduvad otsesed dokumentaalsed vm tõendid (nt kirjalikud lepingud majandustegevusega

seotud esemete ja õiguste vahetu üleandmise kohta jne). Ka käesoleval juhul on kohtul tulnud

hinnata mh kaudset tahet ning õiguste üleandmist kolmandate isikute vahendusel.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et juba pankrotihaldurile esitatud

nõudeavalduses kirjeldas hageja (AS Oilseeds Trade) piisava täpsusega nõude kujunemise

asjaolusid, sh seda, et nõuded tulenesid algselt võlausaldaja õigussuhtest Aivar Paulsoniga, kuid

kohustused on VÕS § 182 lg 2 alusel üle läinud Metevel OÜ-le. Võlausaldaja tõi

nõudeavalduses esile ka kõik põhilised asjaolud, mis võimaldavad järeldada ettevõtte

ülemineku toimumist.

26. Eeltoodut arvestades on maakohus jaotanud asjas menetluskulud õigesti, jättes

menetluskuludest 1/3 Nauvitsman OÜ kanda ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellandi taotlus jätta menetluskuludest 1/3 või

2/3 ehk n-ö pankrotihalduri osa hageja enda kanda ainuüksi seetõttu, et pankrotihalduril puudus

ettevõtte ülemineku osas veendumus.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Ringkonnakohus jätab vastustaja poolt kantud

menetluskulud 50 % ulatuses Nauvitsman OÜ kanda ja 50 % ulatuses Metevel OÜ (pankrotis)

kanda. Apellantide poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad apellantide endi

kanda.

27. Vastustaja poolt 19.02.2016.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja

AS Oilseeds Trade kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid summas 651,72 eurot

(õigusabi osutamise maht 6 tundi, tunnitasu 108,62 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt

ei sisalda summa käibemaksu. Apellandid ei ole esitanud vastustaja menetluskulude suurusele

vastuväiteid.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt kantud menetluskulude suurus on tsiviilasja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ning vastustaja taotlus menetluskulude apellantidelt

väljamõistmiseks kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kummalgi apellandil tuleb seega

vastustajale hüvitada 325,82 eurot (summa ei sisalda käibemaksu).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/