2-15-120801/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. märts 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-120801

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Hedi Pihlamäe vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1710,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja:

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Hedi Pihlamäe (ik XXXX; elukoht XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Hedi Pihlamäelt OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 677,99 eurot ja viivis 412,90 eurot;

2.2. viivis perioodi 30.09.2015 kuni 03.03.2016 eest 158,65 eurot;

2.3. viivis 0,15% tasumata põhivõlalt päevas alates 04.03.2016 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 106,44 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulu 177,27 eurot ja viivise 177,27 eurot

osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 80%

Hedi Pihlamäe kanda ja 20% OÜ Aktiva Finants kanda; jätta Hedi Pihlamäe

menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Hedi Pihlamäelt riigilõivust 180 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 56 eurot, kokku menetluskulu 236 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

8. Hedi Pihlamäel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

2/4

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Hedi Pihlamäe

(kostja) vastu põhivõla 855,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 520,85 eurot ning

viivise 0,15% põhivõlalt päevas alates 30.09.2015 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 334,41 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti

AS ja kostja 05.01.2014 liitumislepingu ja järelmaksulepingu. Tele2 Eesti AS on esitanud

kostjale igakuiseid arveid, kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Tele2 Eesti AS

loovutas nõude kostja vastu hagejale 28.05.2015. Kostja põhivõlg sisaldab võlga

telekommunikatsiooniteenuste eest 442,79 eurot, järelmaksu osamaksete võlga 235,20

eurot ja võla sissenõudmise kulu 177,27 eurot. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas

855,26 eurolt 406 päeva eest alates 19.08.2014 (tlk 17-20, 59).

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 08.02.2016. Kostjale anti hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

3/4

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu

177,27 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahelised 05.01.2014 lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingute lahutamatuks lisaks

olevate teenuse kasutamise üldtingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb võla sissenõudmiskulu tasumise kohustus kostjaga

sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise

üldtingimuste p-ist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on

seotud kliendilt võla sissenõudmisega, sh kulutused võla sissenõudmises osalevate Tele2

esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võla sissenõudmiskulude suurus tuleneb

Tele2 Eesti AS-i arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu

suurus 22% + käibemaks, s.o 26,4% (tlk 18).

Kohus leiab, et teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille

kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, näeb ette ebamõistlikult suure

kindlaksmääratud suuruses hüvitise ning samuti on kostjalt võetud võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Seega on teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus

hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, tühine, sest

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.

Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 177,27 eurot.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 677,99 eurot (855,26-177,27).

4. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Viivist

on põhjendatud arvestada põhivõlalt 677,99 eurot, mitte põhivõlalt 855,26 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 19.08.2014 kuni 29.09.2015 eest

412,90 eurot (677,99*0,15/100*406) ning jätta välja mõistmata viivis 107,95 eurot

(520,85-412,90). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse järgi ei esita hageja

viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja

4/4

kasuks välja viivis järgmiselt: perioodi 30.09.2015 kuni 03.03.2016 eest 158,65 eurot

(677,99*0,15/100*156); 0,15% tasumata põhivõlalt päevas alates 04.03.2016 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 106,44 eurot (677,99-412,90-158,65).

677,99 eurot ületavalt põhivõlalt TsMS § 367 alusel arvestatava viivise osas tuleb hagi

jätta rahuldamata. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata kokku 177,27 euro ulatuses.

5. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

6. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja

õigusabitasu 415,43 eurot. Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1

ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 225 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal

sellest hüvitada 180 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude

jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 56 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu 236 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik